sosku kirjutas:Viimase autasude jagamisega seos:
Oskab keegi anda mõnda linki, kust saaks lugeda elupäästjate lugusid? Ma mõtlen just päästjate omi, sest tavakodanike lood on ajakirjandusest läbi jooksnud.
ELUPÄÄSTJATE LOOD
VEEBRUAR 2008
Uno Paas
Aleksei Andriets
Raul Allvee
2007. aasta 17. juuli tormisel ööl suundus lootsilaev AHTO-26, pardal vahetuskapten Uno, vahimehaanik Aleksei ja mereloots Raul, kes oli teel lootsima, mööda Kopli lahte vastu Meeruse sadamasse teel olevale mootorlaevale CELIA. Kella ühe paiku märkasid AHTO pardal olijad, et CELIA võttis käigu maha ja jäi triivima. Peagi oli selge, et sellise tegevuse põhjuseks oli kokkupõrge mootorpurjekaga VIKON. Uno andis lootsilaevale täiskäigu ja vähem kui 10 minutiga jõuti laevateele, kus CELIAlt parajasti üht paati vette lasti, et minna päästma VIKONi külge klammerdunud inimest. Ilmastikuolud olid väga rasked – kõrged, kuni pooleteist meetri kõrgused lained, pime ja väga halb nähtavus, mis raskendas oluliselt meres ulpivate inimeste ja esemete avastamist. Lähemale kui 80-90 meetrit ümberläinud purjekale oli ohtlik minna, sest seal oli merepind kaetud nööride, köite, puutükkide, kile ja muude esemetega, mis oleksid võinud kergesti vigastada lootsilaeva sõukruvi. Kapten Uno valgustas valgustas prožektoriga sündmuskohale vastutuult jäävat merepinda ja seetõttu avastatigi laineharjade vahelt veest veel üks päästmist vajav inimene. Pidevalt prožektori valgusvihku veesolijal hoides, lähenes lootsilaev ettevaatlikult merehädalisele, kes tundus olevat juba teadvust kaotamas, seega võis iga viivitus päästmisel tema jaoks hukkumist tähendada. Alekseil ja Raulil õnnestus laeva pealetriivimisel hädasolija laeva ahtritrepi juures kinni püüda ja talle köis ümber siduda. Kuna viimane oli täiesti nõrkenud ega suutnud ise enam ennast kuidagi aidata, püüdsid lootsilaeval olijad kõik kolmekesi, jõudu kokku võttes, ühe käega ennast üle parda kukkumast hoides, teisega hädalist sikutades umbes 100 kilost uppujat laeva ahtritekile tõmmata. Ühiste jõupingutustega see ka õnnestus ning aega viitmata võeti nüüd suund CELIA paadi juurde, kust võeti AHTO pardale ka teine merehädaline. Peale lootsi üleandmist CELIAle võeti kurss Meeruse sadamasse, kus päästetud kiirabimeedikute hoole alla usaldati.
Kait Talve
2007. aasta 13. septembril sai Tallinna Lilleküla Keskkomando väljakutse Sõpruse puiesteele, kus ühe korruselamu neljanda korruse aknast tuli suitsu. Päästemeeskonna kohale jõudes selgus, et maja trepikojas oli koridoridele paigaldatud metallist vaheuksed, mille avamine, neid lõhkumata, ei õnnestunud. Lõhkumine oleks aga olnud liiga aeganõudev, eriti arvestades, et põlevas korteris oli ohtu sattunud kahe inimese elu. Meeskonnavanem Kait asus otsima majja alternatiivseid sisenemisteid, samal ajal paigaldati ka autoredelit. Kui Kait Talvel oli õnnestunud tagaukse kaudu põleva korterini jõuda, tuli tal vastu võtta raske otsus: kas siseneda oma eluga riskides üksi põlengukoldesse või oodata ära suitsusukelduspaar, riskides samal ajal kahe kannatanu eluga. Kait otsustas kiiresti viimase variandi kasuks ning tänu sellele pääsesid kaks korterisviibinut vaid vingumürgituse ning põletushaavadega.
Deniss Jeršov
13. oktoobril 2007. aastal tuli Tallinna Kesklinna Keskkomandol sõita välja Kivila tänavale, kus põles üheksa-korruselise maja üks kaheksanda korruse korter. Kuna üks inimene oli sellest korterist oma jõududega välja saanud, sai ta päästjatele teada anda, et põlevasse korterisse jäi üks inimene tulelõksu. Kuna hoone trepikotta olid renoveerimisel paigaldatud mittelahtikäivad aknad, ei saanud põlengust tekkinud suits hajuda, mis omakorda raskendas tunduvalt päästjate tööd. Kuna meeskond tegeles voolikuliinide paigaldamisega, olid põleva korteri juures vaid Deniss ja meeskonnavanem, kes andiski Denissile korralduse minna üksi ja kohe, kasutades hingamisaparaati, kannatanut otsima. Õnneks olid eelnevalt saadud juhised põlengukoldes viibiva inimese leidmiseks küllalt täpsed, mistõttu õnnestus Denissil kannatanu, kes kiirabile kohe üle anti, elusana välja tuua.
Erik Kokk
Martin Lambing
Eelmise aasta 14. oktoobri öösel sai Muuga Tugikomando väljakutse Maardusse Kallasmaa teele. Põles kolme-kordse maja esimesel korrusel asuv metall-uksega kaitstud korter. Suitsusukelduspaar Erik ja Martin sisenesid redelit kasutades ning läbi purustatud akna põlevasse korterisse. Vaid päästjate kiire ja oskuslik tegutsemine hoidis ära halvima ning juba meelemärkusetuna tulest ja suitsust haaratud korteris lebanud keskealine majaproua anti kiiresti kiirabimeedikute hoolde.
Maksim Melnitšenko
Igor Martšenko
2. novembri 2007. aasta hilisõhtul said Tallinna Nõmme Keskkomando mõlemad meeskonnad ja ka Mustamäe komando meeskond väljasõidukorralduse tulekahjule Mustamäe teel asuvas viie-korruselises majas, kus põles üks viienda korruse korter. Päästjate kohale jõudes põlesid korteri köök ja koridor juba lahtise leegiga. Samas oli teada, et korteris viibib ka üks, võib-olla koguni kaks inimest. Nõmme komando meeskonnavanem andis kiiresti Maksimile ja Igorile korralduse suitsusukeldumiseks. Tegutsedes süsteemselt ja professionaalselt toodi korterist välja üks kannatanu, keda asusid turgutama teised meeskonnaliikmed. Otsiti ka teist inimest, kuid õnneks rohkem kedagi põlengukoldest ei leitud ning päästjad said keskenduda leekidele summutamisele.
Sergei Šaluhin
Gennadi Nizamov
23. novembril, möödunud aastal, sai Tallinna Kesklinna Keskkomando väljakutse Katleri tänavale, kus põles ühe viie-korruselise maja elektrikilp. Esimeste päästjate kohale jõudes oli trepikoda paksu musta suitsu täis. Üks neljanda korruse korteriuks oli lahti ning korter ise samuti paksu suitsu mattunud. Läbiviidud tuleluure tulemusena selgus, et sama korteri aknal palub abi noor naisterahvas. Samal ajal, kui trepikojast kustutati tulekahju, asus autoredeli meeskond päästma tulelõksu jäänut. Tänu Sergei ja Gennadi kiirele ja oskuslikule tegutsemisele, hoiti seekord taas ära halvim.
Tõnu Põldveer
2007. aasta 8. detsembri pealelõunal teatati häirekeskusele tulekahjust Põlvas Jaama tänaval. Põlva Keskkomando sündmuspaigale saabudes põles kahe-korruselise elumaja üks esimese korruse korter. Oli teada, et vähemalt kahes korteris viibib ka inimesi. Põlevast korterist tõid päästjad välja seal maaslamanud naisterahva, kelle elu aga meedikutel enam päästa ei õnnestunud. Samal ajal teisel korrusel kortereid kontrollinud meeskonnavanem Tõnu avastas ühest suitsu täis elamisest teise naisterahva, kes oli juba täiesti apaatseks muutunud. Kasutades lisamaski andis ta vanemale prouale lisahapnikku, kandis kannatanu süles majast välja ja andis üle kiirabimeedikutele päästes sellega inimelu.
Ove Saar
Harri Joakit
13. detsembri 2007. aasta hommikul tuli Võru keskkomando päästjatel sõita kustutama elumaja Võru linna Kreutzwaldi tänavale. Põles kahe-korruselise puumaja teise korruse korter. Kohapeal selgus, et majas on lisaks inimestele ka gaasiballoon. Kohe kiiresti põlengukoldesse suitsusukeldumist alustanud päästjad Ove ja Harri leidsid leekidest kaks inimest, kellest üks oli liikumisvõimetu voodihaige. Vaid nende meeste kiire ja professionaalne tegutsemine päästis taas kaks inimelu.
Aleksandr Keerd
Jaanus Tamm
Märt Hindreus
Vahetult enne möödunud jõulupühi, 22. detsembri hilisõhtul said Tartu keskkomando päästjad väljasõidukorralduse Tartusse Lepiku tänavale, kus põles kahe-korruselise mansardkorrusega 28 korteriga puumaja esimese korruse korter. Päästjad Aleksandr, Jaanus ja Märt leidsid ja toimetasid redeli abil akna kaudu põlevast majast välja viis kannatanut, kes anti kiirabibrigaadi hoole alla.
Vaid mõned tunnid hiljem, kella kahe paiku öösel sai sama meeskond uue korralduse välja sõita, seekord Nelgi tänavale, kus põles kahe-korruselise elumaja esimene korrus ning oli teada, et majas viibib ka üks inimene. Suitsusukeldumise käigus leidsidki Aleksandr, Jaanus ja Märt põrandal lamava teadvuseta kannatanu, kes majast välja toodi ja kiirabimeedikute hoole alla anti. Nii päästsid eelnimetatud kolm päästjat vaid loetud tundide vältel kahel erineval sündmuskohal kokku kuue inimese elud. Selline tegu on jõukohane vaid eriti kõrge professionaalse tasemega ja selgelt väljakujunenud eetiliste väärtushinnangutega inimestele.
Olev Puusepp
Hendrik Hansberg
2008. aasta esimese päeva õhtul süttis Võrumaal Laheda vallas Roosi külas põlema ühe-korruseline pööninguga elumaja. Võru keskkomando päästjate kohale jõudes põles maja juba lahtise leegiga. Kiiresti organiseerusid päästjad Olev ja Hendrik suitsusukelduspaariks ning sisenenud põlengukoldesse, leidsidki köögipõrandalt teadvuseta meesterahva. Kannatanu toimetati viivitamatult välja ja anti üle kiirabile. Selle mehe elu päästis vaid tublide päästjate kiire ja oskuslik tegutsemine.
Alain Tamm
Aimar Põvvat
Käesoleva aasta 4. jaanuari öösel sai Viljandi keskkomando väljakutse Viiratsi aleviku Tiigi tänavale, kus oli süttinud kahe-korruseline nelja korteriga elamu. Põles esimesel korrusel asuv kahe-toaline korter. Tulekahju luurest selgus, et mürgised põlemisgaasid on täitnud ka põleva korteri peal asuva elamise, kus teadaolevalt magasid kaks inimest. Kiirelt teostatud suitsusukeldumise käigus leitigi teadvuseta naisterahvas ja meesterahvas, kes oli küll veel teadvusel, kuid täiesti apaatne. Kumbki päästja toimetas põlengukoldest välja ühe kannatanu ning anti üle kiirabibrigaadile. Tänu päästjate ennastsalgavale ja kiirele tegutsemisele päästeti kahe inimese elud.
