Päästeteenistuse seaduse eelnõu

Arutelu kõigi Päästeteenistust puudutavate õigusaktide üle.
janark
Postitusi: 330
Liitunud: 17:19, 17 01 2006
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

Postitus Postitas janark »

Istungipäeva kokkuvõte 13.02


Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (1057 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
konks
Postitusi: 26
Liitunud: 15:18, 11 01 2006
Asukoht: Vanemuise 64
Kontakt:

Postitus Postitas konks »

kõigi maade pritsumehed ühinege
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Postitus Postitas Doktor »

Pensionite varjus toimub midagi sellist. Palun lugege hoolega
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu 1057 teine lugemine ja ettekandeks saab sõna õiguskomisjoni esimees Väino Linde.
V. Linde
Aitäh! Auväärt kolleegid, lugupeetud istungi juhataja! Tuletame siis meelde, eelnõu numbrimärgiga 1057 on esitatud vajadusest reguleerida päästeasutuste teenistusküsimusi eraldi seaduses. Päästetöötajatel puudub praegu selline nende oma töö eripära arvestav teenistusseadus. See tõdemus on olemas ka juba selle eelnõu esialgses seletuskirjas, aga võib-olla on vaja seda siiski üle korrata. Kuni praeguseni sellist eraldi eriregulatsiooni päästeteenistuse osas ei ole, vaid nad saavad omale mitmed sätted politsei-, vangla- või kaitseväeteenistusega seonduvatest teistest seadusest, näiteks avaliku teenistuse seadusest, Eesti Vabariigi töölepingu seadusest ja nii edasi.
Sellest tulenevalt ongi Vabariigi Valitsuse poolt see eelnõu esitatud ning on läbinud ka esimese lugemise. Teiseks lugemiseks valmistas õiguskomisjon selle eelnõu ette oma kahel komisjoni istungil, tegi seda nii neljapäeval, 25. jaanuaril kui ka esmaspäeval, 5. veebruaril. Ja peab ütlema seda, et eelnõule õiguskomisjon algatas ise muudatusettepanekuid täpselt 5 ning esitasid sellele eelnõule muudatusettepanekuid ka meie head kolleegid Keskerakonna fraktsioonist. Kõik need muudatusettepanekud, nii need, mille algatas õiguskomisjon ise, kui ka Keskfraktsiooni poolt esitatud on siin muudatusettepanekute tabelis olemas.
Ja olulisem vast on siis seaduse jõustumisega seonduv 5. muudatusettepanek, et seadus jõustub 2007. a 1. juulil. Kuid osa paragrahve, § 10 kuni 12 jõustuvad 2008 1. jaanuaril ja ka §id 17?20. Ja tuleneb siis sellest täiendusettepanekust, mille kolleegid Keskfraktsioonist esitasid ning käsitleb päästeametniku ametipensioni. Muudatusettepanek number 6, et päästeametnikke, kellel on vähemalt 25aastane päästeteenistuse staaž, tekib 55aastaselt õigus päästeametniku pensionile 50% ulatuses tema viimasest päästeametniku ametikoha kuupalgast. Ja väidetavalt peaks selleks siis kuluma esialgsetel andmetel ca 11 miljonit krooni aastas ja et see niisugune eripensionide säte jõustuks 2008. aasta 1. jaanuaril. Muus osas on vist õige praegu, kui vastan teie küsimustele ja eelnõu osas täpsemalt ei peatu siin praegu. Aitäh!
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei. Kolleeg Kalev Kukk, palun!
K. Kukk
Head kolleegid! Ma ei oleks siia kõnepukki tulnud, kui poleks olnud eelmisel nädalal seoses piirivalveseadusega ühe minu kolleegi, võiks nii öelda, äärmiselt ebaõnnestunud esinemist. Aga täna ta parandas oma vea ja asus sisuliselt samadele mõtetele, mida ma tol korral püüdsin vältida.
Nüüd küsimus ei ole tegelikult üldse siin piirivalvurite või ka päästeametnike pensionites, vaid küsimus, mille ma eelmine kord tõstatasin, oli nn eelpensionites. See eelpensionite instituut, nii nagu ta on sisse kirjutatud, on ju tegelikult see, mis viib meil jõustruktuuridest enneaegselt välja n-ö kõige kvalifitseeritumad ja kõige paremad mehed. Kui nüüd võtta kätte see sama praegu menetletav päästeteenistuse seaduse eelnõu, siis selle § 18 teine lõige, see on muudatusettepanek, mis pärineb Keskerakonnalt, ütleb ju väga üheselt, et päästeametniku pensioni ei maksta pääste-, politsei- või piirivalveteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse päästeametniku pensioni täies ulatuses.
Vaat siin ongi see koht, kus tuleb teha väga selge valik ja see valik peab olema ikkagi see, et neid mehi või ka naisi tuleb hoida tööl nii palgaga, nii n-ö õigel ajal väljateenitava või õigel ajal saadava pensioniga, aga mitte sellega, et nad suunatakse enneaegselt jõustruktuuridest välja ja neile antakse sõnum, et minge mujale, siis saate te pensioni ja teenige kõrvalt ka veel palka. Aitäh!
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Ma ütlen kohe ära, et ma ei kavatse ühegi sõnaga kritiseerida õiguskomisjoni nende uute sätete eest, mis siia seadusesse on tulnud. Küll, aga ma tahan juhtida austatud Riigikogu tähelepanu sellele, et mida me nende päästjatega nüüd tegema hakkame ja käsitlen põhiliselt 4. peatükki.
Vaadake, kui 24-tunnise töövahetuse jooksul võimaldatakse päästeametnikule kuus tundi einetamiseks ja puhkamiseks, nagu siin öeldud on, siis lihtsas eesti keeles on selle asja nimi lõunaaeg ja kui see lõunaaeg läheb tööaja hulka, siis seda tuleb arvestada ka muu tööaja hulka. Aga eelnõu seletuskirjas oli mainitud, et seda millegipärast ei tehta ja ületundide arvestusse neid 6 tundi arvesse ei võeta. Minu meelest see on jäme viga ja siit Riigikogu kõnepuldist ma tahaksin öelda, et ma loodan, et tulevikus siiski ületunnid saavad õiglaselt välja makstud ja nende kuue tunniga meestega mängima ei hakata.
Omaette küsimus, ma ei kujuta ette, kas Sotsiaalministeerium selle eelnõu ja kui sõbralikult ära kooskõlastas, on 42-tunnine töönädala pikkus. Minu pikaajaline kogemus töötundide arvutamisel sinna ja tänna ütleb seda, et andke mulle andeks, tublid Päästeameti juhid, lihtsalt on teie oskamatus tööd korraldada. Saab korraldada 24tunniseid töövahetusi ka 40tunnise töönädalaga, nii et mingeid probleeme ei ole.
Austatud Riigikogu liikmed, päästeametnikelt selle seadusega võetakse ära õigus saada õhtuse ja öötöö tasu. Seda nad täna saavad. Kui sellega kaasneb mingi suur palgatõus, siis ma arvan, et esialgu jäävad mehed rahule, aga öö- ja õhtutundide eest tuleb maksta lisatasu kindlasti ka Päästeametis. Valveaeg 150 tundi kuus on tõesti selline suurus, mille üle võib vaielda, kui suurt seda valveaega rakendada. See, et valveaeg päästeametnikel on, on mõistlik ja õige, aga kõige keerukam on siin lõige 3, et valveaja eest makstakse lisatasu Minu küsimus on, kui palju? Et kui juba makstakse lisatasu, siis võiks ka seadus öelda, kui palju seda makstakse.
Kõige õnnetum sõnastus on §-s 27. See on päästeametniku lühiajaline töötamine väljapool väljasõidupiirkonda. Ma usun ja loodan, et isegi kui see seadus siin vastu võetakse, siis peaks küllalt ruttu keegi tulema päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega ja seadusesse ka kirjutama, kui pikk see lühiajaline töötamine kiireloomuliste päästetööde tegemiseks väljaspool kehtestatud väljasõidupiirkonda on. Et kui me jätame avaliku teenistuse seaduse § 40 seal sätestamata, siis ei saa seadus olla nii napisõnaline, nagu ta siin on.
Nii et selle seadusega tegelikult oleks vaja veel teha hulga tööd, enne kui ta mõistlik on. Sellepärast, ühtpidi me siin pensionisätetega kõik kaitseme päästjaid ja see on õige, aga teisest küljest, vabandage mind, keeratakse neile siin küll, võrreldes täna olemasoleva olukorraga tegelikult käru.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kas võib läbirääkimised lõpetada? Sellega on läbirääkimised lõppenud. Läheme siis muudatusettepanekute juurde. 1. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt endalt, keegi ei vaidlusta, nii ka 2. muudatusettepanek. 3. muudatusettepanek on ka õiguskomisjonilt endalt. 5. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt endalt, mida nad on arvestanud sisuliselt. 6. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja seega on eelnõu suunatud kolmandale lugemisele.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
komandopealik
Postitusi: 30
Liitunud: 10:19, 25 01 2006
Kontakt:

Postitus Postitas komandopealik »

Vot sellega olen mina algusest saadik nõus olnud!!! Loodame, et seda ka kuulda võetakse ja see pull selle 42 tunnise nädalaga lõpetatakse.

Ametiühingute Keskliit protesteerib 42tunnise töönädala vastu
15.02.2007

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) on kategooriliselt vastu valitsuse kavatsusele kehtestada päästjatele 42tunnine töönädal.

Riigikogus on läbinud teise lugemise päästeteenistuse seaduseelnõu, millega 24tunnistes vahetustes töötavatele päästjatele tahetakse kehtestada 42tunnine töönädal.

”Ametiühingud ei saa nõustuda pretsedenditu sooviga kehtestada päästjatele 42tunnine töönädal, mis on selge tõend jätkuvast hiilivast rünnakust Eesti töötajate õigustele,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Torkab silma, kui palju ruumi on eelnõu seletuskirjas pühendatud just selle 42tunnise töönädala õigustamisele.”

Ühe ametkonna suutmatust korraldada oma tööd kehtivates seadustes antud võimaluste raames ei saa tuua ettekäändeks töötajate õiguste kärpimisele ja täiesti alusetule töönädala pikendamisele. Eestis rakendatud 40tunnine töönädal on kogu maailmas tunnustatud põhimõte.

Eelmisel aastal vastu võetud päästeseaduse, lõhkematerjaliseaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduses on kirjas, et tehes 24tunniseid vahetusi ei ületa päästeteenistuja keskmine tööaeg 40 tundi nädalas kuuekuulise arvestusperioodi jooksul.

“Eesti läheb otsesesse vastuollu Euroopa Sotsiaalhartaga, kui riik liigub kas või ühes konkreetses valdkonnas tööaja pikendamisele,” rõhutas EAKLi esimees. “Bürokraatliku lähenemise asemel tuleks kasutada näiteks võimalust summeeritud tööaja rakendamiseks, soodustades selle kaudu ühtlasi dialoogi töötajate ja juhtkonna vahel.”

On ülimalt kõnekas, et valitsuse algatatud eelnõu autorid jätsid arvestamata eranditult kõik Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu tehtud muudatus- ja täiendusettepanekud. Eelnõu lõpphääletus Riigikogus on kavas järgmisel nädalal.


Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808
morka
Postitusi: 9
Liitunud: 10:40, 05 03 2006
Kontakt:

Jama värk !

Postitus Postitas morka »

See valitsus seda seadust vastu ei võta! Veendu ise: http://www.postimees.ee/150207/esileht/ ... 245157.php
kalju
Postitusi: 206
Liitunud: 09:19, 13 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas kalju »

Eeeee, minu teada läbis teise lugemise edukalt....
Tänaste uudiste põhjal tundub, et vastu seda ei võeta jah. Kurb!
Aga äkki on see hr Raidma Mati salakaval plaan seal Reformis? :lol:
Madala palgaga surmani välja! (Muidugi mitte minu surmani)
Margo Klaos
Postitusi: 75
Liitunud: 09:30, 20 04 2006
Kontakt:

Postitus Postitas Margo Klaos »

Iseenesest on muidugi väga tähelepanuväärne, et just siis kui tekib mingisugunegi võimalus päästeteenistujatele normaalsed sotsiaalsed tagatised saada, siis astub selle vastu AÜ. Samas mõistetav - mille nimel siis pärast võidelda?
Seaduseelnõu näeb ette õhtu- ja öötundide lisatasu viimist ametipalga hulka (suurendab ametipalka lisatasude arvelt). Seaduseelnõuga soovitakse lõpuks seadustada 1 tööl 3 vaba töögraafik viies tööajanormi 42 tunnini nädalas. See ei ole vastuolus EL tööaja korralduse põhimõtetega (reguleeritud on tööajanirm koos ületunnitööga 48 tundi). Tõenäoliselt ongi sellest keeruline aru saada.
kukekas
Postitusi: 41
Liitunud: 17:54, 05 02 2006
Kontakt:

Postitus Postitas kukekas »

