Päästeseadus lubab abipäästjad iseseisvalt tegutsema
Postitatud: 10:22, 26 02 2010
Artikkel Postimehest
AÜ ja teised kiunujad, andke nüüd tuld!!!Uue päästeseaduse järgi võivad seni vaid koos päästeametnikega õnnetusi likvideerimas käinud vabatahtlikud ka iseseisvalt tegutseda.
Valitsuse algatatud päästeseadus oli riigikogus eelmisel aastal esimesel lugemisel ja on praeguseks saanud juba 57 muudatusettepanekut. Vastutav riigikogu liige Robert Antropov sõnas pärast eilset õiguskomisjoni töörühma arutelu, et kõige olulisem muudatus puudutab vabatahtlike kaasamist päästetöödel.
Kui seni sai abipäästjaid kasutada vaid koos päästeametnikuga, siis seadusemuudatus lubab neil tegutseda ka iseseisvalt. Selleks peavad nad läbima vastavad koolitused ja praktika.
«Muudatus on vajalik, kuna lisaks päästeteenistusele on varasemate vabatahtlike komandode asemele tekkimas või tekkinud abipäästjatega komandod,» selgitas Antropov.
«Praegu on abikomandosid 70 ning neid on vaja selleks, et päästeteenus oleks ühtlaselt kaetud terves riigis. Nad on ametlikult kantud Eesti päästeteenuse kaardile ja nendega arvestatakse.»
Antropovi sõnul on abipäästjate iseseisvat tegutsemist vaja eraldi reguleerida ka näiteks juhtudel, kui on vaja kasutada nn vahetut sundi. «Nad sisenevad ruumidesse ja päästavad inimesi, mis on korrakaitseseaduse mõistes vahetu sunni rakendamine,» ütles Antropov.
Päästeamet sõlmib riigi esindajana kõigi abipäästjatega lepingud, kus on kirjas nende valmisolek, tegutsemine, ülesanded ja rahastamine. Vabatahtlikel on oma tehnika ja lepingus on fikseeritud ka teatud kuluhüvitise suurus ja kord.
«Näiteks kui palju komandod saavad selle eest, et nende tehnika on korras, nad on valmis reageerima ja samuti reaalselt sündmuskohal töötatud aja töötundide kompenseerimine,» rääkis Antropov.
Ta lisas veel, et iseseisev tegutsemine ei tähenda seda, et abipäästjad võivad päris omapäi toimetada. «Mingit juhuslikkust ei ole, abikomando või ka abipäästja üksi saab reageerida ainult päästeameti korraldusel.»
Erinevalt abipolitseinikust saab abipäästja tegutseda ka oma põhitöö ajal. «Kompenseerimine oleneb kokkuleppest tööandjaga,» selgitas Antropov. «Kui tööandja maksab tööajast päästetööle kulunud aja kinni, siis ei saa abipäästja riigilt midagi. Kui ei maksa, siis riik kompenseerib selle aja.»
Lisaks tõi Antropov esile piirangud, kus abipäästjaid saab kaasata ja kus mitte. Nad võivad olla abiks suurematel põlengutel ja õlireostustel, kuid näiteks demineerimistöödele, kiirgus- ja keemiaohu likvideerimisele neid ei lubata.
Koos päästeametnikuga töötavale abipäästjale näeb seadus ette 16 tundi koolitust. Neil, kes tahavad ka iseseisvalt tegutseda, tuleb lisaks läbida 36-tunnine koolitus ning omandada teatud aeg kogemusi.
Teisele lugemisele võiks päästeseaduse eelnõu Antropovi hinnangul jõuda ülejärgmisel nädalal ja seaduse jõustumine on planeeritud 1. septembrist.