Palgatingimuste arupärimise stenogramm riigikogust

Siin siis sellest mida meil taskus ei ole.
Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Palgatingimuste arupärimise stenogramm riigikogust

PostitusPostitas Doktor » 12:26, 16 06 2006

Nii ta on, et kiiremini kui natuke lisaeelarvest ja siis järgmise aasta eelarvest palkadeks raha andmist ei planeerita. Ühest küljest minister loodab, et 7500 alampalgaks politseile ja päästjale järgmisel aastal tuleb. Teisalt kardab palgalepingut teha, kuna siis tõusevad ülalpool olevad palgad -eeskätt politseis ju ka. Igal juhul tuleb survet avaldada l’äbirääkimisteks Eks näis, mis Ansip esmaspäev selle 7500 osas ütleb.

Eelnev lõik oli siis koos Stenogrammi sisaldava kirjaga kaasas olnud Kadi Pärnitsa arvamus. Edasi on stenogramm

Ja me läheme meie viimase arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ivari Padari, Eiki Nestor, Kadi Pärnitsa, Katrin Saksa, Jarno Lauri, Jüri Tamme, Peeter Kreitzbergi ja Sven Mikseri poolt k.a 3. mail esitatud arupärimine sisejulgeoleku hetkeolukorra kohta (nr 227). Arupärimine on esitatud siseminister Kalle Laanetile ja arupärijate esindajana annan sõna Kadi Pärnitsale. Palun!

K. Pärnits
Tere õhtust, austatud Riigikogu ja austatud minister! Sisejulgeoleku valdkonnas, ma pean siin silmas praegu politseid, Päästeametit, piirivalvet ja vanglaid, jätan välja Maksu- ja Tolliameti probleemi täna, selles valdkonnas on puudu ligi 2000 inimest. Kui me vaatame näiteid politseist, siis sellel aastal on lahkunud üle 100 politseiniku ja väheneb väga kiiresti politsei erialal õppida soovijate hulk. Päästeametis on puudu täna ligi 400 inimest. Harvad ei ole juhused, kus välja sõidab auto, kus peal on ainult üks päästja ja et tulekahju kustutada, peab see sama päästja paluma abi nendelt inimestelt, kelle vara põleb. Ehk teisisõnu me olemegi jõudmas varsti selle n-ö Ansipi või Reformierakonna unistusteriigi juurde, et sul jääb sada krooni rohkem kätte ja nüüd kustutad ka ise tuld.
Hädasti oleks selles olukorras vaja nendesse valdkondadesse juurde rohkem raha. Kui me vaatame neid plaane, mis politseid ja Päästeametit ja ka piirivalvet järgmise aasta eelarvekõnelustel ees ootavad, siis on selge see, et seda raha oleks vaja juurde poole võrra rohkem, kui planeeritud on. Kui see vastab tõele, et näiteks Päästeamet saab järgmise aasta riigieelarves juurde 60-70 miljonit, selle asemel ta vajaks 230 miljonit, et tõsta jõudsalt palku, siis see on küll valitsuse väga kehv töö ja siis me räägime tõesti prioriteetidest ainult suu soojaks.
Palka, raha oleks vaja juurde mitte järgmisel aastal, vaid väga kiiresti. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku teha riigieelarve, selle aasta riigieelarves muudatus, lisaeelarvest on vaja juurde ja järgmise aasta eelarvest. Sest lahkujaid, kui me Päästeametit toome näiteks, on iga päev ja tõepoolest meeskonnavanemal on väga raske, väga raske töötajaid tööl hoida.

