2008.a eelarvest ja teenistusmudelist
Postitatud: 09:07, 06 07 2007
Ain Karafin kirjutas:
Head päästeasutuste töötajad,
viimastel nädalatel on ajakirjanduses palju juttu olnud võimlalikest
teenistuskorralduslikest muutustest päästealal. Aitamaks leida vastust
paljudele tekkinud küsimustele, edastan teile lühikese kokkuvõtte
Siseministeeriumi ja Päästeameti peamistest seisukohtadest ja edasistest
tegevustest:
Eelarveläbirääkimised 2008. aasta eelarve koostamiseks algavad augustis.
Täna saame rääkida riigieelarve strateegia koostamisel arvestatud
summadest, mille kohaselt 2008. aastal kasvab päästeameti eelarve
veerandi võrra, personalikulud aga 36%, mis on suurim palgaraha tõus
kogu siseturvalisuse valdkonnas ja tõenäoliselt avalikus sektoris üldse.
Absoluutsummadest rääkides - riigituludest planeeritud päästeametile
170,9 miljonit lisakrooni, täiendavaid palgavahendeid sellest umbes 150
miljonit krooni.
Ametikohtade vähenemist päästeametis päästjate osas siseministeerium
kindlasti ette ei näe, päästjate hulk Eestis on viimaste aastate
madalate palkade tõttu langenud niigi kriitilise piirini. Muudatuse
eesmärk tagada päästjatele õiglane töötasu ning puhkeaja olemasolu
pingelisest tööst taastumiseks ja puhkamiseks.
Siseministeeriumi seisukoht on see, et kõrge töökoormusega piirkondades
tuleb päästeametis üle minna 12-tunnisele valvegraafikule senise
24-tunniste valvete asemel. Päästetöö tähendab inimesele suurt füüsilist
ja ka vaimset pinget ning ööpäevapikkune vahetus suurendab riske nii
päästjatele endile kui ka inimestele, keda tuleb päästa.
12-tunnisele valvegraafikule on plaanis üle viia ennekõike need
komandod, mis asuvad intensiivsema tegevusega ja suurema riskiastmega
piirkondades. Planeeritav valveaja muutus tähendab umbes ca 60 komando
üleminekut 12-tunnisele valvevahetusele. Suurema tööintensiivsusega
(kõrgemate riskidega) piirkonnas, kus on eelkõige töötervishoiu
seisukohast vajalik töötamine lühemates töövahetustes, tuleb
esmajärjekorras maksta ka intensiivsusest lähtuvat kõrgemat palka.
Sellistes komandodes on planeeritud palgatõus 30-40%. Kuna põhitööle
lisaks teisel kohal töötamine on reguleeritud õigusaktidega, ei kavatse
Päästeamet seda mingisuguseid piiranguid muu töö tegemiseks.
Tuginedes mitmete Euroopa riikide kogemusele, ei ole kõikidele
komandodele ühtse palga- ja tööajasüsteemi rakendamine otstarbekas.
Erinevate riskitasemetega ja õnnetuste toimumise tõenäosusega
piirkondades tuleb rakendada erinevaid teenistusvorme. Loomulikult
soovib siseministeerium tõsta ka 24-tunnisele valvegraafikule jäävate
päästjate palka, kuid see sõltub eelarveläbirääkimiste tulemustest.
Reformi eesmärk on hakata päästjatele maksma tööjõuturul
konkurentsivõimelist palka. See oleks põhiline stiimul, mis peataks
päästeametnike lahkumise ja motiveeriks inimesi päästetöötajaks tulema.
Peame endale aru andma, et siseturvalisuse ametkondade, sealhulgas
päästeameti personaliprobleemid ei tulene mitte sellest, et vastava huvi
ja võimetega inimesi enam tööjõuturul ei oleks, vaid sellest, et riik ei
ole suutnud maksta neile konkurentsivõimelist palka. See peab muutuma.
Siiski tuleb lähtuda põhimõttest, et päästeteenuse, nagu kõigi teiste
avalike teenuste, hulk ja kvaliteet sõltub riigieelarve võimalustest.
Turvalisust ei saa kasvatada soojade sõnade, vaid ametimeestele
korralikku palka makstes ja neid tänapäevaselt varustades.
Hajaasustusega piirkondades on reageerimisaeg õnnetustele pikem, sest
tihedam komandodevõrk tähendaks kordades suuremat päästeameti eelarvet,
mis täna on ebarealistlik. Sellistes piirkondades soovime saada tuge
vabatahtliku päästevõrgustiku arendamisest, kellele uues päästeseaduse
eelnõus nähakse ette riiklik tugi.
Kiirendamaks infovahetust eeltoodud teemadel on Pääsetamet otsustanud
järgmisel neljapäeval kokku kutsuda ümarlaua, milles osalemiseks tehakse
ettepanekuid nii siseministeeriumile kui ametiühingu esindajatele.
Konkreetsemate eelarvenumbrite selgumisel annab Päästeamet välja
vastavasisulise infolehe. Palun teil eelnimetaud informatsiooni jagada
kõigi kolleegidega.
Lugupidamisega,
Ain Karafin
Pääsetameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes