M.Raidma Hommiku TV-s
Postitatud: 11:44, 29 08 2006
Täna hommiku TV-s Mati Raidma ütles välja, et rahajagamise ajal olime metsas. Niisiis kallid kolleegid pingutame püksirihma.
1. leht 1-st
Postitatud: 12:08, 29 08 2006
Ma sooritasin hiljuti enesetapu lüües endale noaga viis korda rinna piirkonda kusjuures surmav oli juba kolmas löök.
Postitatud: 20:41, 29 08 2006
ütleb ju vanasõnagi, et ei jää ükski heategu karistamata...kurat küll!
Palk
Postitatud: 21:01, 29 08 2006
Vanasõna, et mina olin puu otsas kui pauk käis. Paar aastat tagasi räägiti, et olge vait, küll me saame palka juurde. Sel aastal siseminister muud ei pajatanudki ajalehtedes, et kui raske on ikka päästjate elu. Head päästjad, te ei pea enam kaua kannatama sest juba varakevadel hakkavad teile kõik palgatõusu lubama. Ees ootavad ju parlamendi valimised 
Teiseks puudub päästjate seas ühtne tugev organisatsioon, kes suudaks vajadusel hambaid näidata. Selles osas tuleb öelda "suur tänu" kõrgemale juhtkonnale regioonides ja kõrgemalt sest reformiga saadi lahti eelkõige nendest meestest, kes oleks valmis midagi tegema peale rääkimise, ehk siis ülemuste jaoks mugava elu segajatest.
Minu isikliku hinnagu järgi on päästja maine praegu madalam kui kunagi varem ja mingist südametunnistusest ei ole enam juttugi. On mõned "vabatahtlikud", aga mitte selle sõna õiges mõttes. Käies ja nähes meie mehi siis nende nägudel ei ole mingit ühtsust enam välja, on ainult tülpimus
Seega sisuliselt ei juhtu praegu midagi sest alles hiljuti kuulsin ühe kõrgema ametniku käest telekas sõnu, et hoolimata sellest, et meil on 30% kohtadest täitmata me siiski tuleme toime. Nüüd, kus metsapõlengute aeg on möödas tuleb toime ka siis kui täitmata 50% kohtadest. On kuhu minna "seltsimehed"
Kas meid peetakse kunagi oma aja kangelasteks või lollepeadeks hakkavad kirjutama ajaloolased ehk 50 aasta pärast.
Teiseks puudub päästjate seas ühtne tugev organisatsioon, kes suudaks vajadusel hambaid näidata. Selles osas tuleb öelda "suur tänu" kõrgemale juhtkonnale regioonides ja kõrgemalt sest reformiga saadi lahti eelkõige nendest meestest, kes oleks valmis midagi tegema peale rääkimise, ehk siis ülemuste jaoks mugava elu segajatest.
Minu isikliku hinnagu järgi on päästja maine praegu madalam kui kunagi varem ja mingist südametunnistusest ei ole enam juttugi. On mõned "vabatahtlikud", aga mitte selle sõna õiges mõttes. Käies ja nähes meie mehi siis nende nägudel ei ole mingit ühtsust enam välja, on ainult tülpimus
Seega sisuliselt ei juhtu praegu midagi sest alles hiljuti kuulsin ühe kõrgema ametniku käest telekas sõnu, et hoolimata sellest, et meil on 30% kohtadest täitmata me siiski tuleme toime. Nüüd, kus metsapõlengute aeg on möödas tuleb toime ka siis kui täitmata 50% kohtadest. On kuhu minna "seltsimehed"
Kas meid peetakse kunagi oma aja kangelasteks või lollepeadeks hakkavad kirjutama ajaloolased ehk 50 aasta pärast.
Postitatud: 21:13, 30 08 2006
kes ei tea veel, millest jutt käib, või kes ei näinud hommiku tv-d, siis saab seda nüüd vaadata siit -> mms://teleportal.neti.tv/etv24/2006-08-29_TRV_raidma.wmv
Postitatud: 11:13, 31 08 2006
See tugev ja ühtne päästjaid koondav organisatsioon tuleb meil endil luua. Keegi ei hakka seda meie eest tegema. Algus on tehtud ametiühingu näol ja see areneb päris kenasti.
Aga teiseks - kas meil on ikka sellist peadirektorit vaja, kes on metsas kui raha jagatakse?
Ja kolmandaks - ROTAL planeerib väikest meelsuseavaldust Toompeal 14. septembril. Siis saab näha, paljukest meid madalapalgalisi julgeb kokku tulla.
Aga teiseks - kas meil on ikka sellist peadirektorit vaja, kes on metsas kui raha jagatakse?
Ja kolmandaks - ROTAL planeerib väikest meelsuseavaldust Toompeal 14. septembril. Siis saab näha, paljukest meid madalapalgalisi julgeb kokku tulla.
Metsas
Postitatud: 20:36, 31 08 2006
Ivo jutt on õige, kas meil on vaja sellist peadirektorit. See on odav populaarsus, millega loodetakse edu.
Kuid ametiühing on siiski veel nõrgakene. Ütlen veel, et minu arvates on paljudel päästjatel kaks probleemi - esimene on laiskus ja teine on arglikkus. Ikka peab keegi teine midagi tegema ja mina vaatan pealt, mis saab. Niikaua kuni mehed sellest üle ei saa ei suudeta suurt midagi. Seega tahaks siin ikka julgustada reakoosseisu, et mehed võtked oma julgus tagumiku alt välja ja näidake oma laste, naiste ja perede pärast, kes te olete ja miks te olemas olete.
Kuid ametiühing on siiski veel nõrgakene. Ütlen veel, et minu arvates on paljudel päästjatel kaks probleemi - esimene on laiskus ja teine on arglikkus. Ikka peab keegi teine midagi tegema ja mina vaatan pealt, mis saab. Niikaua kuni mehed sellest üle ei saa ei suudeta suurt midagi. Seega tahaks siin ikka julgustada reakoosseisu, et mehed võtked oma julgus tagumiku alt välja ja näidake oma laste, naiste ja perede pärast, kes te olete ja miks te olemas olete.