Kogu selle situatsiooni põhjuseks on muidugi madal palk. Politseiniku kuupalga alammäär on endiselt 5300 krooni ja meeskonnavanema palk päästeteenistuses 3750 krooni. Me ei räägi mingitest lisatasudest, vaid inimestele garanteeritud palgast. Ja teine asi, mida hädasti on siin kindlasti juurde vaja, on loomulikult lisaks sellele rahale ka konkreetsed palgalepingud. Viimati sõlmiti 2001. aastal taoline palgaleping ehk teisisõnu, hädasti on siseministril vaja küsida valitsuselt volitusi ja leppida kokku Politsei- ja Päästeameti, piirivalves kahjuks ametiühingut ei ole, nende ametiühingutega järgmise aasta alampalk. Ja see alampalk ei tohiks kindlasti olla vähem kui 8000 krooni ehk riigi keskmine palk, sellepärast väiksemate numbritega me lihtsalt neid inimesi enam selles valdkonnas tööl ei hoia. Kokkuvõtvalt oleks see sissejuhatuseks kõik.
Ootame tõesti siseministrilt praegu informatsiooni, kui kiiresti, millises summas oleks võimalik raha juurde saada nende valdkondade töötajate palgatõusuks? Kas palgaläbirääkimisi on alustatud ja milliseks kujuneb järgmise aasta alampalk nii päästetöötajatel, politseil kui ka piirivalves? Aitäh!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Arupärimisele vastamiseks saab sõna siseminister Kalle Laanet. Palun.

K. Laanet
Väga austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, austatud arupärijad! Riigikogu liikmete arupärimises sisejulgeoleku hetkeolukorra kohta on esitatud 5 küsimust, millele vastan alljärgnevalt. Esimene küsimus, olete teinud ettepaneku, siduda sisejulgeoleku valdkonnas alampalk Eesti keskmise palgaga. Kas olete tõstatanud selle teema ka valitsuse tasandil ning kas Vabariigi Valitsus on ettepaneku heaks kiitnud. Kui ei, siis miks pole seda tehtud. Siseministeerium on seadnud eesmärgiks korrastada piirivalveametnike ja päästeteenistujate teenistust, mis on üks osa piirivalve ja päästevaldkonna korrastamisest. Kuivõrd piirivalve ja päästevaldkonna korrastamine ja edasine arendamine ei ole võimalik ilma vastavates teenistustes töötavate inimesteta, siis on eelkõige pööratud tähelepanu palga ja teenistustingimustele piirivalve- ja päästeteenistuses. Sellest tulenevalt, on Siseministeeriumis ette valmistatud piirivalveteenistuse seaduse eelnõu ja päästeteenistuse seaduse eelnõu, millega reguleeritakse teenistuse korraldamist ja sotsiaalseid garantiisid. Eelnõudes oli algselt sätestatud piirivalveametnike ja päästeteenistujate palgakorraldus selliselt, et neile oleks tagatud konkurentsivõimeline palk, mis ei ole üksnes ühekordne, seetõttu oli Siseministeeriumi sooviks, siduda päästeteenistujate ja piirivalveametnike palk Eesti keskmise palgaga, st kord aastas vaadatakse piirivalveametnike ja päästeteenistujate palk üle ja kehtestatakse neile uued palgad, lähtudes Eesti keskmisest palgast, mis garanteeriks neile stabiilse palgatõusu, arvestades ka elukalliduse tõusu. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium eelnõusid ei kooskõlastanud. Esimesel korral olid mittekooskõlastamise põhjuseks pensioni- ja palgakorralduse regulatsioonid eelnõudes. Erimeelsuste arutamiseks koostas Siseministeerium valitsuskabineti nõupidamise materjalid, kuid riigisekretäri resolutsiooniga need materjalid tagastati, kuivõrd ei peetud õigeks arutada piirivalveametnike ja päästeteenistujate palga- ja pensioniregulatsiooni eelnõudes enne, kui valitsuskabineti nõupidamisel on käsitletud avaliku teenistuse arendamise kontseptsiooni. Tänaseks päevaks on valitsuskabinet nimetatud teemasid üheskoos ka arutanud. Siseministeerium muutis palgakorralduse regulatsiooni niimoodi, et sarnaselt kehtivale politseiteenistuse seadusele, on vastavates eelnõudes sätestatud, et piirivalveametnike, päästeteenistujate palgad kehtestab Vabariigi Valitsus. Sealt edasi siis piirivalveametnike ja päästeteenistujate miinimumpalka ei seota seaduseelnõudes Eesti keskmise palgaga ning esitas eelnõud täiendavaks kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Kuid ka teistkordsel kooskõlastusel ei kooskõlastanud Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium ikkagi eelnõusid. Peamiseks mittekooskõlastamise põhjuseks toodi eelnõudes sätestatud pensioni korraldamist. Ja lisada võin, et piirivalveteenistuse seadus sätestab: pensionisüsteemi rakendamiseks on vaja siis 3,1-3,2 miljardit krooni, seda sõltuvalt miinimumpalga suurusest. Päästeteenistuse seadus sätestab, et pensionisüsteemi rakendamiseks on vaja 8,648? miljonit krooni. 25. mail aset leidnud valitsuskabineti nõupidamisel otsustati piirivalveametnikele eripensioni kehtestamine, kuivõrd piirivalveametnike pension on hetkel reguleeritud kaitseväeteenistuse seadusega. Nimetatud põhimõte ühtib ka Vabariigi Valitsuse poolt 2. septembril 2004. aastal heaks kiidetud piirivalve prioriteetsetes arengusuundades aastani 2007, mille kohaselt piirivalveametnikele säilitatakse seni kehtinud sotsiaalsed tagatised. Lähiajal esitatakse vastavad hinnad Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks. Jätkuvalt on meie soov, et piirivalveametnike ja päästeteenistujate miinimumpalgaks kujuneks seaduse jõustumisel 2007. aastast vähemalt 7500 krooni. Teine küsimus. Kas olete teinud ettepaneku leida 2006. aasta lisaeelarvest raha politsei, piirivalve- ja päästetöötajate alampalga tõstmiseks Eesti keskmise palgani ning milline on olnud tagasiside? Erinevatel valitsuskabineti nõupidamistel riigieelarve strateegia 2007-2010 aruteludel ja ka eelarve läbirääkimistel rahandusministriga olen prioriteedina esile tõstnud vajaduse leida nii käesoleva aasta lisaeelarvest kui ka järgmise aasta riigieelarves vahendeid ulatuses, mis tõstaksid politsei, piirivalve- ja päästeteenistujate alampalga vähemalt 7500 kroonini. See on meie eesmärk, samas minimaalne kuid reaalne vajadus, mille poole Siseministeerium oma personaliga palgapoliitikas pürgib. Siseministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile oma vajadused 2007. aastaks, samuti on aset leidnud arutelud võimalustest rahastada osa 2007. aasta eelarve taotlustest käesoleva aasta lisaeelarvest. Praeguse seisuga on Rahandusministeerium n-ö broneerinud Siseministeeriumile k.a lisaeelarvesse alljärgnevad vahendid: merereostuse avastamine, likvideerimine Piirivalveametile 94,4 miljonit krooni, reostuse avastamine ja likvideerimine Päästeametile 8 miljonit krooni, biomeetria rakendamine investeeringuteks ..... miljonit krooni, operatiivraadioside rakendamine investeeringuteks 41,3 miljonit krooni, päästjate palkadeks 16 miljonit krooni, politseiametnike palkadeks 30 miljonit krooni. Kokku teeb siis summas 338,2 miljonit krooni. Kindlasti ei ole antud eraldatavad vahendid meie jaoks küllaldased. Kuid tegemist on siiski esimese reaalse sammuga, et muuta Siseministeeriumi valitsemisalas olevate sisejulgeolekut tagavate teenistuste personali palgapoliitika jätkusuutlikumaks. Kolmas küsimus, kas te olete alustanud nii politsei kui ka päästetöötajate ametiühingutega läbirääkimisi järgmise aasta alampalga ja palkade tõusu kohta? 24. mai leidis Siseministeeriumis aset kohtumine päästeteenistuste ja politsei ametiühingu esindajatega. Kohtumisel osalesid Harjumaa päästeteenistuse ja Tartumaa päästeteenistuse ametiühingute esindajad Ivo Pulus ja Toomas Rosina, politsei ametiühingu esindaja Ele Nuka ning Riigi ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu esimees Kalle Liivamägi. Kohtumise peamiseks aruteluteemaks oli politseinike ja päästeteenistujate palgatõusuga seonduvad küsimused ning isikute lahkumine teenistusest. Samuti sai ametiühingute esindajatele antud ülevaade valitsuskabineti nõupidamisel asetleidnud riigieelarve strateegiast 2007-2010 aruteludest ning eelarvest ja lisaeelarvest Siseministeeriumi ja tema valitsemisalale taotletavatest vahenditest. Ajakirjanduses ilmus küll väide, mille kohaselt ei pakkunud ma kohtumisel välja selgeid lahendusi madalatele palkadele ega konkreetseid numbreid. Kuivõrd Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, siis kabineti ühe liikmena ei ole mul võimalik isikuliselt kujundada lõplikke seisukohti riigieelarve prioriteetides ega ka nendele prioriteetidele eraldatava eelarveliste vahendite suuruses. Samas on valitsus ühel meelel, et 2007. aasta riigieelarve üheks prioriteediks on sisejulgeoleku võimekuse tõstmine. Neljas küsimus. Kui kõrgele tõuseks teie taotluste kohaselt politsei-, piirivalve- ja päästeametnike alampalk 2007. aastal? Eelmistele küsimustele vastates sai märgitud, et Siseministeeriumi ettepanek on kehtestada järgmise aasta alguses ning võimaluse korral juba käesoleva aasta lõpus lisaeelarve vastuvõtmisega politsei-, piirivalve- ja päästeametnike alampalgaks 7500 krooni. Miinimumpalga tõstmisel kaasneks palgatõus kõigile politsei- ja piirivalveametnikele ning päästeteenistujatele, kuid see palgatõus ei toimuks kõigile ühesugustel alustel. Peamiselt on palgatõus vajalik madalama taseme teenistujate osas. Nendeks on politseiteenistuses politseiinspektorid ja konstaablid, päästeteenistuses päästjad ja piirivalves nooremallohvitserid. Madalama taseme teenistujate palga tõstmisel tõuseks palk ka kõrgemal tasemel, politsei juhtivinspektoritel, juhtivkonstaablitel, piirivalve nooremohvitseridel ja päästespetsialistidel, kuid seda juba vähemal määral. Teenistuste juhtkonda kuuluvate teenistujate palgatõusu me ei kavandanud. Oma palgapoliitikas ja selle kujundamisel lähtutakse nn püramiidiskeemist, mille kohaselt palgakasvu tingimused jaguneksid kolmele tasandile, kõrgemate ametnike palgakasvuks kujuneks 10% - 0, keskastme juhtidele ehk vanemametnike palgatõus oleks kuni 30% ning seni kõige halvemas olukorras olevate operatiivtasandi töötajate palgakasvuks oleks orienteeruvalt 60%. Kinnitan veel kord, et tegemist on eesmärkidega, mille poole Siseministeerium pürgib. 5. küsimus, kas teil on lisaks palga tõstmisele ka muid ideid, elamispinnad, õppelaenud jm selline, millega motiveerida inimesi töötama sisejulgeoleku tagamise valdkonnas, et vähendada sealset personali puudust. Üheks peamiseks meetmeks on kindlasti riigieelarve ja sellest eraldatavate vahendite sisejulgeolekut tagavate teenistuste palgatõusuks. Teiseks meetmeks on meie hinnangul nimetatud kahe seaduseelnõu ehk teenistusseaduste Riigikogus seadusena vastu võtmine, kuivõrd eelnõude eesmärgiks on viia teenistuskeskkond ja tingimused erinevates sisejulgeolekut tagavates teenistustes võrreldavale tasemele. Kehtestatav regulatsioon, võimaldab avardada teenistujate karjäärivõimalusi, tagada ametnikele võimaluse liikuda erinevate teenistuste vahe...ja hoida vastavat kompetentsi seeläbi sisejulgeoleku valdkonnas. Kolmandaks meetmeks pean ma Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud ja valitsuskabineti nõupidamisel heakskiidu leidnud avaliku teenistuse arendamise kontseptsiooni, mis on üheks alusdokumendiks avaliku teenistuse reformi läbiviimisel ja avaliku teenistuse seaduse uue redaktsiooni väljatöötamisele. Ning lõpetuseks. Olen kindlal veendumusel, et Vabariigi Valitsus leiab järgmise aasta riigieelarves piisavalt eelarvelisi vahendeid, et tagada sisejulgeoleku võimekus ja valmisolek, kindlustamaks elanikkonna turvalisus. Aitäh teile!

Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Eiki Nestor palun!

E. Nestor
Aitäh! Eelmise nädala kolmapäeval Vabariigi Valitsus võttis vastu eelarve strateegia aastateks 2007-2010. Selle alusel näiteks ainult politsei saab järgmisel aastal natuke üle 100 miljoni krooni Politseiameti küsitud 360 asemel. Minu küsimus on selline, et kas siseminister Laanet Vabariigi Valitsuse eelarve strateegia vastuvõtmise ajal hääletas selle vastu?

K. Laanet
Aitäh küsimuse eest! Siseminister Kalle Laanet ei hääletanud selle vastuvõtmise vastu, kuid ma palusin, et protokollis märgitakse ära, et politseile ei ole need summad piisavad.

Aseesimees E. Ergma
Palun kolleeg Kadi Pärnits!

K. Pärnits
Aitäh! Jääme siis lootma, et need protokolli lisatud laused inimestele ka selle raha tooksid. Ministrina on teie ülesanded ikkagi palju tõsisemad, kui ainult eriarvamuste kirjutamine Vabariigi Valitsuse istungil. Aga minu küsimus puudutab vastust, mida te ei andnud punktile 3. Te ei öelnud seda, et kas te olete hakanud sõlmima konkreetset palgalepingut, et järgmisel aastal 1. jaanuarist oleks siis see alampalk politseil ja päästetöötajatel vähemalt 7500 krooni, nii nagu te ütlesite? Sellepärast, et me võime raha juurde anda, aga see raha inimesteni ei jõua. Sellel aastal pidid päästjad saama vähemalt 1000 krooni palgatõusu. 660 krooni jõudis inimesteni, ülejäänud raha nad ei ole näinud. Väga lihtsal põhjusel, sellepärast et palgalepingut ei ole sõlmitud. Härra minister, olete te volitusi küsinud ja läbirääkimisi alustanud? Aitäh!

K. Laanet
Aitäh küsimuse eest! Ma natuke kommenteerin päästeteenistujate 2006. aasta lisarahade jagamist, mis on jagatud kahte etappi. Esimene etapp oli see, kus tuletõrjujate-päästjate, operatiivautojuhtide, meeskonnavanemate ja rühmapealiku palgatõus oli 1. jaanuarist, milleks oli planeeritud 20 miljonit krooni. Siis tuletõrjuja-päästja aasta keskmine kuutöötasu oli 6370 krooni, millele lisati 660 krooni ehk prognoositav keskmine tasu 2006 oli 7030. Operatiivautojuht oli 2005 7373, siis 2006 aasta esimesel etapil 8033. Meeskonnavanem 7768 - 8428. Rühmapealik 9200, prognoositav 2006- 9860. Teine etapp, mille etapi kogumaksumus on 20 miljonit krooni, mis sisaldab ka regionaalsete päästekeskuste moodustamise seotud võimalikke koondamishüvitusi praegusel hetkel rakendub siis teise kvartali lõpus ehk see raha kõik jagatakse ära päästeametnike vahel, seda ei ole kusagile poole jäetud sahtlisse ega see haitu kuskile õhku. Lepingute sõlmimine on minu seisukohalt jah, vajalik, aga kui ei ole rahalist katet, siis leping ise ei too kuskilt poolt seda raha. Aitäh!
Aseesimees E. Ergma
Palun, kolleeg Avo Üprus!

