V- Maarja füüsilised katsed paindlikumaks

[tulehull]

Tõsi on ,et mehi ei jätku ja vähemaks jääb iga päevaga.Kas see on normaalne,et Väike-Maarjas on kooli täituvus 25%.Tean isiklikult väga tublisid noormehi,kes oleksid nõus kooli minema vaatamata nigelale palgale,kuid füüsiliste katsete ranguse pärast sinna ei saa.Olen nõus ,et katseid tuleb teha,kuid normi peaks täitma kooli lõpetamisel,mitte sisseastumisel Nüüd üks näide elust endast. Komandos on tööl Ants ja Juhan .Ants on lõpetanud kooli edukalt,Juhan ei saanud siise(jooksis 10 sekundit aeglasemalt).Ants kaalub60 kg Juhan 120kg.Oli metsatulekahju.Ants jõudis vedada ainult 3-e tüviliini voolikut,Juhan sikutas 6 Voolikut koos tiigipeal oleva mootorpritsiga ena järel minema,mida pumba juures oleval mehel andis kinni hoida.Kummaga sa lähekid siis luurele?Kas need katsed ikka on kõige tähtsamad?

[Vana pealik]

Õige märkus. Üks asi on katsed, mis on kindlasti vajalikud samas on komandodes mehi, kes on kordades vastupidavamad. Kui ikka suur ja turske vend läheb läbi võsa kolm tüviliini järgi siis pole kooli lõpetantule midagi vastu panna. JA see pole lihtsalt jutt, see on elukogemus. Samas kordan, katsed on tähtsad, aga nad peaks olema teistmoodi. Kang ei ole voolik ja 2700 meetrit ei ole tähtsaim jooksudistants.

[janark]

Tean isiklikult väga tublisid noormehi,kes oleksid nõus kooli minema vaatamata nigelale palgale,kuid füüsiliste katsete ranguse pärast sinna ei saa.

Mis on seal katsete juures rangem peale ujumise sellest, mida iga aasta komandos läbi viiakse? Viimati oli minu teada kooli tahtjaid vähem kui kohti ette nähtud. Järelikult, kes täidab miinimumnõuded (mis ei tohiks küll päästjale üle jõu käia), see saab ka kooli sisse. Samas kui ujuda ei oska ja praktilistel harjutustel vastu ei pea, siis pole ka koolist ju kasu ning tekitad ohtu nii endale kui ka teistele õpilastele. Sellesmõttes on ikka õige et enne kooli astumist ka katsed on.