Peitke aga jah kõik lisatasud põhipalga sisse ja siis väidate et olete saanud suure palgatõusu.See toimus ju praeguse palgatõusuga.Kadusid ju päästjate staazitasud.
komandopealik
Postitusi: 30
Liitunud: 10:19, 25 01 2006
Kontakt:

Postitus Postitas komandopealik »

Lgp Hr Klaos

Minuteada ei lähe ka praegu 1 tööl 3 vaba töögraafik seadustega vastuollu, asi on vist ainult selles, et sellist viisi tuleb iga aasta uuesti taodelda. Seadusega on lubatud ületunde teha ja kehtestatud ületundide normid on niivõrd suured, et hetkel selline tööl käimine ei aja neid kuidagi lõhki. Huvitav, milleks on vaja siis normtunde suurendada? Loogiline on, et ületunnid makstakse kinni nii nagu ette nähtud ja minuarust siin küll miskit probleemi ei ole, et oleks vajadus normtunde suurendada. Kinnitagu seadusesse 1 tööl ja 3 vaba süsteem ja asi lahendatud?
Ka mina leian, et see seadus on pritsimeestele üks paras käru keeramine oma mõningate punktidega. Ega siis meil "kontorirottidel" ju 42 tundi nädalas tule, eks ikka lihtsatel tukiloputajatel. Ega siis meie öö ja õhtu lisatasu saa, ikka nemad. Kas on siis raamatupidajatel tõesti raske öö ja õhtutunde arvutada, et neid peaks kuidagi muudmoodi lisatasude hulka panema, ülejäänud tööandjad küll suudavad. Ja kui veel õigesse kohta panna, siis lisatasusi annab ju alati ära võtta? Neid sandikopikaid, mida pritsimehed hetkel saavad, loevad nad väga. Me räägime koguaeg, et palgasüsteem peaks olema lihtne ja läbipaistev, miks siis seda üritatakse töötaja jaoks raskemaks teha?
Ühesõnaga, hea seadus oma sotsiaalsete tagatistega tõesti, kuid mõningad asjad tuleks tõepoolest üle vaadata. Lugege veelkord Hr Nestori kommentaare, täiesti asjakohased minuarvates. Viimaseks lugemisks oleks vaja teha konkreetsed muudatusettepanekud ja siis ootan ka mina, et Riigikogu "meie seaduse" vastu võtaks :)
ruudolf06
Postitusi: 145
Liitunud: 19:08, 05 02 2006
Asukoht: TÕRVANDI
Kontakt:

Postitus Postitas ruudolf06 »

hr.Margo Klaos.öö ja õhtutunnid on seadusega ette nähtud ja need ei ole sellised lisatasud,mida saaks ära võtta või juurde panna iga mehe suva järgi(minu teada.kui on see asi teisiti siis palun teada anda millise seaduse järgi).see mis oleks vaja panna põhipalga sisse on ikka sellised lisatasud,mida saab nägude järgi määrata(näiteks praegune 300.-).42 tundi on muidugi kasulik kehtestada,sest sellevõrra väheneb ületundide maksmisele riigi poolt kulutatav raha.nüüd siis ka nats selle kohta,et aü pole enam millegi pärast võidelda kui see seadus vastu võetakse-aü pole meie firmas loodud küll selleks,et lihtsalt käia ja kellegiga võidelda, see ikka rohkem selleks et meist lihtsalt teerulliga üle ei sõidetaks.sest seda üritatakse viimasel ajal pidevalt teha. pension on tore asi(iseasi,paljud sinnani välja veavad) aga selle toreda asja vastuvõtmiseks ei pea minuarust tegema järeleandmisi töötavate inimeste praeguse heaolu arvelt.edu teile kõigile.
e.torro lihtne pritsumees aastast 1995
Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

Postitus Postitas Laaniste »

Panen oma tagasihoidlikud mõtted ka kirja.

Põhimõtteliselt on kogu avaliku teenistuse seadus ja selle alusel palga maksmine üks suur tsirkus. Sama lõppsumma on võimalik mitmel erineval viisil välja arvutada ja nii tehaksegi.
Näiteks oletame, et kahe isiku palk on 7500 kr.

Isikul 1 moodustub see näiteks:
palgaaste 5000
lisatasu staaži eest 1000
lisatasu õhtu-ja öötundide eest 1000
lisatasu ületundide eest 500
Kokku 7500

Isikul 2:
palgaaste 5000
diferents 50% ehk 2500
lisatasud 0
Kokku 7500

Oletades et nad teevad ka sarnast tööd, siis isikut 2 justkui kotitakse, sest talle ei maksta lisatasu ületundide, öötöö ja staaž eest...
Aga kui vaadata nüüd päästjate eripensioni korda, siis tuleb välja, et kottida saab hoopis isik 1, kelle palga sees olid "õiglaselt" lisatasud. Isik 1 hakkab saama pensioni 50% 5000-st ehk 2500, isik 2 50% 7500-st ehk 3750. Põhjus on, et eripensioni arvestatakse ametipalgast, st arvesse lähevad palgaaste+diferents, kuid lisatasud ei lähe.

Nii, et alati polegi kasulik iga asja eest lisatasu nõuda, eriti kui see raha võetakse maha diferentsi arvelt ;) Ja tasu õhtu- ja öötundide eest ongi eelnõus sisse kirjutatud diferentsi.

Mis puudutab 42-tunnist tööajanormi siis ületundide lisatasudega on sama skeem, et need ei pruugigi kokku võttes kasulikud olla, kui need on diferentsis olemas. Teiseks võimaldab pikem tööajanorm teha kokkuvõttes rohkem vahetusi (ei pea meest koju puhkama saama), rohkem vahetusi = rohkem palka või mis?

Eelnõusse hetkel enam muudatusettepankuid teha ei saa, kuna peale 2. lugemise lõppu enam eelnõud ei muudeta. 3. lugemine on ainult formaalsus - eelnõu vastuvõtmine.

Aga kokkuvõttes on seis selline, et päästeteenistuse seadust selle Riigikoguga ilmselt ei tule, kuna õiguskomisjoni esimess hr Linde "unustas" selle järgmise nädala päevakorda lisamast. Ja järgmine nädal on selle Riigikogu viimane töönädal. Eelnõu vastuvõtmiseks on jäänud veel rohkem teoreetilised võimalused:
1) Riigikogu esimees teeb ettepaneku nädala päevakorda täiendada (kuid see eeldab kõigi fraktsioonide nõusolekut ja Reform ei ole nõus)
2) tehakse erakorraline istung - seal võib äkki isegi midagi õnnestuda

Järgmine nädal siis näeb mis saab, nalja peaks veel saama. Aga ilmselt seadust vastu ei võeta, eelnõu langeb menetlusest välja ja kogu trall päästeteenistuse seadusega hakkab otsast peale.
Margo Klaos
Postitusi: 75
Liitunud: 09:30, 20 04 2006
Kontakt:

Postitus Postitas Margo Klaos »

Laaniste mõtetega täitsa nõus. Selle seaduseelnõu eesmärgiks on päästeteenistusele sobiva töökorralduse tagamine ning päästeteenistujatele sobilike sotsiaalsete tagatiste andmine. See seadus oleks eriseaduseks ning kõikvõimalikud üldseadused (Töö- ja puhkeaja seadus, avaliku teenistuse seadus jne) kehtivad selles osas, mis ei ole kehtestatud päästeteenistuse seadusega. See tähendab, et kui eriseadusega on kehtestatud muu tööaeg, eripension, täiendav puhkus, pikem töövahetuse kestvus jne, siis neil teemadel üldseaduse samad sätted päästeteenistuses ei kehti. Selliseid erinevusi ei saa kuidagi nimetada vastuoludeks, sest selle päästeteenistuse seaduse eesmärgiks ongi reguleerida teatud valdkonnad päästeteenistuse töökorraldusele sobivamalt. Vastasel juhul ei oleks seda seadust vajagi.
Ametipalga suurenemine erinevate lisatasude arvelt on töötajale kasulik, sest suurendab ametipalgast tulenevaid tasusid (antud seaduse puhul ennekõike eripensioni "kustuv lootus"). Palgaseadus ja Euroopa Sotsiaalharta kohustavad tagama õhtu- ja öötöö eest täiendava tasustamise. Kui need summad on võimalik lisada ametipalga hulka, siis on see töötajale kasulik, samuti teeb palga läbipaistvamaks. Neid summasid ei saa keegi kuskile ära kaotada.
Puhkamiseks ja einestamiseks ettenähtud 6 tundi on seaduses selgelt nimetatud tööajaks.
42 tunnine tööajanorm nädalas on selgelt päästeteenistuse töökorraldust toetav. Seaduseelnõu seletuskiri selgitab lahti, miks on päästeteenistuses sellise tööaja kasutamine põhjendatud ning osa põhjendusest on seotud ka tööaja osadeks jaotamisega ning piisavalt pika puhkamiseks ettenähtud ajaga. Ei saa pidada normaalseks seda, et asutuse töökorralduse tagamisel planeeritakse töötajatele sisse pidevad ületunnid. Ületunde saab teha vaid siis, kuid tööandja seda töö korraldamiseks vajalikuks peab ja materiaalseid vahendeid omab ning töötaja on nõus tegema ületunnitööd. Päästeteenistuses on kõigi poolte huvides seni ületunnitööd rakendatud ning see kuulub meie organisatsioonikultuuris normaalsete nähtuste hulka, et tagada töötamine 1+3 töögraafikuga. Normtundide arvu mõnetine suurendamine suurendab seeläbi taas ametipalga suurust ning sellega kaasnevaid soodustusi (parima näitena taas eripension).

Tegemist on eriseadusega (eelnõuga), mis on vajalik seetõttu, et üldiste seadustega ei saa reguleerida kõiki päästeteenistuse töökorralduse aspekte. Seetõttu on loogiline, et siin olevad sätted erinevad teistest seadustest (kattuvaid osasid ei dubleerita).
Ühtegi seaduse kohta ei saa teha järeldusi lugedes sellest vaid üksikuid paragrahve ning tehes üldistavaid järeldusi.

Margo Klaos
ruudolf06
Postitusi: 145
Liitunud: 19:08, 05 02 2006
Asukoht: TÕRVANDI
Kontakt:

Postitus Postitas ruudolf06 »

aitäh korralikult lahtiseletatud vastuste eest.hr.Laaniste ma olen teiega põhimõtteliselt nõus,mis puudutab pensioni arvutamist.aga nüüd palgast.põhipalk,õhtu-ja öötunnid tuleb välja maksta;staasitasu tuleb ka välja maksta ja ületunnid tuleb ka välja maksta.see on seadusega kirjas.aga see diferents võib olla 0-50%(kui ma õieti mäletan,kui ei siis vabandan ette) ja seda on võimalik päästeameti siseselt muuta.nii,et pensionile hea aga palgasaamisel pole nagu kindlust.või olen ma midagi väga valesti aru saand.
ja nüüd veelkord aü-st.pole me selle seaduse vastu korraldand ühtki aktsiooni ja loodame,et ta ka vastu võetakse,sest siis on olemas vähemalt mingigi dokument mis kõige aluseks.selle seaduse vastuvõtmise keerasid kihva hoopis reformi mehed.tuleks mitte süüdistada aü-d vaid küsida meie endiselt peadirektorilt nüüdselt reformi liikmelt hr.Raidmalt miks nad seda seadust vastu ei taha võtta.sest kui ka riigikogus oleks sotsid selle seaduse vastu hääletand,poleks nende häältest jätkund,et seadust läbi kukutada.
e.torro lihtne pritsumees aastast 1995
kert.
Postitusi: 121
Liitunud: 21:43, 15 05 2006
Asukoht: Põhjas...
Kontakt:

Postitus Postitas kert. »

Margo Klaos kirjutas:...Päästeteenistuses on kõigi poolte huvides seni ületunnitööd rakendatud ning see kuulub meie organisatsioonikultuuris normaalsete nähtuste hulka, et tagada töötamine 1+3 töögraafikuga....
Palun tutvuge näiteks PEPK töökorraldusega. 2006 aastal tekkis ületunde rohkem kui 6 vahetuse ulatuses ja need 6 vahetust ei olnud ma tööjuures teretulnud. Kogu regiooni peale saavutati märkimisväärne kokkuhoid :-({|= ja miinimumarvestus oli ju täidetud \:D/
Praegusel kujul oleks see eripension pisut nõme, sest miks peaks terve oma teenistuse "kontoris" istunud päästeametnik seda saama? :roll:
Sadagu või tõrva, kui kõlavad kellad, siis sõidame välja...
hjarg
Postitusi: 65
Liitunud: 10:08, 16 10 2006
Asukoht: LEPK
Kontakt:

Postitus Postitas hjarg »

kert. kirjutas:Praegusel kujul oleks see eripension pisut nõme, sest miks peaks terve oma teenistuse "kontoris" istunud päästeametnik seda saama? :roll:
Emmm... miks mitte? Nood teevad ju sama tööd, ainult tsipa teistmoodi. Ja suuremate tulekahjude ajal kupatatakse isegi nemad metsa. :p
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist