PäTS rakendusaktid

Arutelu kõigi Päästeteenistust puudutavate õigusaktide üle.
Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Laaniste » 09:42, 15 02 2008

PäTS rakendusaktide, siseministri määruste eelnõud e-õiguses:
http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=210302

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas kalifa » 18:25, 15 02 2008

Kui keegi avaldaks ka need õigusaktid, millega selle rakendusotsuse kohta hakatakse kiiresti erandeid tegema, näiteks hariduse osas antakse aega nõuete täitmiseks jne.
Ei hakanud ka kusagil silma keeleoskuse nõue, millisele keeleoskuse tasemele peab tööle asudes vastama!
Kui ma soovin asuda lepingulistesse suhetesse vabatahtlikus liinis, siis järelikult pean hakkama jälle seda arstlikku komisjoni läbima oma raha eest ja kehalisi katseid sooritama - natuke suured ootused on riigil vabatahtlike suhtes!
mõtetes olen veel Teiega!

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Doktor » 16:15, 16 02 2008

Laaniste kirjutas:PäTS rakendusaktide, siseministri määruste eelnõud e-õiguses:
http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=210302

Kas eelnõusse veel muudatusi ka tehakse või on see planeeritud kiirelt läbi minema? Tervisenõuetes on mitu küsitavust.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Doktor » 16:21, 16 02 2008

Doktor kirjutas:
Laaniste kirjutas:PäTS rakendusaktide, siseministri määruste eelnõud e-õiguses:
http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=210302

Kas eelnõusse veel muudatusi ka tehakse või on see planeeritud kiirelt läbi minema? Tervisenõuetes on mitu küsitavust.

Teeksin paar ettepanekut, kuid ma ei tea, kas on mõtet kirjutama haktata.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Laaniste » 16:34, 16 02 2008

Doktor kirjutas:Kas eelnõusse veel muudatusi ka tehakse või on see planeeritud kiirelt läbi minema? Tervisenõuetes on mitu küsitavust.


Eelnõud on kooskõlastusringil ehk oleme arvestanud ikka sellega, et saame märkusi ja viime vajalikud muudatused sisse.
Kiire on nende muidugi eelnõudega muidugi, märkuste sisseviimiseks jääb 1-2 päeva (1.märtsil peavad jõustuma).

Doktor - tervisenõuete koha pealt oled sa minust kindlasti targem, kui midagi silma jääb, siis pane siia kirja või saada mulle mailiga. Arstiharidusega inimese kommentaare on kindlasti hea lugeda, aga ma ei saa lubada, et me nende kõigega arvestada saame.

Kalifa kirjutas:Kui keegi avaldaks ka need õigusaktid, millega selle rakendusotsuse kohta hakatakse kiiresti erandeid tegema, näiteks hariduse osas antakse aega nõuete täitmiseks jne.

Ei saanud sellest märkusest päris aru - need on kõik õigusaktid, mis PäTS-st tulenevad. Rohkem midagi peidus meil kuskil ei ole. Kui mõne nõude osas on rakendussätteid, siis need on määruste lõpus rakendussäte osas kirjas. Või oli küsimuse mõte see, et kuskil määruses on kirjas, et Päästeameti peadirektor annab välja mingi käskkirja ja et tahaks selle käskkirja eelnõu näha? PÄA peadirektori käskkirjade eelnõusid minul ei ole (saaks muidugi hankida).
PäTS keeleoskust eraldi ei reguleeri, st rakendusaktides ei ole keelenõuete kohta midagi. Põhinõuded peavad tulema seadusest ja siis määrused täpsustavad neid, nii ei saa määrus hakkab sisse tooma uusi, täiendavaid nõudeid ja seaduses pole sellest midagi. Keeleoskuse kohta kehtib päästeteenistuse üldine regulatsioon.

ROTAL edastas meile veel oma ettepaneku, et füüsiliste katsete juures võiks 18 asemel olla miinimumiks 16 punkti. Rohkem ettepanekuid neil ei olnud. Seda 18 või 16 arutame me veel PÄA-ga läbi, pole veel lõpliku otsust vastu võtnud.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas kalifa » 20:34, 16 02 2008

Kas siis teatud ametikohtadel hakatakse inimesi maha võtma, kui kõrgharidust ei oma ja õppima minna ei kavatse. Pidasin silmas, et antakse üleminekuaeg, mille jooksul tuleb haridus omandada või õppima asuda.
mõtetes olen veel Teiega!

Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Laaniste » 09:10, 18 02 2008

Kutsesobivusnõuete määruses on rakendussätetes § 21 lg 2 sees, et "Päästeteenistujad peavad vastama kõikidele määruses sätestatud nõuetele 1. jaanuariks 2012. a.".
Ma arvan, et me täpsustame seda sõnastust ja toome selgelt välja, et see pikendus kehtib haridusnõuete kohta, mitte tervise ja füüsilise ettevalmistuse kohta.
Ehk kellel kõrgharidust ei ole ja tahab 2012 sellisel kohal töötada, kus kõrgharidust nõutakse, siis see peaks kindlasti sügisel kooli minema. Mis konkreetsest inimest, kes nõuetele ei vasta, aastal 2012 sõltub eelkõige asutuse juhist, et kas lastakse lahti viiakse madalamale kohale, antakse kuidagi armuaega vms. Üldreegel on kindlasti see, et kui nõuetele ei vasta, siis sellel kohal töötada ei saa.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Doktor » 20:07, 18 02 2008

Ma panen oma kommentaarid tsitaadikastidess, nii on parem eristada.

§ 1. Reguleerimisala

Määruses sätestatakse päästeteenistujate ja päästetöödel lepingu alusel osalevate isikute kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded.

§ 2. Nõuded isikuomadustele

Päästeteenistuja peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma päästeasutustele pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele:
1) lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus ja seaduskuulekus;
2) töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd;
3) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest;
4) intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele;
5) hea suhtlusoskus.
Ma nüüd päris täpselt ei tea, kas sellise ideaalinimese seadusetähega kehtestamine on ikka vajalik. Kui tahaks näiteks urgitseda ütleksin, et kehtiva halduskaristusega (nt. kiiruseületamine) inimest ei saa tööle võtta. Seaduskuulekusega on kehvasti. Kui selliseid omadusi kirja panna peab olema ka mingi skaala kuidas neid mõõta. Teatavaid intelligentsusteste on muidugi võimalik teha ehkki ka need mõõdavad peamiselt seda mida koostja neid mõõtma on pannud.

§ 3. Hariduse üldnõue

(1) Haridusnõuded kehtestatakse päästeteenistujatele ametinimetuste lõikes.

(2) Päästeteenistuja peab omama vähemalt keskharidust.

(3) Päästepeadirektor, päästedirektor, päästepealik, päästepeaspetsialist ja pääste­juhtivspetsialist peavad omama kõrgharidust.

§ 4. Täiendavad nõuded tuleohutusjärelevalve valdkonna päästeametnikule

(1) Päästepealik ja päästepeaspetsialist peavad vastama Päästeinspektor IV kutsestandardile hiljemalt kuue kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

(2) Päästejuhtivspetsialist ja päästevanemspetsialist peavad vastama Päästeinspektor III kutsestandardile hiljemalt kuue kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

§ 5. Täiendavad nõuded päästetöid tegevale päästeametnikule ja päästetöötajale

(1) Päästetöid juhtivad päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust.

(2) Päästetöid mittejuhtivad päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama kõrgharidust ja peavad olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse.

(3) Päästetöid juhtivate ning tegevate päästevanemspetsialist ja päästespetsialist peab vastama Päästespetsialist III kutsestandardile.

(4) Päästja peab vastama vähemalt Päästja I kutsestandardile hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

§ 6. Täiendavad nõuded õnnetusteadete menetlemise valdkonna päästeametnikule

(1) Päästepealik peab omama kõrgharidust ja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse.

(2) Õnnetusteateid mittemenetlev päästepeaspetsialist peab omama kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse.

(3) Õnnetusteateid menetlev päästepeaspetsialist (peaspetsialist-arst) peab omama meditsiinilist kõrgharidust arsti erialal ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse.

(4) Õnnetusteateid menetlev päästepeaspetsialist (peapäästekorraldaja) peab omama kõrgharidust ja vastama Päästekorraldaja III kutsestandardile.

