Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Postitatud: 15:16, 29 07 2010
Paar päeva tagasi üritasin siis oma teist kodu õhku lasta. Etteruttavalt võib öelda, et suurem pauk jäi olemata, aga lähedalt läks mööda küll.
Eestis on ilmselt sadu ja sadu sääraseid 50L balloone, mida allolevatel piltidel näha võib. Üldiselt on need lihtsad ja töökindlad. Mulle on siiani segane kust võtavad naised sellise loomajõu kui on vaja tehnilisi seadmeid käsitseda. Üks minu lähisugulane keeras eelmisel õhtul ventiili toore jõuga kinni, pannes käte kaitseks kätte ka veel töökindad. Et kindlam haare või kuidagi niimoodi. Mina läksin järgmisel hommikul unise peaga teevett üles panema. Tõmbasin tiku põlema ja asusin tagantkätt ise ventiili vaatamata seda lahti keerama. Jõudsin veel korraks mõelda, et kuidas selle lahti keeramine täna nii kaua aega võtab kui käis korralik popsatus ja pool ventiili lendas balloonil pealt. Mis oli juhtunud? Kinni poodud ventiil ei avanenud vaid haaras kaasa seda alumisele osale kinnitava muhvi. Mina kes ma avamisel ventiili ei vaadanud keerasin selle komplektis pahaaimamatult pealt maha. Pealt tulnud osa on fotol tähistatud loogelise suluga.
Ruumi paiskus gaasifontään. Jäin kogu sündmust mokk töllakil umb 10 sek vaatma. Siis jõudis treening pärale. Lõin uksed pärani ja lidusin kõrvalhoonesse kilbist maja pimendama. Edasi seisin hoonest umb 30m kaugusele puu taha ja kuulasin köögist kostvat susinat. Igasugu huvitavad mõtted tulid pähe. Näiteks, et tore, et köögil vaid üks aken on, plahvatuse järel ei teki palju kilde. No ja muud üsna absurdset. Aurustunud gaas tungis ruumi ca 5 minutit. Seejärel jäi susin vaiksemaks ning julgesin vaatama minna. Balloonist oli kuulda kena mulksumine. Kõikide füüsikaseaduse kohaselt oli see propaani (keemistemperatuur −42.09 °C (231.1 K)) ja butaani (keemistemperatuur −0.5 °C (272.6 K)) segu rõhu alt vabanedes keema läinud. Balloonist eraldus küll tuntavalt gaasi kuid eelnevaga võrreldes aeglaselt ja ilma suurema surveta. Leidsin kuskilt põrandalt ventiili ja mul õnnestus see balloonile peale keerata ning leke sulgeda.
Säästsin Kärdla komandole pika väljasõidu. Kuna gaasi aurustumine on endotermiline protsess, siis nii intensiivne aurustumine tekitas balloonile kena härmatise, mille paksuseks oli umb 0,5cm. (Vabandan pildi kehva kvaliteedi pärast)
http://www.saaregaas.ee/gaasid/vedelgaa ... agaas.html
Nii et kunagi ei tea, milleks võib tuletõrjuja haridust vaja minna.
Eestis on ilmselt sadu ja sadu sääraseid 50L balloone, mida allolevatel piltidel näha võib. Üldiselt on need lihtsad ja töökindlad. Mulle on siiani segane kust võtavad naised sellise loomajõu kui on vaja tehnilisi seadmeid käsitseda. Üks minu lähisugulane keeras eelmisel õhtul ventiili toore jõuga kinni, pannes käte kaitseks kätte ka veel töökindad. Et kindlam haare või kuidagi niimoodi. Mina läksin järgmisel hommikul unise peaga teevett üles panema. Tõmbasin tiku põlema ja asusin tagantkätt ise ventiili vaatamata seda lahti keerama. Jõudsin veel korraks mõelda, et kuidas selle lahti keeramine täna nii kaua aega võtab kui käis korralik popsatus ja pool ventiili lendas balloonil pealt. Mis oli juhtunud? Kinni poodud ventiil ei avanenud vaid haaras kaasa seda alumisele osale kinnitava muhvi. Mina kes ma avamisel ventiili ei vaadanud keerasin selle komplektis pahaaimamatult pealt maha. Pealt tulnud osa on fotol tähistatud loogelise suluga.
Ruumi paiskus gaasifontään. Jäin kogu sündmust mokk töllakil umb 10 sek vaatma. Siis jõudis treening pärale. Lõin uksed pärani ja lidusin kõrvalhoonesse kilbist maja pimendama. Edasi seisin hoonest umb 30m kaugusele puu taha ja kuulasin köögist kostvat susinat. Igasugu huvitavad mõtted tulid pähe. Näiteks, et tore, et köögil vaid üks aken on, plahvatuse järel ei teki palju kilde. No ja muud üsna absurdset. Aurustunud gaas tungis ruumi ca 5 minutit. Seejärel jäi susin vaiksemaks ning julgesin vaatama minna. Balloonist oli kuulda kena mulksumine. Kõikide füüsikaseaduse kohaselt oli see propaani (keemistemperatuur −42.09 °C (231.1 K)) ja butaani (keemistemperatuur −0.5 °C (272.6 K)) segu rõhu alt vabanedes keema läinud. Balloonist eraldus küll tuntavalt gaasi kuid eelnevaga võrreldes aeglaselt ja ilma suurema surveta. Leidsin kuskilt põrandalt ventiili ja mul õnnestus see balloonile peale keerata ning leke sulgeda.
Säästsin Kärdla komandole pika väljasõidu. Kuna gaasi aurustumine on endotermiline protsess, siis nii intensiivne aurustumine tekitas balloonile kena härmatise, mille paksuseks oli umb 0,5cm. (Vabandan pildi kehva kvaliteedi pärast) http://www.saaregaas.ee/gaasid/vedelgaa ... agaas.html
Nii et kunagi ei tea, milleks võib tuletõrjuja haridust vaja minna.
Õrnem koht annab enne järele. Energia on ka laisk liigub ikka sinna kuhu kergem minna. Mis puutub aga nõukogude katlamajadele ehitatud akendesse, siis plahvatuse tõenäosust suurendasid kehv tehnoloogia ja suhteliselt kõrge keskmine alkoholisisaldus katlakütjate veres ööpäevase vahetuse jooksul.