Doktor kirjutas:tagatipuks tore laaneti pöördumine kodulehel - kehva tööd teete vennad.
Et millest jutt käib
Hea kolleeg,
eile, 13. septembril, kogunesid siseministeeriumi kutsel Muraste
piirivalvekooli ühisarutelule politsei, piirivalve ja päästeameti
peadirektorid, personali-, finants- ja avalike suhete juhid ning
regioonide juhid. Saime kokku, et üheskoos üle vaadata lähisaastateks
prognoositav personalikulu ja sellega kaasnev sissetulekute kasv.
2005. aastaks, mil asusin ametisse, ei olnud sisejulgeoleku valdkonnale
eelarvekasvu planeeritud. Intensiivse selgitustöö tulemusena kujunes
olukord aga selliseks, et valitsus ja poliitikud mõistsid valdkonna
olulisust ning oli võimalik alustada läbirääkimisi tulevikuks
planeeritavast eelarvekasvust. Arvestades seda, et meie organisatsioonid
– politsei, pääste ja piirivalve – on erineva suurusega ja asusid
palgaskaalal erineval lähtepositsioonil, kujunesid ka saavutatud
tulemused summades erinevaks. Meie eesmärk praegu on saavutada olukord,
kus kõik sisejulgeoleku valdkonna ametikohad oleks omavahel võrreldavad.
See on saavutatav ametikohtade hindamise tulemusena. Politsei ja
piirivalve on hindamistega alustanud, ka päästel tuleb see protsess
lähiajal ette võtta.
Eelarve kujunemist vaadakem laiemas plaanis. Palgafondi kasvu numbri
tõlgendamisel peame silmas isikkoosseisu arvu – asutustel on need
erinevad, summa tuleb jagada töötajate arvuga. Vaadakem ka pikemat
perspektiivi – näiteks politseile 2007. aastaks planeeritav summa on
näiliselt suur, kuid jälgides prognoose aastani 2010 on üldine tase
ühtlustumas. Teen ettepaneku, et rääkides personalikulu kasvust,
tugineme mõistele maksustatav tulu. See on aasta keskmine sissetulek,
mis koosneb erinevatest tulumaksuga maksustatavatest komponentidest
jagatuna 12-ga (seal sees on kõik seadusest tulenevad ühekordsed ja
regulaarsed lisatasud, preemiad). Palga ja kogu maksustatava tulu
võrdlusest on ajendatud mitmed möödarääkivused. Maksustatav tulu on ka
see, mida pakub teie organisatsioon palgale lisaks, mida teise valdkonna
töötajatel tuleb ise osta, näiteks majutus, toitlustus, transport jms.
Eelarve kasvuga ja töötajate sissetuleku tõstmisega tuleb meil silmas
pidada, et ühiskond esitab meile ka kõrgemaid nõudmisi. Peame arvestama
sellega, mida inimesed meilt ootavad ja kuidas neid ootusi täita. Meie
poolt osutatav teenus tuleb muuta veelgi kvaliteetsemaks. Kuid
kvaliteetset teenust suudab ühiskonnale pakkuda vaid rahulolev töötaja.
Palganumbrit ainukese motivaatori ja rahulolu tagajana ei tohiks üle
tähtsustada. Ametit valides on igaüks teinud olulise otsuse. Mõistagi
ootab ta eelkõige seda, et amet ära toidaks, kuid ootab ka võimalusi
arenguks ja eneseteostuseks. Niimoodi võib palk kujuneda lihtsustatud
ettekäändeks rahulolematuseks või ebakvaliteetse teenuse pakkumiseks.
Nüüd aga on meil olemas palgatõusu perspektiiv ning meil tuleb hakata
keskenduda eesmärkidele ja saavutustele.
Meie eesmärk on tugevdada sisejulgeoleku valdkonda – maksame hea töö
eest, mitte lahkumise peatamiseks. Käesoleval ajal on palgatingimuste
parandamisel tehtud rõhuasetus sellele, et operatiivtasandi palgatõusu
osakaal peaks olema tuntavaim. Osa inimese sissetulekust peaks
moodustama tulemustasu, samas ei ole hea lahendus põhipalga hoidmine
liiga madalal. Igal töötajal on mingi vajaduste piir, mille ulatuses ta
tahab ennast kindlustatuna tunda ning selle osa peaks katma põhipalk.
Eilsel nõupidamisel tõi Sisekaitseakadeemia rektor Priit Männik välja
olulise tõsiasja. Tuleb tõdeda, et meie negativistlik palgateema
käsitlus on laia avalikkuse ees kaasa aidanud ühiskonna ja poliitikute
tähelepanu juhtimisele sisejulgeoleku valdkonna olulisusele ning
finantseerimise vajadusele. Samas on see sama negativism tekitanud
kõhedust noortes, kes on sel sügisel jätnud just madala palga tõttu
huvipakkuva ameti valimata. Nüüdseks oleme saavutanud perspektiivi
sisejulgeoleku valdkonna palkade tõusuks ning on viimane aeg mõtelda
tõsiselt sellele, kuidas kujundada oma ametitest kaasaegsed ja edukad
organisatsioonid, mis oleksid noortele nende tulevase ameti valikul
väljakutseks.
Sisejulgeoleku valdkonna arendamine vajab kõigi teie panust.
Kalle Laanet
Siseminister