(5) Päästejuhtivspetsialist peab omama kõrgharidust ja peab vastama Päästekorraldaja III kutsestandardile.

(6) Õnnetusteateid menetleva päästespetsialist peab vastama Päästekorraldaja II kutsestandardile hiljemalt kuue kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

(7) Õnnetusteadete menetlemise valdkonna päästeametnikud, kes omavad tuletõrje- ja/või päästealast kõrg- või kutseharidust ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kursusi.

§ 7. Täiendavad nõuded demineerimistööde, kriisireguleerimise ja ennetustöö valdkondade päästeametnikule

(1) Demineerimistööde valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus.

(2) Kriisireguleerimise valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus.

(3) Ennetustöö valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus.

(4) Kriisireguleerimise ja ennetustöö valdkondade päästeametnikud, kes omavad päästealast kõrg- või kutseharidust, ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kursusi.

§ 8. Füüsilise ettevalmistuse nõuded

(1) Päästeteenistujad, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste – või demineerimistööde tegemine, on kohustatud läbima füüsilised katsed, mida hinnatakse alljärgnevas tabelis toodud nõuete kohaselt:

Siin olen ma vist idealist, aga ülekaalulisi kontoritöötajaid vaadates tekib tunne, et ka nemad vajaksid füüsilise võimekuse nõudeid. Halba see küll kellegile ei teeks.
----------------
----------------
---------------- (Ei hakanud tabelit siia tõstma)


(2) Teenistusse asumisel peab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetööde tegemine lisaks lõikes 1 sätestatud füüsilistele katsetele ujuma järjest 200 meetrit.

§ 9. Füüsiliste katsete korraldamine

(1) Füüsilised katsed peab päästeteenistuja läbima enne teenistusse asumist ja edaspidi üks kord aastas päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud ajal.

(2) Füüsilised katsed viiakse läbi neljas vanusegrupis:
1) 18–30-aastased;
2) 31–40-aastased;
3) 41–50-aastased;
4) 51- aastased ja vanemad.

(3) Füüsilised katsed sooritatakse vähemalt kahe hindaja juuresolekul, arvestades iga spordiala läbiviimisega seotud spetsiifilisi ohutusnõudeid.
Arvan, et need ohtusnõuded tuleb lahti kirjutada. Selleks tööks sobivad hästi SKA ja/või SKA Päästekooli kehakultuuri õppejõud. Päästjatel ei ole nende ohutusnõuete kohta kuskilt infot võtta kui just ise raamatukokku kaevama ei lähe. Ja enamik ei lähe.

(4) Füüsiliste katsete toimumisajast informeeritakse katsetel osalejat ette vähemalt neli päeva.

(5) Päästeteenistuja peab saama paragrahvis 8 sätestatud vähemalt minimaalsed tulemused vähemalt neljalt alalt, seejuures 2700 m jooks on kohustuslik.

(6) Jooksu katse läbimine ei ole kohustuslik tingimustel, kui:
1) katseid sooritav päästeteenistuja on kogunud neljalt erinevalt kontrollkatselt kokku vähemalt 18 punkti;
2) katseid sooritav päästeteenistuja kuulub vanusegruppi 51 - aastased ja vanemad ning on kogunud neljalt erinevalt kontrollkatselt kokku vähemalt 5 punkti.
Jooksu ära jätmine ei võimalda hinnata inimese vastupidavust. Miks keskendutakse jõuharjutustele vastupidavuse asemel?


§ 10. Füüsiliste katsete sooritamise tingimused

(1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja.

(2) Füüsilised katsed sooritatakse sportlikus riietuses ühe päeva jooksul nelja järjestikuse tunni jooksul selleks sobivates tingimustes.

(3) Füüsilised katsed loetakse sooritatuks, kui nelja erineva katse punktisumma on kokku vähemalt viis punkti.

(4) Füüsiliste katsete soorituse ebaõnnestumise korral on päästeteenistujal kohustus sooritada esimene korduskatse 60 päeva jooksul ja teine korduskatse hiljemalt 120 päeva jooksul alates esimesest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast.
Palun tungivalt, et listaks nõue soojendusharjutuste tegemise kohta. Kui muud ei viitsi kirja panna, siis öeldagu vähemalt järgnevat. Kontrollkatsele lubatakse isik, kes on enne kontrollkatset harjutust väiksema raskusega (näit. 10% kontrollraskusest) sooritanud kolm 5 punkti väärilist seeriat.

Lõuatõmbe tarvis võiks olla õlavöötme soojendusharjutused. Kõhulihased vastavalt siis ilma raskuseta ja aeglaselt.

§ 11. Juhised füüsiliste katsete sooritamiseks

(1) Kükke 45-kg kangiga sooritatakse järgmiselt:
1) katse sooritaja seisab väikeses harkseisus (kandade vahe minimaalselt 15 cm), jalalabad pööratud väljapoole, õlgadel 45 kg kaaluv kang ning laskub kükki;
2) kükk loetakse sooritatuks, kui kükkistes oleku ajal on reied olnud maapinnaga paralleelsed ning seejärel on katse sooritaja tõusnud püsti sirgetele jalgadele;
3) katse sooritamise ajaks võib kandade alla asetada kuni 2 cm paksuse kõrgenduse.
Esiteks olen ma üldse kükkide vastu. Umbes pooled Tartu Keskkomando päästjad sooritavad neid valesti lihsalt sellepärast, et asjalikku järelvalvet ega väljaõpet pole. Maailmas on saadud kangiga kükkimise tõttu lugematul hulgal lülisaba nihestusi. Samal eesmärgil saab kasutada nn. jõutõmmet kusjuures normatiivid võivad samaks jääda. Kükkimine on piisava juhendamiseta ohtlik.

(2) Istesse tõusu sooritatakse järgmiselt:
1) katse sooritaja on selili asendis, käed kuklal, küünarnukid suunatud ette, põlved kõverdatud;
2) tõusnud istesse, tuleb puudutada küünarnukkidega põlvi ja laskuda seejärel tagasi selili asendisse nii, et turi õlavöötme kõrguselt puudutab maad.
Võiks lisada nõude, et käsi ei tohi hoida kuklal sõrmseongus. Väsides rebib päästja kätega pead rinnale ja võib nihestada lülisamba kaelaosa. Ka võiks kirja panna, et selg tuleb hoida harjutuse sooritamise ajal kumer.

(3) 45-kg kangi rinnalt surumist sooritatakse järgmiselt:
1) katse sooritaja on sirgetel kätel oleva 45 kg kaaluva kangiga selili madalal pingil, põlvest kõverdatud jalad toetatud täistallaga maha;
2) katse käigus libistatakse kang küünarnukist kõverdatud kätega rinnale ning surutakse seejärel taas üles sirgetele kätele, kusjuures sooritaja vaagnapiirkond ei tohi samal ajal pingilt õhku tõusta.

(4) 2700 m jooks sooritatakse tugeva kattega rajal.

(5) Rippes kätekõverdused sooritatakse järgmiselt:
1) katse sooritaja ripub kangil, peopesad pööratud endast väljapoole, jalad sirged ja maast lahti;
2) kätekõverdus loetakse sooritatuks, kui kõverdatud kätega on lõug üle kangi tõstetud ning seejärel taastatud sirgete kätega rippasend.

(6) 200 meetri ujumine sooritatakse järgmiselt:
1) 200 m tuleb läbida ujudes rinnuli, vabalt valitud stiilis;
Punkt on eksitav. Ujumisstiilid on rinnuli, liblikstiil, vabastiil ja sellili. Jätke lihtsalt sellili ära ja kõik on kohe selgem. Praegu tuleb välja, et valida tuleb rinnulistiili alamliikidest, mida tegelikult ei ole olemas.

2) ujutakse seisvas vees, mille temperatuur on vähemalt 18 °C.

§ 12. Tervisenõuded

(1) Päästeteenistujad jaotatakse tervisenõuete alusel nelja gruppi, lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning päästeasutuse töö korraldusest ööpäevaringse operatiivse valmisoleku tingimustes:
1) I grupp - päästeteenistujad, kes teevad õppetöö või päästetööde käigus suitsu- või keemiasukeldumist, demineerimistöid või otsingu- ja päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust;
2) II grupp - päästeteenistujad, kes päästetööde tegemiseks või korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kuid ei võta osa punktis 1 loetletud töödest;
3) III grupp - päästeteenistujad, kes häirekeskuses korraldavad päästetöid;
4) IV grupp - päästeteenistujad, kes teevad või õpivad tuukritöid.

(2) Paragrahvi lõikes 1 nimetamata päästeteenistujatele ei rakendata käesolevas määruses sätestatud tervisenõudeid.

§ 13. Tervisenõuded I grupi päästeteenistujatele

(1) I grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) vahetustega valvetöö ja töö- ja puhkeaja režiimihäired;
Füsioloogiliselt oleks korrektsem öelda töötamine inimese tavapärast öö ja päeva rütmi häiriva tööajakorraldusega.

2) füüsiliselt raske töö;
3) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine;
Täpsuse huvides ehk lihtsalt teperatuuri või ka kiire temperatuuri vaheldumine.

4) põlemisgaasidest ja suitsust ning vähesest valgustatusest tingitud halb nähtavus;
Suits ja põlemisgaasid peaks enam- vähem üks ja sama olema.

5) müra;
6) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse kandmine;
7) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sh tulekahjus vabanevate keemiliste ainetega;
vt. eelmist

8) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
9) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
Kõrge vaimse pinge....

10) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine.

(2) Nõuded nägemisele:
1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine;
2) korrektsioonita nägemisteravus ei tohi olla alla 0,6 ühel silmal ja 0,4 teisel silmal;
Ütleksin nii palju, et nägemise nõudeid võiks leevendada. Siinkohal panen ette kutsuda kokku asjatundjate komisjon, kes selle probleemi lahendaksid. Päästeteenistuse inimesed, arstid jne. Leian, et praegused nõuded ei ole põhjendatud.

3) kontaktläätsede kandmine ei ole lubatud.
Täiesti arusaamatu punkt. Miks ei ole lubatud? Siiamaani ei ole saanud kuskilt ühtegi mõistlikku seletust miks selline nõue on kehtestatud. Oletada võib, et see on kirjas veel sellest ajast kui ei olenud nn. 24h kontaktläätsi. Praegu on olemas läätsed mida võib kanda mitu ööpäeva järjest. Kui üldse midagi, siis see tuleb küll tühistada.

(3) Nõuded kuulmisele:
1) eelneval tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500 - 2000 Hz ning 40 dB sagedusel 3000 - 4000 Hz;
2) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi parema kuulmisega kõrvas kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500 - 2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000 - 4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500 - 2000 Hz ja 60 dB sagedusel 3000 - 4000 Hz.

(4) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
1) keha-, kõne- või meelepuuded;
2) kroonilised haigused;
Väga ujuv ja laialvalguv punkt. Kas krooniline (s.t. pikaaegne) mandlipõletik ei ole ka lubatud. Kui täpset tabelti ei viitsi teha, võiks kirjutada, et kroonilised haigused, mis pärsivad oluliselt tööülesannete täitmist.

3) psüühikahäired, raskekujulised isiksuse- või käitumishäired;
Kas kergekujulised on lubatud?

4) klaustrofoobia (suletud ruumi kartus), akrofoobia (kõrgusekartus);
5) teadvuse kaotuse hood, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired;
6) sõltuvus alkoholist, kannabinoididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest lahustitest.

§ 14. Tervisenõuded II grupi päästeteenistujatele

(1) II grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) vahetustega valvetöö ja töö- ja puhkeaja režiimihäired;
2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sh tulekahjus vabanevate keemiliste ainetega;
3) müra;
4) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine.

(2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:
1) normaalne vaateväli ja hämaras nägemine;
2) parema kuulmisega kõrvas ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500 - 2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000 - 4000 Hz.

(3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
1) psüühikahäired, raskekujulised isiksuse- või käitumishäired;
2) teadvuse kaotuse hood;
3) sõltuvus alkoholist, kannabinoididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest lahustitest.

§ 15. Tervisenõuded III grupi päästeteenistujatele

(1) III grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) töö kuvariga;
2) kõrgenenud vaimse pinge olukord;
3) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
4) öötöö.

(2) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
1) kõnedefekt;
2) telefonivestlust takistav mõlema kõrva kuulmishäire;
3) psüühikahäired;
4) sõltuvus alkoholist, narkootikumidest ja muudest sõltuvust tekitada võivatest keemilistest ainetest.

§ 16. Tervisenõuded IV grupi päästeteenistujatele

IV grupi päästeteenistujate terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord“ kehtestatud nõuetele.

§ 17. Tervisekontrolli kord

(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse I, II ja IV grupi päästeteenistujatel enne valitud kutsealale õppima asumist ja enne teenistusse astumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

(2) III grupi päästeteenistujate tervisenõuetele vastavust kontrollitakse töötamise ajal vaid perioodiliselt.

(3) Eelneva tervisekontrolli peab päästeteenistuja läbima mitte varem kui kolm kuud enne õppima või tööle asumist.

(4) Päästeteenistuja perioodilist tervisekontrolli tehakse kuni 45 aasta vanuseni iga kolme aasta järel, üle 45 aasta vanusele töötajale üks kord aastas.

(5) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli teeb Sotsiaalministeeriumi väljaantud tegevusluba omav päästeasutusega lepingu sõlminud töötervishoiuarst, perearst või meditsiiniasutus (edaspidi arst), lähtudes käesolevast korrast.
Soovitaksin selle "edaspidi arst" asemel mõistet tervishoiuteenuse osutaja, mis on Tervishoiuteenuste korraldamise seadusega paremini kooskõlas.

(6) Tervisekontrolli tegev arst määrab terviseuuringute mahu ja kaasab vajadusel eriarste.
Ei ole vaja öelda, et kaasab vajadusel. Kõiki uuringuid ei hinda kunagi üks arst. Öelda lihtsalt, et arst (tervishoiuteenuse osutaja) määrag mahu.


(7) I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning üle 45 aasta vanusel I gruppi kuuluval päästeteenistujal määratakse täiendavalt südamelihase ja üldkehaline koormustaluvus.
Kuidas seda tehakse? Cooper' i testiga, nn. koormus EKG- ga, hapnikutarbimisvõime määramisega, hinge kinni hoidmisega....? Praegu on nii, et igaüks teeb seda mida heaks arvab.

(8) Tervisekontrolli käigus hindab arst päästeteenistuja:
1) organismi funktsionaalset seisundit ja üldist terviseseisundit;
Need on üksteisest lahutamatud. Kirjutage hindab terviseseisundit.

2) organismi vastupidavust koormusele;
Vt. üleeelmist märkust.

3) kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale.

(9) Tervisekontrolli käigus täidab päästeteenistuja tervisekontrolli kaardil (lisas 1) tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.

(10) Arst kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontrolli kaardile (lisa 1), mida säilitatakse arsti juures.

(11) Tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, päästeerialale õppima asuva või päästeteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab arst tervisetõendi (lisa 2), mis sisaldab otsust sobivuse kohta päästeteenistuja ametikohale.

(12) Tuukri või tuukritööde instruktori tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega arst Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruses nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord“ sätestatud korras.

§ 18. Tervisekontrolli sageduse muutmine

(1) Arstil on päästeteenistuja terviseseisundist lähtudes õigus muuta töötaja tervisekontrolli sagedust. Sageduse muutmise põhjus märgitakse tervisekontrolli kaardile.

(2) Päästeteenistuja tervisekontrollile saatnud asutus võib muuta tervisekontrolli sagedust:
1) päästeteenistuja põhjendatud taotluse alusel;
2) vahetu ülemuse põhjendatud taotluse alusel.

§ 19. Nõuded päästetöödel lepingu alusel osalevatele isikutele

(1) Päästetöödel lepingu alusel osalevatele isikutele, kes päästetööde käigus teevad suitsu- või keemiasukeldumist või otsingu- ja päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja-riietust, kohaldatakse käesoleva määruse paragrahve 2, 8 – 11, 13, 17 ja 18.

(2) Päästetöödel lepingu alusel osalevatele isikutele, kes päästetööde tegemiseks sõidavad sündmuskohale, kuid ei võta osa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud töödest, kohaldatakse käesoleva määruse paragrahve 2, 14, 17 ja 18.

§ 20. Erandid

(1) Käesoleva määruse paragrahvides 4 – 7 ja paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatud nõudeid rakendatakse peale käesoleva määruse jõustumist teenistusse asunud päästeteenistujatele, päästeteenistujate edutamisel ning üleviimisel.

