Euroopa Sotsiaalharta

Arutelu kõigi Päästeteenistust puudutavate õigusaktide üle.
Vasta
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Euroopa Sotsiaalharta

Postitus Postitas Doktor »

Ametiühingu vahendusel saabus mulle dokument, mida saab selle viite kaudu lugeda.
http://avalik.ligimesele-kaitseks.pri.e ... d_2007.pdf
Päästjate jaoks on selles nii palju olulist kui palju seal on juttu 12h töövahetustest. Komisjon on küllalt lakooniliselt ja ilmselt mehaaniliselt deklareerinud, et 24h töövahetus on liiga pikk. On küllalt põhjust arvata, et meie ametnikud ei ole päästjate probleeme küllalt selgitanud. Selle teema kohta palju juttu ei ole, mõned laused leiab artikkel 2- st (Õigus õiglastele töötingimustele). Sellel on alapunkt Lõige 1. Vastuvõetav igapäevane ja -nädalane tööaeg. See on see koht mille taha meie 12h oraaklid on pugema hakanud. Nad muidugi unustavad igaks juhuks ära, et riike, kus päästjad töötavad 24h vahetustega on piisavalt. Mõtlesin välja ka ühe uue reegli. See kõlab umbes nii moodi.

Euroopa Liidu nõuete ükskõik millist reformi toetavate argumentidena esitamise tõenäosus kasvab Eesti päästeteenistuses aja jooksul üheni.

Tõenäosust väljendatakse 0 ja 1 vahel. 0 tähendab võimatut ja 1 täiesti kindlat.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Margo Klaos
Postitusi: 75
Liitunud: 09:30, 20 04 2006
Kontakt:

Postitus Postitas Margo Klaos »

Ikka kipub nii minema, et erinevaid asju aetakse omavahel segamini ja avalikus kommunikatsioonis on pärast segane, mida millega on põhjendatud.
Päästeteenistuse tööaja muutmist Eestis ei ole vaja põhjendada ühegi EL direktiivi või hartaga, sest Eesti seadusandlus on neis valdkondades EL õigusaktidele täiesti vastav. 12-tunnist pikimat töövahetust näeb ette ka meie Töö- ja puhkeaja seadus. See, et seadusesse on sisse pandud ka erandi võimalus, tulebki mõista kui erandit. Praegu on ettevalmistamisel Päästeteenistuse seadus, mis reguleerib päästeteenistujate töö- ning puhkeaja eraldi ja ning Töö- ja puhkeaja seadus neis punktides enam meil ei hakka kehtima. Eesti päästeteenistusele kavandatav töövahetuse pikkus ei ole seotud EL dokumentidega.

Miks siiski on EL direktiivid (ennekõike Tööaja korralduse direktiiv 2003_88) selle muutuse juures jutuks tulnud? Muutuse mittevajalikkuse tõestajad on toonud näiteks teised riigid, kus on kasutusel 24-tunnine töövahetus. Teisi riike mõjutavad see direkiiv ja selle kohta tehtud Euroopa tasandi kohtuotsused väga palju. Üldjuhul kasutatakse (va Soome) 24-tunnist vahetust eesmärgiga vähendada rahalisi kulutusi. 100% makstakse kinni vaid osa (8 - 12 tundi) 24-tunnisest vahetusest. Ülejäänud tunnid makstakse vaid osaliselt ning neid ei arvestata tööaja hulka. Tegemist on selle käsitlusega valveajaga, mille peab veetma depoos ja tasustatakse madala tariifiga. Sellest tulenevalt on 24-tunnist graafikut kasutavates riikides töögraafik hoopis tihedam kui Eestis - üldjuhul 24 tööl ja 48 vaba. Nendele riikidele on EL direktiividest tulenev mõju suur ja on suur vajadus muuta töökorraldust.

Margo Klaos
Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas kalifa »

Mina küll ei usu, et eesti seaduse sepad julgevad mõne punkti välja mõelda euroopa seadustele mittevastavana, pigem ikka kiiresti ja pugejalikult 110 % kõike täites, ja ennetähtaegselt!
mõtetes olen veel Teiega!
Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

Postitus Postitas Laaniste »

Vanas Euroopas tõesti kõik seadused ei vasta eurodirektiividele. Põhjuseks on traditsioonid, seadus lihtsalt on ajalooliselt teistsugune olnud ja kui see läheb vastuollu mõne seadusest uuema eurodirektiiviga, siis antakse riigile seaduse muutmiseks üleminekuaeg. Tööaja direktiivi osas on sama moodi üleminekuaeg antud.
Miks Eestis nii "piinlikult täpselt" direktiive jälgitakse? Sellepärast, et kui meie noore riigina teeme uue seaduse, siis me lihtsalt ei saa seda teha vastuolus direktiividega. Mitte julguses ei ole küsimus, vaid see on lihtsalt võimatu - direktiiviga vastuolus seadust ei võeta vastu. Enne EL ühinemist vastuvõetud Eesti seadused tuli viia kooskõlla EL direktiividega vastavalt liitumislepingus toodud tähtaegadele. Kuna Eesti tahtis EL-ga liituda, siis pidi ta lepingu järgi mõnes osas olema "pugejalikum ja ennetähtaegsem".
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Postitus Postitas Doktor »

Laaniste kirjutas:Vanas Euroopas tõesti kõik seadused ei vasta eurodirektiividele. Põhjuseks on traditsioonid, seadus lihtsalt on ajalooliselt teistsugune olnud ja kui see läheb vastuollu mõne seadusest uuema eurodirektiiviga, siis antakse riigile seaduse muutmiseks üleminekuaeg. Tööaja direktiivi osas on sama moodi üleminekuaeg antud.
Miks Eestis nii "piinlikult täpselt" direktiive jälgitakse? Sellepärast, et kui meie noore riigina teeme uue seaduse, siis me lihtsalt ei saa seda teha vastuolus direktiividega. Mitte julguses ei ole küsimus, vaid see on lihtsalt võimatu - direktiiviga vastuolus seadust ei võeta vastu. Enne EL ühinemist vastuvõetud Eesti seadused tuli viia kooskõlla EL direktiividega vastavalt liitumislepingus toodud tähtaegadele. Kuna Eesti tahtis EL-ga liituda, siis pidi ta lepingu järgi mõnes osas olema "pugejalikum ja ennetähtaegsem".
Vaadake hr. Laaniste iga juristi tragöödia seisneb selles, et hoolimata oma elukestvast pingutusest ei suuda ta looduse (ühiskonna kui soovite) mitmekesisust seadustesse suruda. Teiste sõnadega, kõige ilmaliku ja vaimuliku standardiseerimine võib küll olla mingitele indiviididele magusaks elu eesmäärgiks, kuid reaalsuses jääb see saavutamata. Tihti ei ole selliste persoonidega midagi muud teha kui käega lüüa ja teha nii nagu vaja. Kunagine Rootsi suusakuulsus Gunde Svan armastas korrata, et sul tuleb leida oma tee. Eesti Vabariigil peab ka olema oma tee. Tegeliku eluga vaid läbi paberi suhtlev Brüsseli ametnik ei suuda aru saada tema lõpmata korrapärase maailmapildi üksluisusest ja pealiskaudsusest. 12h vahetuste õigustamine mingite euroopa standarditega meenutab mulle katoliku kirikut. Paavst neab vatikanis pereplaneerimist. Lõuna- Ameerikas jagavad preestrid rasestumisvastaseid vahendeid. Töötab mõlemat pidi.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist