Päästeteenistuse seaduse eelnõu

[Doktor]

Selleks korraks on seadusega kööga. Esitage palun pakkumised, millal seadus uuesti arutusele tuleb. Võimaliku vastuvõtmise ajana pakun september- oktoober. Poliitahvidel on muidugi savi, meil aga jälle

Küll aga oleks väga huvitab teada, kas kolleegid oleksid nõus 42h töönädalaga ja saada selle eest eripensionid... Obeknovennõi biznez.

[ruudolf06]

aind sel juhul,kui palgad normaalsed(kõrgemad kui praegu,kus tõesti miinimum 7500 ja sellest 80%põhipalk ).sest tartu kandis hakkaks saama vähem palka,kuna praegu makstakse ületunde aga siis kaoks need ära.aga 15 aasta pärast,kui ma pensile saaks võibolla pole seda riikigi,või on mind enne seda näiteks tervisega minema löödud,või ma juba surnud.parem ikka linnuke pihus,kui ilus kull taevas,mida saab aind imetleda.aga vist ikka poolt,sest eks meie seast hakka ka juba mehi pensile minema ja oleks vähemalt neilgi mingi abi olemas.

[kalifa]

Jah selline määrus on tõesti olemas - "Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded"
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12790073
aga seda määrust on vahepeal muudetud ja seal ei ole enam miinimumi nõuet sees.

Vaikselt ja märkamatult kindlustavad teenistuse juhid oma tagalat, et ei peaks tekkinud olukorras piinlikku olukorda sattuma.
Eks see miinimumarvestuse kaotaminegi ole ikka selleks, et ei peaks väljakutsumistega lisaraha maksma, pole ju põhjust kulutada, sest eesti päästjatel jätkub veel energiat mitme mehe eest rabeleda- paraku on selline tegevus ohtlik eelkõige päästjatele endile- puudub julgestav kaaslane, kes vajadusel Sulle appi tuleks.
Vähendatud meeskondadel on aga paraku teatud tegevused võimatud(suitsusukeldumine, pinnaltpääste, keemiaõnnetused), järelikult jääb päästeteenistus reageerides pidevalt nõrgemaks- kui kaugele saab veel minna?

[ruudolf06]

paistab,et järgmiseks 4 aastaks siis pensioniga jääb samuti,kuni siiani ja ka palka pole loota,nagu Ansip ju eelmine aasta ütles,et pritsumehed saavad juba küll aitab neile.saame oma 42 tundi aga ilma eripensionita.edu teile.

[tulehull]

Tere ka minu poolt. Paljusid vanamaid ja staazikamaid päästjaid huvitab küsimus,kellel tervis hakkab jukerdama,kuidas saada varem pensile.On mitu võimalust,kuid konkreetselt ei ole see väja öeldud,vähemelt mina ei leia.On kirjas,et pikemaajalise terviserikke korral.Nüüd on vanuse alammäär 54a ja staazi 12,5a.Kui pikk näeb välja pikemaajaline terviserike seda ei tea ka pensioniameti töötaja täpselt öelda.Kui keegi teab seda seadust täpsemalt oleksid paljud pensionieelikud vaga tänulikud.Vastake .

[Laaniste]

Tere ka minu poolt. Paljusid vanamaid ja staazikamaid päästjaid huvitab küsimus,kellel tervis hakkab jukerdama,kuidas saada varem pensile.On mitu võimalust,kuid konkreetselt ei ole see väja öeldud,vähemelt mina ei leia.On kirjas,et pikemaajalise terviserikke korral.Nüüd on vanuse alammäär 54a ja staazi 12,5a.Kui pikk näeb välja pikemaajaline terviserike seda ei tea ka pensioniameti töötaja täpselt öelda.Kui keegi teab seda seadust täpsemalt oleksid paljud pensionieelikud vaga tänulikud.Vastake .

Varasem penisonile minek käib väljateenitud aastate pensionide seaduse järgi
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12760818 (vt § 12 ja 18 ).

Hetkel saab jah pensionile minna 54-aastaselt ja staaži peab olema vähemalt 12,5 aastat. Kui pikk on pikaajaline terviserike - § 12 järgi on see nii pikk, et inimene on selle tõttu töölt vabastatud (pikaajalise töövõimetuse tõttu).

Lisaks - kui staaži on täis 25 aastat ja vanus 54a, on pensioni saamine eriti lihtne,siis tekib selle seaduse alusel pensioni saamise õigus kõigil päästeteenistujatel (pensioni saades võib tööl võib edasi käia ja pensioni saamise eelduseks pole terviserike, töölt vabastamine vms)

[Doktor]

Lihtsalt märkuse korras. Kõik eelnõud kutsuti parlamendist tagasi.

[Laaniste]

Päästeteenistuse seaduse eelnõu hakkas taas liikuma. Saatsime eelnõu kooskõlastamisele Sotsiaalministeeriumisse ning Rahandusministeeriumisse (nemad varasemalt eelnõu ei kooskõlastanud). Ministrid on omavahel läbi rääkinud ja hetkel tundub, et pensionidest osas jõutakse isegi kompromissini.

Viimane versioon on nähtav:
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=190935

Inimkeeli on viimases versioonis järgmine pensionide regulatsioon:
1. Päästja pensioni saamise eelduseks on vähemalt 15a staaži päästeteenistuses
2. Päästja pensioniiga on 3a varasem riiklikust pensionieast. Riiklik üldine pensioniiga on hetkel 63 ja see suureneb lähiaastatel 65 aastani, päästjad võivad pensionile jääda siis 60-62-aastaselt ja hakkavad siis saama pensioni täies ulatuses (eelnõus nimetatakse seda varasemat pensioni "toetuseks")
3. Pensioni suurus sõltub staaži pikkusest (nagu avalikus teenistuses). Pika staaži korral võib saada kuni 50% rohkem pensioni.
4. Praeguse kompromissi järgi jääb eeltoodud pensionide regulatsioon kehtima 15 aastaks. Selle aja jooksul vaadatakse ilmselt üle kogu riigi pensionisüsteem.

Eelnõus sellest juttu ei ole, aga märkusena lisaks veel, et väljateenitud aastate pension jääb alles sellisel kujul.

Selline on praegune seis, pole välistatud, et eelnõu edasisel menetlusel veel midagi muutub.

[Laaniste]

PäTS jõudis eile Riigikogusse, viimase eelnõu tekstiga (tähisega 164 SE) saab tutvuda
http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_f ... _id=189032


Kui Riigikogu kodulehel eelnõude otsingusse sisestada, siis leiab kaks PäTS varianti. Hetkel ongi selline kummaline asjade seis, et Riigikogus on menetluses ka teine PäTS versioon, tähisega 8 SE, mille algatas aprillis Keskkerakond. Selle 8 SE näol on tegemist PäTS aastataguse variandiga, millest asja ei saa.

[kalifa]

Ma pole küll nii hea seaduste lahkaja, kui Doktor, aga siiski jäi sellest seadusest kuidagi vilets ja päästjavaenulik mulje, mida järgnevalt püüan vähe põhjendada:

(2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja muud tööseadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Nende punktidega võetakse teiste töötajate ja ametnikega võrreldes õigusi vähemaks, nagu oleksid alamad töötegijad!

(1) Päästeteenistuja töötulemusi, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkust ja vastavust kutsesobivuse nõuetele hinnatakse üks kord aastas. Hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.


(2) Päästeametnikke ei atesteerita avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.


(3) Päästeteenistuja võib hindamistulemuste põhjal ameti- või teenistuskohale mittevastavuse tõttu nimetada madalamale ameti- või teenistuskohale või teenistusest vabastada.


(4) Kõrgemaid päästeametnikke võetakse ametisse konkursi alusel. Konkursi läbiviimise korra kehtestab siseminister määrusega.

Korralikult sisse kirjutatud päästjate kontrollimise süsteem, keda vastavalt vajadusele karistada või ka vallandada, et ei oleks mingit kohtujama- komisjon kokku, mõni ülesanne ja siis allkirjad alla, otsus jõustub ja probleem lahendatud. Kindlasti ei kuulu sinna komisjoni AÜ või päästjate esindaja, ka töövaidluskomisjon viitab sellele seadusele ja tõstab käed püsti- tubli, päästjatele ära tehtud!

§ 10. Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

Vahepeal taheti ju kõik päästjad ametnikeks teha, aga paraku jäi sellest plaanist järgi vaid vanne, mis hea pärast pean ma vannet andma, kui ametnikuks ei sobi, kas siis sõjaväe kord hakkab tagasi tulema!

(3) Päästeteenistujate palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Siin on siis punkt, mille alusel peaksid saama autojuhid täiendavalt tasustatud, samuti pinnaltpäästjad, keemiasukeldujad, autode remonti tegijad jne. Eks näis, kas raatsitakse maksta või jäävad kõik päästekooli tunnistuseta 1 astmele sama palga peale.

(2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:1) 10 - 15-aastase päästeteenistuse staaži korral - 10% võrra;2) 16 - 20-aastase päästeteenistuse staaži korral - 20% võrra;3) 21 - 25-aastase päästeteenistuse staaži korral - 25% võrra;4) 26 - 30-aastase päästeteenistuse staaži korral - 40% võrra;5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral - 50% võrra.

Nüüd saab rahulikult meie raudvara pensile minna,kontori poole peal on ka üle 30- aastase kogemusega ootajaid, samas saavad juhtkonna esindajad kantida omale ministeeriumi raames aastaid juurde, et rohkem välja annaks!

(1) Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega ettenähtud erisusi.


(2) Valveaeg on osa puhkeajast, millal päästeteenistuja peab olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks.


(3) Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus.

(4) Valveaja eest makstakse lisatasu, mille suurus on 5 kuni 10 protsenti päästeteenistuja tunnipalga määrast.

Detsembris saaks uue korralduse järgi 16 tööpäeva ja 15 puhkepäeva, millest kuni 12 võidakse Teid määrata kodusele telefonivalvele sandikopikate eest, et vajadusel panna komandos arvele teine masin, kui põhiauto saadeti suurõnnetusele. Enam ei saa vastata helistamisele, et olen maale sõitnud, kui välja kutsutakse (ega vist siis ka lisatasu ei tule)

§ 21. Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine


(1) Päästeteenistuja puhkus võidakse katkestada ilma tema nõusolekuta, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi seoses hädaolukorraga.


(2) Päästeteenistuja puhkeaja võib ilma tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

Siin siis ka reserv metsapõlengute ja reostuste tarbeks, milleks hoida palgal suurt päästjate armeed, kui on võimalik puhkeõigusi ignoreerides koheselt hulka suurendada- jääb vähe orja tunne, kui minister hüüab, siis kõik rannast lahingusse!

§ 22. Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda


Päästeteenistuja töölerakendamist ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 40 ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 51 sätestatut.

Ja teistele töötajatele makstavad lähetuse rahad on ka kokku hoitud, pane autoga või Tallinnast Võrru, üks suur päästeteenistus kõik!

2) Käesoleva seaduse §-d 11 ja 12 jõustuvad 1. juulil 2008. aastal.

Palgaralli kestab siis veel pool aastat, kas jälle ei jõutud pabereid õigeaegselt valmis?

Mina küll ei näe siin seaduses midagi sellist, mis päästjale kasuks tuleks. Kindlustus ja kompensatsioon olid ka varem, vaktsineerimine samuti, puhkeajal jäin sõltuvaks, seda eriti maapiirkonnas, kus ühe küla mehed komandos tegevad, häda korral võib pooled päästjad lisaks kutsuda ja seda üsna odavalt üle kogu vabariigi- neile kehtib nüüd tulemise kohustus ja VANNE!

Ma arvan, et koos selle palgatõusu astmete trikiga, on päästeteenistusele nüüd küll vesi peale tõmmatud- NÜÜD SIIS VALIKU KOHT-HÄRRASED!

[Laaniste]

Püüan selgitada:

1. Viidetega avaliku teenistuse seadusele, töölepingu jt seadustele ei võeta päästjate õigusi vähemaks. Kõikides eriteenistusseaduses (näiteks politseiteenistus, piirivalveteenistus, prokuratuuri, riigikontrolli jt seadused) on sarnased sätted sees. Mõte on selles, et kui eriteenistusseadus jätab millegi reguleerimata, siis reguleerimata osas kehtib üldine ATS, TLS regulatsioon.

2. Päästeteenistujate hindamine on olemuselt sama asi, mis atesteerimine. Hariduse, füüsilise ettevalmistuse ja tervise nõuded ning päästeteenistujate atesteerimine on pikka aega sees olnud ka kehtivas päästeseaduses, st PäTS võtab senikehtinud nõuded ühtselt kokku ja põhimõttelisi muudatusi ei tehta. Kui on olemas nõuded, siis tuleb neid loomulikult ka kontrollida, nii toimub see ka praegu. Mingi uue "karistussüsteemiga" ei ole siin tegemist.

3. Nii nagu politseil ja kaitseväel jt on oma vanne, sooviti ka päästeteenistusele luua oma vanne, see on oluline organisatsiooni traditsioonide seisukohast.

4. Uus palgakord peab tulema selgem kui senine. Kui määrus kooskõlastamisele läheb, annan teada, siis saab ka täpsemalt vaadata, milline uus kord on.

5. Pensionid - see punkt on eelkõige just päästjatele kasulik. Esiteks "kontori raudvarale" on kehtib juba praegu ATS ja sellest tulenevad pensioni suurendused staaži arvelt, st ametnikud midagi juurde ei saa, küll aga päästjad ja selle punkti sissesaamise taga olid väga keerukad läbirääkimised.
Teiseks - pensioni ootele jäämine ehk 3a varem saab jääda pensionile - nii palju kui mina "kontori raudvara" tunnen, siis nemad varem küll pensionile jääda ei taha, vaid jätkavad teenistust nii kaua kui võimalik. Varasema pensioniea puhul on mõeldud eelkõige päästjate peale, kellele erinevalt kontoriametnikest kehtivad tervise ja füüsilise ettevalmistuse nõuded.

6. Valveaeg - seadus loob võimaluse valveaja rakendamiseks, mitte ei laineda seda kohustuslikuna kõigile.
Politseiteenistusseadus ja piirivalveteenistus näeb samuti ette 150h valveaja. Kas seda rakendatakse kõigile politseinikele ja piirivalvuritele - EI
Töö- ja puhkeajaseadus näeb ette 30h valveaja - kas praegu rakendatakse seda kohustuslikus korras kõigile päästjatele - EI
150h valveaega ei rakendata ka kõigile. Need kellele seda rakendatakse, makstakse ka reaalset lisatasu, mitte ei vormistata seda palga sees oleva lisatasuna ära. Valveaega on vaja, et luua tööõiguslik korrektne alus hetkel toimivale juhtkonna ning menetlejate valvele . Praegu pole tegelikult alust nõuda, et juhtkond või menetlejad peavad kord kuus ühe nädala olema ööpäevaringselt valves.

7. Puhkuse ja puhkeaja katkestamine - kas seni on metsapõlengute ajal on mehi puhkuselt tagasi kutsustud - ikka on, eks. Kui keegi on puhkuse ajal kuskile ära sõitnud ja teda ei saa kätte, siis seadus selle eest karistust ette ei näe.

8. Lähetustasud - Tallinnast Võrru meeskonda saatma ei hakata, see pole lihtsalt mõistlik. Päästeteenistuse väljasõitu ei saa vaadata lähetust selle tavapärases mõistes. Kui meeskond sõidab päeva jooksul näiteks Tallinna piires erinevatele väljakutsetele kokku maha näiteks 200 km, siis ei ole lähetuse õigust, kui näiteks paakautoga sõidatakse üks kord 60 km kaugusele, siis kas talle peaks maksma lähetustasu? Milline senine praktika lähetuste osas on olnud?

9. Minister andis sel nädalal tegelikult teistsuguse korralduse - uuele palgaarvestusele siiski üle minna 1. jaanuar, st paberitega pingutatakse siiski 1. jaanuari nimel. Kui seadust 1. jaanuariks vastu ei jõuta võtta (ja see on oht on, sellest see 1. juuli tekkiski), siis uuele palgale ei saa suvalisel kuupäeval üle minna, sest päästjad töötavad summeeritud tööajaga. Suvalisel kuupäeval uuele üleminek lööks segi tööaja ja palgaarvestuse.
Ütlen kohe ära, et palgad saavad märkimisväärselt tõusta siiski sel juhul kui eelarvesse raha juurde tuleb, mitte siis kui palka hakatakse arvestama uue seaduse järgi. St miinimumpalk (palgamäär) tõuseb, aga keskmine palk ei saa tõusta kui eelarvesse raha juurde ei tule.

Kui seaduse kohta on küsimusi, siis teen ettepaneku neid ka rahulikult esitada ja arutada. Ma näe, et meelevaldsed ja ennatlikud tõlgendused, kuidas kõik päästjatevaenulik on, kedagi kuidagi aitaks. Rääkides teenistuse lõhkumisest, siis üleskutsed "oma järeldused teha" stiilis "lahkuda uppuvalt laevalt" - ma ei näe ka kuidas see päästeteenistust aitab, vaid minu arust on pigem just sellised üleskutsed organisatsioonile kahjulikud.

[kalifa]

Ma tänan väga hr. Laanistet kiire vastuse eest, kuid paraku näitab seal toodud argumentatsioon Teie teadmiste kaugust antud valdkonnast.
Et ennast päästekeskustes toimuvaga kurssi viia, soovitaks võtta üks eraldi päev, tutvuda PEPK kehtivate juhtkonna määrustega, kus märksõnad oleks: minimaalse operatiivse valmisoleku tagamine, sündmuskohal pikema sündmuse korral puhanud meeskonnaga asendamine, metsapõlengutel tegelik töö aeg sündmuskohal ja kustutusel osalenud meeskondade tundide arv inimese kohta kuus, samuti puhkuselt välja kutsumise kord tänase päevani, puhkusegraafikute kooskõlastamise kord, eelneva töökogemuse arvestamine palgale lisaks diferentseeritud protsendi arvestamisel!, lahinghargnemisel 1+1 meeskonnaga päästjate kohustused -, prügikasti kustutamisel,hoone põlengul, korrusmaja põlengul, kõrghoone põlengul, liiklusõnnetusel; kutseoskusnõuete kontrollimiseks rakendatavad meetodid.
Soovitan külastada Lilleküla komandot linnasündmuste osas ja Keila komandot maakonna sündmuste osas, kus Teile selgitatakse valdkonna tegelikku seisu ja ma loodan, et teete sellest tutvumispäevast tegelikkuse kohta õiged järeldused.
Soovitan kohtuda päästjatega, kelle tegelikke olusid Te ju uurima sõitsite, mitte juhtkonnaga.

Huvitavaks lugemiseks pakuks ka seaduse eelnõu seletuskirja:

http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_f ... _id=189033

[Ivo]

Olen masendusest taastumas. Sotsid reetsid meid, opositsioon on võimetu... Pihliga saan varsti jälle kokku. Eelmisel kokkusaamisel selgus, et meie kullakallis juhtkond on omale tulevasest palgarahast 0.7% näpistanud. Ametiühing sellega nõus ei olnud, ja minister vihastas, et ka temale valetati.
Üldiselt arvan, et hakkame vastukaaluks tegema kampaaniat - Päästeamet ministeeriumi osakonnaks. Andke teada, mis te sellest arvate? Selle 12 tunni lahingu me kaotasime, seda tuleb tunnistada. Koostame ka vastava avalduse. Kuna pole streigiõigust, ei saa me ka poliitikutele survet avaldada.
Positiivset niipalju, et Pihl on valmis sõlmima päästjatega kollektiivlepingut.
Esialgu ma keeldusin sellest (emotsioonid - teate küll) - aga ootan teie vastukaja.

[manivald]

Üldiselt arvan, et hakkame vastukaaluks tegema kampaaniat - Päästeamet ministeeriumi osakonnaks. Andke teada, mis te sellest arvate?

Minu isiklik arvamus on, et ametiühing ei peaks organisatsioonile vastu töötama vaid ikka läbi rääkima ja üksmeele saavutama. Iga otsuse peale emotsionaalselt lahmima hakkamine ei ole ju edasiviiv jõud! (elu on ju näidanud)
Kas peale päästjate Pihliga kohtumist on otsutatud talle pugema hakata?

P.S. Mul pole isiklikult midagi AÜ eksisteerimise ega usaldusisiku vastu.

[Ivo]

Hehehee
Pugemisest on asi kaugel...
Püstitan küsimuse uutmoodi - Kas meil on vaja sellist juhtkonda, kes koogutaks kaasa iga asja peale, mis minister välja mõtleb?
Võib-olla tuleb Jüri Pihlil homme pähe mõte panna päästjad kaheksast viieni tööl käima. Võib olla tuleb mõni uus minister, kes toob juurde päästjaid Somaaliast, kes leivakääru eest tööd vehivad ja ei virise, sest ei oska eesti keelt.
Ärge unustage, et komandode sulgemise ja koduvalve ideed pole ka veel kuhugi kadunud.
Ootan diskussiooni.