(2) Põhiharidusega päästeteenistuja võib töötada päästeasutuses Päästeameti peadirektori eriloal.

§ 21. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1.märtsil 2008. aastal.

(2) Päästeteenistujad peavad vastama kõikidele määruses sätestatud nõuetele 1. jaanuariks 2012. a.

(3) Siseministri 8. jaanuari 2002. a määrus nr 3 «Päästeteenistujate atesteerimise põhinõuded, sealhulgas hariduse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded» (RTL 2002, 11, 122; 2004, 100, 1599) tunnistatakse kehtetuks.



Jüri Pihl
Minister Märt Kraft
Kantsler
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Doktor » 20:11, 18 02 2008

Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

kert.
Postitusi: 121
Liitunud: 21:43, 15 05 2006
Asukoht: Põhjas...
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas kert. » 23:07, 18 02 2008

§ 8. Füüsilise ettevalmistuse nõuded

(1) Päästeteenistujad, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste – või demineerimistööde tegemine, on kohustatud läbima füüsilised katsed, mida hinnatakse alljärgnevas tabelis toodud nõuete kohaselt:

Doktor kirjutas:Siin olen ma vist idealist, aga ülekaalulisi kontoritöötajaid vaadates tekib tunne, et ka nemad vajaksid füüsilise võimekuse nõudeid. Halba see küll kellegile ei teeks.


Päästeteenistuse seadus
§ 4. Päästeteenistujate liigid

(1) Päästeteenistujad on:
1) päästeametnikud;
2) päästetöötajad.

(2) Päästeametnik on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik.

(3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks ettenähtud teenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja.

(4) Päästeteenistusse võib võtta koosseisuväliseid päästeteenistujaid.

Päästeseadus
§ 3. Päästeala tööd

Päästeala tööd käesoleva seaduse mõistes on:
1) päästetööd - inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavad tööd tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste (edaspidi õnnetused) korral, samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd;



Kas siit ei tule välja, et kes vähegi õnnetusega seotud, (ka staabi kooseisus) peab ka füüsilised katsed sooritama?
Mis hetkest algab juhtimine ja lõppeb tegemine või vastupidi? :roll:
Sadagu või tõrva, kui kõlavad kellad, siis sõidame välja...

Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Laaniste » 13:46, 19 02 2008

Tutvusime märkustega ja püüame nendega arvestada. Osad nendest teemadest on tuttavad (et kes ikkagi teevad füüsilisi katseid, kontaksläätsede keelamise vajadus), oleme neid ka varem arutanud, aga kooskõlastamisele saadetud versioonis jäid need punktid sellisel kujul sisse.

Sarka
Postitusi: 95
Liitunud: 14:46, 23 10 2006
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Sarka » 14:54, 19 02 2008

Milleks nende katsetega asja nii keeruliseks ajada,see vanuse grupp hüppab nii kaugele ,teine törtsu vähem jne.Tuli ei küsi vanust.Kui ma väga ei valeta,siis vist Rootsis oli/on kõigil ühesugused normid(võib olla ka eksin,aga kuskil oli).Mina teeks veel lihtsamalt.Mees/naine täis varustuses,(spiro peas)peab mingi aja jooksul ,x korruselt,x kg.kaaluva kannatanu(nuku) ära päästma.Said hakkama ,arvestatud,ei saanud hakkama,kordus katse jne.Õnnetuskohal peavad ju kõik ühtemoodi rabama ei loe ju palju kellelgi punkte on,või mis?

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: PäTS rakendusaktid

PostitusPostitas Doktor » 08:55, 20 02 2008

Laaniste kirjutas:Tutvusime märkustega ja püüame nendega arvestada. Osad nendest teemadest on tuttavad (et kes ikkagi teevad füüsilisi katseid, kontaksläätsede keelamise vajadus), oleme neid ka varem arutanud, aga kooskõlastamisele saadetud versioonis jäid need punktid sellisel kujul sisse.
Palun muudke neid kindlasti, see kontaktläätsede asi on täielikult iganenud. Teiseks rõhutan veel, et nõuded silamade seisundile on liiga karmid. Neid peab lõdvendama.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

cron
Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.