2008.a eelarvest ja teenistusmudelist

Siin siis sellest mida meil taskus ei ole.
janark
Postitusi: 330
Liitunud: 17:19, 17 01 2006
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

2008.a eelarvest ja teenistusmudelist

PostitusPostitas janark » 09:07, 06 07 2007

Ain Karafin kirjutas:
Head päästeasutuste töötajad,
viimastel nädalatel on ajakirjanduses palju juttu olnud võimlalikest
teenistuskorralduslikest muutustest päästealal. Aitamaks leida vastust
paljudele tekkinud küsimustele, edastan teile lühikese kokkuvõtte
Siseministeeriumi ja Päästeameti peamistest seisukohtadest ja edasistest
tegevustest:

Eelarveläbirääkimised 2008. aasta eelarve koostamiseks algavad augustis.
Täna saame rääkida riigieelarve strateegia koostamisel arvestatud
summadest, mille kohaselt 2008. aastal kasvab päästeameti eelarve
veerandi võrra, personalikulud aga 36%, mis on suurim palgaraha tõus
kogu siseturvalisuse valdkonnas ja tõenäoliselt avalikus sektoris üldse.
Absoluutsummadest rääkides - riigituludest planeeritud päästeametile
170,9 miljonit lisakrooni, täiendavaid palgavahendeid sellest umbes 150
miljonit krooni.

Ametikohtade vähenemist päästeametis päästjate osas siseministeerium
kindlasti ette ei näe, päästjate hulk Eestis on viimaste aastate
madalate palkade tõttu langenud niigi kriitilise piirini. Muudatuse
eesmärk tagada päästjatele õiglane töötasu ning puhkeaja olemasolu
pingelisest tööst taastumiseks ja puhkamiseks.

Siseministeeriumi seisukoht on see, et kõrge töökoormusega piirkondades
tuleb päästeametis üle minna 12-tunnisele valvegraafikule senise
24-tunniste valvete asemel. Päästetöö tähendab inimesele suurt füüsilist
ja ka vaimset pinget ning ööpäevapikkune vahetus suurendab riske nii
päästjatele endile kui ka inimestele, keda tuleb päästa.

12-tunnisele valvegraafikule on plaanis üle viia ennekõike need
komandod, mis asuvad intensiivsema tegevusega ja suurema riskiastmega
piirkondades. Planeeritav valveaja muutus tähendab umbes ca 60 komando
üleminekut 12-tunnisele valvevahetusele. Suurema tööintensiivsusega
(kõrgemate riskidega) piirkonnas, kus on eelkõige töötervishoiu
seisukohast vajalik töötamine lühemates töövahetustes, tuleb
esmajärjekorras maksta ka intensiivsusest lähtuvat kõrgemat palka.
Sellistes komandodes on planeeritud palgatõus 30-40%. Kuna põhitööle
lisaks teisel kohal töötamine on reguleeritud õigusaktidega, ei kavatse
Päästeamet seda mingisuguseid piiranguid muu töö tegemiseks.

Tuginedes mitmete Euroopa riikide kogemusele, ei ole kõikidele
komandodele ühtse palga- ja tööajasüsteemi rakendamine otstarbekas.
Erinevate riskitasemetega ja õnnetuste toimumise tõenäosusega
piirkondades tuleb rakendada erinevaid teenistusvorme. Loomulikult
soovib siseministeerium tõsta ka 24-tunnisele valvegraafikule jäävate
päästjate palka, kuid see sõltub eelarveläbirääkimiste tulemustest.

Reformi eesmärk on hakata päästjatele maksma tööjõuturul
konkurentsivõimelist palka. See oleks põhiline stiimul, mis peataks
päästeametnike lahkumise ja motiveeriks inimesi päästetöötajaks tulema.
Peame endale aru andma, et siseturvalisuse ametkondade, sealhulgas
päästeameti personaliprobleemid ei tulene mitte sellest, et vastava huvi
ja võimetega inimesi enam tööjõuturul ei oleks, vaid sellest, et riik ei
ole suutnud maksta neile konkurentsivõimelist palka. See peab muutuma.

Siiski tuleb lähtuda põhimõttest, et päästeteenuse, nagu kõigi teiste
avalike teenuste, hulk ja kvaliteet sõltub riigieelarve võimalustest.
Turvalisust ei saa kasvatada soojade sõnade, vaid ametimeestele
korralikku palka makstes ja neid tänapäevaselt varustades.
Hajaasustusega piirkondades on reageerimisaeg õnnetustele pikem, sest
tihedam komandodevõrk tähendaks kordades suuremat päästeameti eelarvet,
mis täna on ebarealistlik. Sellistes piirkondades soovime saada tuge
vabatahtliku päästevõrgustiku arendamisest, kellele uues päästeseaduse
eelnõus nähakse ette riiklik tugi.

Kiirendamaks infovahetust eeltoodud teemadel on Pääsetamet otsustanud
järgmisel neljapäeval kokku kutsuda ümarlaua, milles osalemiseks tehakse
ettepanekuid nii siseministeeriumile kui ametiühingu esindajatele.

Konkreetsemate eelarvenumbrite selgumisel annab Päästeamet välja
vastavasisulise infolehe. Palun teil eelnimetaud informatsiooni jagada
kõigi kolleegidega.


Lugupidamisega,
Ain Karafin
Pääsetameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes


tulehull
Postitusi: 125
Liitunud: 11:59, 10 02 2006
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

PostitusPostitas tulehull » 13:06, 06 07 2007

Lugedes hr Karafini juttu ja kuuldud kohtumisel Põltsamaal siis tekkis minul ja enamikul osalijatest arvamus,et palgatõus tuleb tänu sellele,et ca 30% päästjatest on sunnitud lahkuma.Osa selle 12 tunni pärast ja need kes jäävad 24 tunni peale ei saa palga lisa.Ainult tänu lahkujatele see palgatõus allesjääjatele on võimalik sest käesoleva aasta eelarve suurenes 76milj. siis sai tõsta palka ca 1000EEKi,2008 eelarve suureneb 150milj.Rehkendage kuidas tahate,aga see palga tõus ei saa olla selline nagu suured targad püüavad meile selgeks teha,sest raha ei taheta selleks eraldada. Odatakse omal soovil lahkumist,mitte koondamist,mis oleks ju kulukas.Loodame sellele,et reformijad kontsulteerivad ka mõne asjatundjaga enne kui otsus langetatakse.Üks reformi teostajatest on hr Janno Laur,kellel küll ei ole mingit ettekujutust päästjate muredest ega tegemistest,selline mulje jäi minule ja ka paljudele Põltsamaal käinutele.Loodan siiski asja normaalset tulemust

kalju
Postitusi: 206
Liitunud: 09:19, 13 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

PostitusPostitas kalju » 20:21, 06 07 2007

tulehull kirjutas:Oodatakse omal soovil lahkumist,mitte koondamist,mis oleks ju kulukas.

Sa ei kujuta ette, kui täkke Sa praegu panid... Oman väga huvitavat infot, mis vajab veel kinnitamist. Siis kuulete teiegi...
Madala palgaga surmani välja! (Muidugi mitte minu surmani)

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 927
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

PostitusPostitas kalifa » 10:15, 07 07 2007

Oleks vist aeg hakata juristide juures käima, et saada teada need võimalused, millega tahab päästeamet selle koondamise muuta struktuurimuutuseks, mis välistaks koondamisrahade maksmise.
Olge väga ettevaatlikud igasugustele töölepingu muutustele alla kirjutades ja teavitage ka teisi, kui midagi sellist välja pakutakse.
mõtetes olen veel Teiega!

Vana pealik
Postitusi: 52
Liitunud: 10:34, 25 01 2006
Asukoht: Järva
Kontakt:

Ime

PostitusPostitas Vana pealik » 10:50, 08 07 2007

Loen mina seda Karafini juttu ja mida ma näen. Kirjutatakse, et reformi eesmärk on hakata maksma päästjatele paremat palka. Ah, et siis nüüd lõpuks avastati see tõik, et palka vaja tõsta. Kõik muidu ilus, aga minu meelest oli ka kõikide eelmiste ja siiani kestvate reformide eesmärk täpselt sama. Mina tahaks küll teada, millal ükskord see reformide jama lõppeb, et inimesed saaks mõne aastagi rahulikumalt tööd teha. Eelmine 2006 aasta reformi eel öeldi, et võtab aega enne kui tulemused hakkavad tekkima. Kas nüüd ainult aasta hiljem on juba selge, et tulemus on null või negatiivne.
Lisaks oli eelmise reformi üks eesmärke minna lähemale elanikkonnale ja eelkõige kohalikele omavalitsustele. Tulemus on risti vastupidine. Kõikki hirmutatakse sunnirahadega ja mingist koostööst omavalitsustega pole juttugi. Tõsi üks muigama panev tegevus oli - taheti koju külla tulla :)). No mida mul talle näidata seda tüdimuseni kuuldud juttu suitsuandurist tean ma niigi. Mind huvitab hoopis rohkem see kui kaugele siis lähim komando viiakse ja kui sealt loksub kohale põlengu lõpuks mingi 2 meest, siis pole neil suurt midagi teha.
Lugupeetud reformarid seal üleval. Öelge, kas teil seal midagi muud tõesti teha ei ole. Mõtted võivad olla ju huvitavad, aga nende elluviimine ei pruugi alati õige olla.
Lõpetuseks mäletan hästi paari aasta tagust juttu kus öeldi, et päästeamet peab oma süsteemi muutma selgemaks ja arusaadavamaks, siis on lootus riigikogust raha saada. Praegu minnakse risti vastupidist teed. Komandod on grupeeritud mingite X näitajate alusel. Nüüd tahetakse veel teha neist 12 ja 24 tunnised pluss veel koduvalvega komandod. Osad on teenistujad osad töölised . Sellest segapudrust ei saa enam keegi aru ja ma arvan, et sügisestel eelarvekõnelustel pole raha juurde saamine just eriti tõenäoline. Mina kui valija annaks riigikogule küll selge info, et enne tehke selgeks mida tahate ja siis saate rahad.
Ausus on hinnas

speyactilus
Postitusi: 61
Liitunud: 12:11, 06 02 2006
Asukoht: Viljandi KK
Kontakt:

PostitusPostitas speyactilus » 13:13, 22 09 2007

2006 eelarve 495 milli + 22 milli lisaeelarve
2007 eelarve 610 milli + 22 milli lisaeelarve
2008 eelarve eelnõu 803 milli

2007 eelarve suurenes võrreldes 2006 a. umb 115. milli
2008 eelarve suureneb võrreldes 2007 a. umb 192 milli
eelarve suurenemise vahe on umb 77 milli. mis teeb pool 2007 aasta eelarve suurenemisest

eelarve suurenemine ei lähe ju ometigi kõik palkadeks või mis ????

mina ei näe märkimisväärset palgatõusu väljaarvatud juhul kui keegi targem selle eelarveasjanduse lahti seletaks

allikas http://www.fin.ee/?lang=ee
Mina ei kuuluta ainumast tõde ...

Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

PostitusPostitas Laaniste » 17:01, 22 09 2007

Eelarve suurenemine läheb suuremas osas palgatõusuks.

Täpsustan algset postitust - kontrollisin järgi, et u 90% eelarve kasvust on mõeldud palgatõusuks.
Täpsemalt võib vaadata 2008.a eelarve seletuskirja lk 263 lõpus olevast tabelist, kus on toodud, et palgtõusuks tuleb juurde 171,5 mln ehk 36,92%.


2007.a eelarve 610 mln, 2008.a 804 mln. Tõus kokku 194 mln ehk 31,8%. Ehk see protsent on üsna lähedal palgakasvu lubadusele.

2007.a lisaeelarvet arvestades on tõus 27,2%. Kuna 2008 võib ka lisaeelarve tulla, siis need protsendid võivad kokkuvõttes muutuda.
Palgakasvu lubadused tulid ajal (suvel), mil 2007.a lisaeelarve tulek polnud üldse kindel. Üldjuhul lisaeelarve palgatõusu ei too, pigem kaetakse sellega lisandunud/erandlikud kulud.

Samuti on palgatõus planeeritud nii, et 12h komandodes tuleb suurem palk kui 24h komandodes. Ehk - kuna 24h komandodes on palgatõus väiksem, siis selle arvelt 12h komandodes tuleb palgatõus suurem. Selle läbi saabki palgatõus 12h komandodes olla suurem kui eelarve üldine suurenemise protsent.

komandopealik
Postitusi: 30
Liitunud: 10:19, 25 01 2006
Kontakt:

PostitusPostitas komandopealik » 09:32, 03 10 2007

Jõuametite ametnikke ootab suur koondamine
03. oktoober 2007
Autor: Mirko Ojakivi Foto: EPL

Siseministri kinnitusel ei puuduta koondamine mitte mundrimehi, vaid ainult ametnikke.

Tuleval aastal võib iga kolmandat päästeametis, politseis või piirivalves töötavat ametnikku ees oodata koondamine, sest siseminister Jüri Pihli sõnul ei suuda riik maksta praegustele ametnikele konkurentsivõimelist palka.

Pihli sõnul ei puuduta koondamised mundris inimesi. Ehk siis politseis ei koondata konstaableid, politseiuurijaid ega korrakaitses tegutsevaid politseinikke. Jutt käib nendest ametnikest, kes veedavad oma tööpäeva kabinettides ja tegelevad kas raamatupidamise, haldusteenuste osutamise või näiteks pressiesindaja ülesannete täitmisega.

Milliseid ametnikke ja kui palju tuleks politseist, piirivalvest ja päästeametist minema saata, pole siseminister öelnud ja kõik kaadriküsimused on jäetud asutuste juhtide otsustada. Samuti on otsustajatele jäetud vabadus jätta koosseisud praegusele tasemele, kuid sellisel juhul ei saa tugistruktuurides töötavate ametnike palka tõsta.

Koondatakse täitmata kohad

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg rääkis, et päästeamet on ette valmistamas 45 ametikoha kaotamist. "Meil tegelikult oli ju hiljuti päästeametis struktuurireform, kus päästekeskused liideti regionaalseteks keskusteks. Selle muudatuse käigus suutsime tugistruktuurides töötavate inimeste hulka vähendada," selgitas Timberg. Osa ametnikke peab siiski ka seekord lahkuma ja nende töö teevad ära masinad. Kokku töötab päästeameti tugistruktuurides 280 inimest.

Politseisüsteemis töötab kokku 4435 töötajat, kellest avalikus teenistuses ehk tugistruktuurides on tööl 1185 inimest. Politseiameti avalike suhete osakonna juhataja Ain Parmas ütles, et esialgu on veel vara öelda, kui palju avalikke teenistujaid peaks politseis 2008. aasta lõpul olema.

"Põhimõtteliselt on võimalik osta osa teenuseid sisse (näiteks koristusteenus, mis ei ole politsei põhitegevus), kuid täiendavalt tuleb analüüsida, kas see on riigile soodsam või mitte," lisas Parmas. Kokku peaks politseisüsteemis koondama ligi 380 ametnikku. Parmase sõnul on võimalik alustada 100 täitmata ametikoha kaotamisest.

Piirivalveamet ei soostunud eile teemat kommenteerima, viidates asjaolule, et peadirektor Roland Peets on hõivatud. 1. septembri seisuga töötab piirivalves 1833 inimest- 1449 neist on piirivalveametnikud ja 384 avalikud teenistujad. Seega oleks piirivalves tarvis koondada ligi 115 ametnikku.

http://www.epl.ee/uudised/402402
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=17067735

Vot sellised lood :)
Pihlil pärast hea öelda, et tema tegi kõik et pritsimeeste palk suureneks. Aga näe, piisavalt ei suudetud koondada ja nüüd tänu sellele ongi palk selline nagu ta on, süüdistage oma ülemusi :)
Vahva trall käib ikka küll, kohe huviga ootan uut aastat, polegi varem nii põnev olnud meil siin :lol:

Karilaid
Postitusi: 81
Liitunud: 09:38, 28 06 2007
Asukoht: Tallinn Lilleküla
Kontakt:

PostitusPostitas Karilaid » 11:14, 03 10 2007

Mind isiklikult huvitab, kui palju neile koondatatavatele koondamise eest raha makstakse!

8)
Karilaid
___________
Roger. Out...

avokask
Postitusi: 22
Liitunud: 11:19, 26 10 2007
Asukoht: Eestimaal
Kontakt:

PostitusPostitas avokask » 09:48, 31 10 2007

Kui on huvi ise omale asja niti-nati rohkem selgeks teha, soovitan lugeda netist "lahti tehes" elektroonilisest Riigi Teatajast "Eesti Vabariigi töölepingu seadus"-e §§ 14-18, 64, 68, 82, ja veel ja veel. Kuid jälgige, et oleks uusim versioon (viimane seadusemuudatus 14.07.2007) Head lugemist ja kaasamõtlemist!

hjarg
Postitusi: 65
Liitunud: 10:08, 16 10 2006
Asukoht: LEPK
Kontakt:

PostitusPostitas hjarg » 09:55, 31 10 2007

Karilaid kirjutas:Mind isiklikult huvitab, kui palju neile koondatatavatele koondamise eest raha makstakse!



Vastavalt seadusele. Ma peast võtan, võin paari asjaga mööda lasta- viimane kord kui mul seda vaja oli, oli siis, kui TTPA ja HPT ühinesid.

Ehk siis:
Kui oled tööl olnud alla 3-e aasta: kuu palk (vist?)
3-5 aastat: 3-e kuu palk
5-10 aastat: poole aasta palk
üle 10-e: aastapalk

Iga inimene saab vastavalt oma staažile seadusega ettenähtud koondamisraha, nii et kui see sind nii väga huvitab, siis vaata, palju inimese palk on ja kaua ta tööl on olnud.


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

cron
Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.