A. Üprus
Aitäh! Austatud minister! Ma tahaksin paluda teie kinnitust või siis ümberlükkamist kahele väitele. Üks nendest on kõlanud sellest kõnetoolist, kui rääkis härra rahandusminister, et politseinike palgatõusu annaks korraldada teie haldusalas töötavate raamatupidajate koondamisega. Ja teine väide on tänaste arupärijate tekstist, et kas vastab tõele, et piirivalvurite vähesuse tõttu on sattunud küsimuse alla ka meie ühinemine Schengeni õigusruumiga 2007. aastal?

K. Laanet
Aitäh küsimuste eest! Esimesele küsimusele vastates ma usun, et härra rahandusminister ei võtnud sõna-sõnalt seda, et koondades raamatupidajaid Siseministeeriumi süsteemis saame politseinikele palka maksta, sest paraku, vähemalt minuga vesteldes pidas rahandusminister silmas just nimelt regionaalpoole raamatupidajate vähendamist. See tuli selles kontekstis, et Siseministeeriumis paraku on nagu kaks poolt, eks ju, ma arvan, tema mõte oli, ma tõlgendan tema mõtteid praegu, selles pigem, et sealt vabaneb raha, mida on võimalik kasutada näiteks ka politseinike palkade tõstmiseks. Ma olen selles mõttes rahandusministriga sama meelt, et tugiteenuse peale, näiteks Siseministeeriumis me kulutame tõesti väga palja ressurssi, see sama üks teenus on see raamatupidamise teenus, et seda tuleks kindlasti optimeerida, aga optimeerida saab teda kindlasti ainult selle läbi, et raamatupidamise programmid on ühtsed ja seeläbi me saame vähendada inimpersonali. Mis puudutab teist küsimust, kui te täpsustate .... Schengeni ühinemisega võib tekkida küsimus? Ma olen küll seda meelt, et Schengeni ühinemisega praeguses situatsioonis ei ole see risk väga kõrgelt hinnatud. Sest kui meil toimub Schengeniga ühinemine, siis näiteks lõunapiirilt vabaneb meilt ressurss, mida saab ümber paigutada, mis tegelikult ühtepidi ei ole väga lihtne, sest tegemist on inimestega, kes elavad näiteks seal piirkonnas ja neid viia näiteks idapiirile on suhteliselt komplitseeritud, kuid see risk ei ole väga kõrge. Pigem on tänasel päeval Schengeni õigusruumi laienemisega tekkinud riskid hoopis tükis väljaspool Eestit ehk õiguslike aluste vastuvõtmisega Euroopa Parlamendi poolt ja samamoodi komisjoni poolt tehti ettepanekut koostööd teha. Ja teine pool on loomulikult see, et mida viimasel siseministrite nõukogu istungil ka käsitleti, et kas tegelikult Strasbourgis jõutakse infosüsteemi tehnilise ruumi valmis õigeaegselt ja seda testida. Pigem on need riskid, kui meie siseriiklikud riskid. Aitäh!
Aseesimees E. Ergma
Palun kolleeg Olev Laanjärv!

O. Laanjärv
Aitäh proua juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu arvamus on selline, et kõik siseministrid on istunud kolmejalalise tabureti peale ja need jalad ei ole kunagi olnud ühepikkused. Piltlikult öeldes need jalad on päästeteenistus, piirivalve ja politsei. Milline on sinu arvates praegu kõige lühem taburetijalg? Aitäh!

K. Laanet
Aitäh küsimuse eest! Väga raske on üheselt välja tuua, milline on lühem. Ma olen küll seda meelt, vaadates seda palgataset, et päästeteenistujad on vast kõige rohkem vaeslapse osas sellest lähtuvalt, et nad on mõned aastad tagasi olnud just nimelt maakondlikus alluvussuhetes, siis pärast seda toimus nende tsentraliseerimine, nad hakkasid alluma otseselt Päästeametile. Järgmine etapp oli regionaliseerimine. Päästeamet on olnud muutuste tuules ja ma usun, et täna me oleme küll jõudnud sinnamaale, kus me suudame ühiste arenguetappideni nii pääste- ja piirivalve kui ka politsei poole pealt. Loomulikult peab päästjaid aitama praegusel hetkel ma arvan kõige rohkem kaasa. Aitäh!

Aseesimees E. Ergma
Suur tänu härra siseminister! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

E. Nestor
Austatud Ene Ergma, Kadi Pärnits, Avo Üprus, Olev Laanjärv ja austatud minister ja meile siia abiks tulnud Riigikogu teenistujad! See on täna teine kord, kus on meeldiv kuulata ministrilt soravat lugemisoskust. Teema sellisel kujul ja vastuvõetud eelarvestrateegia näol, kus me teame, et reaalselt Politseiamet ise erinevalt politseinike ametiühingust, kes tahaks veel kõrgemat palgatõusu, Politseiameti juhtkond ise ütleb, et järgmisel aastal on vaja 360 miljonit krooni palgavahendeid ja see eelarvestrateegia annab neile 109 miljonit palgavahendeid koos muude majandamiskuludega, on ikka äärmiselt kurb. Kui me võtame siia juurde kõik need numbrid, mida me oleme kokku lugenud, kui palju inimesi töölt on ära läinud ja täpselt samamoodi on need asjad Piirivalveametis ja Päästeametis. Mida selles olukorras teha, mida üks minister peaks tegema, ta ei peaks kindlasti tegema seda, mida ta juba tegi, see on see tõsiasi, et vaadake, hea Kalle Laanet, Vabariigi Valitsuse suhtes võivad olla kriitilised Riigikogu liikmed opositsioonist, Riigikogu liikmed koalitsioonist, ajakirjandus, kogu avalikkus, peale Vabariigi Valitsuse liikme enda. Tema võib ka olla mitte rahul valitsuse tööga, aga siis ta ütleb head aega daamid ja härrad, meie koostöö ei sobinud ja tuleb ära minna. Aga mitte nii, et ta kirjutab pikki laule lehtedesse teemal, et "raha on juurde vaja, keegi ei anna". Miks siis vastu ei oldud, kui eelmisel kolmapäeval raha jagati? Meie, arupärijate palve, soovitus, tungiv selline on selline, et härra minister võiks alustada, kuna teema on väga terav, ja siin on vaja juba tuletõrjet, on tuletõrjekorras vaja päästa ta. Väga õieti oli siin küsimus, mille kolleeg Laanjärv küsis. Et minister võiks alustada nende sama volituste võtmisest Vabariigi Valitsusest läbirääkimisteks ja kokkuleppimisteks. Sest vastasel korral isegi need lisaeelarve miljonid võivad taanduda ainult mingiteks lisatasudeks ja mitte põhipalkadeks ja vastasel korral ei ole asi tõsine. Keegi ei tea, mehed ei tea, neil puudub kindlustunne, et see jõuab nende palka. Ja kui need volitused on võetud, on see igal juhul suurem garantii, kui esialgu Siseministeeriumis naiivselt kirjutatud numbrid seaduseelnõusse, mida kaks ministeeriumit ära ei kooskõlastanud. Ja kui need oleks, need numbrid ka veel Justiitsministeeriumisse jõudnud, siis nad ei oleks ka veel ära kooskõlastatud. Sest siin on selle kokkulepitud number, selles kokkuleppes, härra minister, on juriidiliselt sama tugev number kui seadusesse kirjutatud number. Ta on kaitstud kohtus. Ja kui siseminister on need läbirääkimisvolitused võtnud, siis ma ütlen, nii selle aasta lisaeelarvevaidlus kui järgmise aasta eelarvedebatt valitsuses on siseministri positsioon hoopis midagi muud - ta ei ole enam mees, kes teinekord kirjutab ajalehte mõne loo ja ta ei ole enam mees, kes teinekord käib ja on sunnitud käima rahustamas oma töötajaid üle Eesti - poisid, oodake, kõik tuleb, ärge jookske laiali! Siis on tema panus hoopis teistsugune. Tema võimalused on teistsugused. Tõesti, selle numbri leidumine, siis tuleb korraga teha kahte tööd. Võidelda selle palganumbri eest eelarves, aga kui pidada neid läbirääkimisi ja hoida selle pinnal, siis palgad kokkulepitud suuruses nii palju kui raha on. See on hullupööra keerukas. Aga teist võimalust ei ole. Muidu jooksevad kõik minema. Me isegi lootsime natuke rohkem, et on olemas peale lisaeelarve, on olemas veel riigil veel selline kord, mis räägib riigieelarve muutmisest, kehtiva riigieelarve muutmisest ja sisejulgeoleku palkade asjus on täna vaja juba riigieelarve muutust. Kindlasti on Vabariigi Valitsusel täna riigieelarves eriridade peal raha, mida ei ole kasutatud ja mida aasta lõpuni ei kasutata. Pöördu kolleegi, partei esimehe Savisaare poole. Temal on seal juba vinge number. Täiesti oleks asjakohane, kui ta selle ütleks, et seda kulu me see aasta ei tee, maksame meestele palka. Tänan!

Aseesimees E. Ergma
Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kõikidele arupärimistele on vastatud. Ja palun nüüd registreeruda vabale mikrofonile peale minu viimset haamrilööki. Kõnesoove ei ole, vaba mikrofoni ei ava. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.32.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

PostitusPostitas Doktor » 13:02, 16 06 2006

Siin oleks paslik märkida ka teatud aspekte kesmise arvutamisest. Nimelt on olemas kaks keskmist. Üks on aritmeetiline keskmine, mida teadupärast arvutatakse kõigi väärtuste summa jagamisega väärtuste hulgaga. Ehk siis kui meil on mingi ettevõte kus on 5 töötajat ja nende palk on 1000, 3000, 2000, 2500 ja 15 000. Liites need summad kokku saame 23 500. Jagame selle arvu 5- ga ja saame 4700.
Kui aga vaadata seda 4700 ja reaalset sissetulekut võime öelda, et see ei kajasta olukorda kuigi hästi. Aritmeetiline keskmine on kõrgem kõigi töötajate palgast ja oluliselt madalam ühe (näiteks ettevõtte omaniku) palgast. Järeldame, et aritmeetiline keskmine on hea siis kui valitud väärtused ei ole väga erinevad.

Teien lugu on mediaaniga või mediaan keskmisega. Sellisel juhul asetatakse kõik väärtused suuruse järgi ritta ja leitakse loendamise teel väärtus, mis asub jada keskunktis. Eelneva näite põhjal 1000, 2000, 2500, 3000, 15 000. Loendamise teel saame kesmiseks numbriks 2500. Ilmselt on lugeja nõus, et see kajastab selle ettevõtte palka palju paremini. Mediaaniga on muidugi omad probleemid, kuid tal on üks vaieldamatu hea omadus. Ta eemaldab valimist oluliselt erinevad numbrid, antud juhul siis 1000 ja 15 000.

Edasi aga on igaleühele kodune ülesanne. Millist keskmist armastavad poliitikud ja päästeteenistuse raamatupidajad? Vastuse leidmise korral ostke edale üks pakk apelsinimahla. Inimene peab toituma tervislikult. :twisted:
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

cron
Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.