Tarmo Haidak
Toomas Haidak
Einar Siim
Selle aasta 12. jaanuaril sai Tabivere tugikomando väljasõidukorralduse Saadjärve äärde. Häirekeskusesse helistanu sõnul oli kaldast umbes 100 meetri kaugusel meesterahvas läbi hapra jää vajunud ja hüüdis appi. Kuigi Tabivere tugikomandol puudub reaalselt pinnaltpääste võimekus, otsustati, hinnates olukorda erakordselt tõsiseks, alustada kohe ise inimese päästmist kasutades olemasolevaid vahendeid. Kahe jätkredeli abil püüti jõuda uppumisohus inimeseni. Paraku oli jääkate aga nii nõrk, et murdus ka päästjate all, mistõttu leidsid ennast ühtäkki jäisest veest ka meeskonnaliikmed. Siiski tegutseti edasi süsteemselt, ennastsalgavlt ja professionaalselt: meeskonna ühiste pingutuste tulemusena suudeti tagasi jääle saada ja päästa ka tugevalt alajahtunud meesterahvas, keda asusid kohe turgutama kiirabimeedikud.
Maksim Jakovlev
Artjom Taar
24. augustil 2007. aastal jalutasid kaks 16-aastast noormeest – Maksim ja Artjom, Sillamäel Sõtke jalakäijate silla läheduses. Siis nägid nad, et sillal viibiva noorteseltskonna juurde saabus keegi jalgrattaga mees, kes ühtaegu ootamatult sillalt vette hüppas. Ta proovis küll veidi ujuda, ent siis hakkas vee alla vajuma. Saanud aru, et ilma abita mees upub, hüppasid Maksim ja Arjom samuti vette ning vedasid juba vee olnud mehe kaldale. Ilma nende noorte meeste sekkumiseta oleks mees suure tõenäosusega uppunud.
Aleksandr Inozemtsev
26. augustil 2007. aastal puhkes tulekahju Narvas Partisani tänaval. Põlema oli süttinud viie-korruselise maja viimase korruse üks korter. Narva keskkomando sündmuspaigale jõudes oli kogu trepikoda paksu suitsu ja vingu täis ning korteriomanikul ei jäänud üle muud, kui aknal appi hüüda. Õnneks paigaldati kohe autoredel ning päästja Aleksandr suundus kiiresti seda mööda hädasolijale appi. Tänu tema osavusele ja professionaalsele tegevusele päästeti kannatanu elu, ent tervisekahjustuste tõttu ta tuli siiski kiirabibrigaadi hoole alla anda.
Nikolai Kazatšok
2007. aasta 5. septembril tuli Narva keskkomandol välja sõita Tallinna maanteele, kus oli süttinud korterelamu. Päästjate saabudes põles kogu korteri sisustus ning kõik ruumid olid mattunud paksu suitsu. Päästjatele anti teada, et suure tõenäosusega viibib selles korteris ka üks meesterahvas. Kohe alustasid suitsussukeldujad põlevas korteris kannatanu otsinguid. Sisenenud magamistuppa avastas Nikolai voodist alkoholijoobes liikumispuudega tüseda mehe, kes oli juba meelemärkuseta. Kuna ta oli liikumisvõimetuks muutunud, tõstis Nikolai kannatanu endale selga, viis ta korterist välja ning andis üle meedikutele. Vaid tema kiire ja oskuslik tegutsemine päästis selle mehe elu.
Aleksei Seppenen
Oleg Baikov
10. oktoobri 2007. aasta pealelõunal kutsuti Narva tugikomando kustutama tulekahju Puškini tänavale. Kohapeal selgus, et põlengu tõttu on ühte viienda korruse korterisse tulelõksu jäänud kaks 12-aastast tütarlast. Kuna ka kogu maja trepikoda ja koridorid olid paksu suitsu mattunud, jäi tüdrukutel üle vaid ennast akna lähedusse hoida ja loota päästjate kiirele tegutsemisele. Kiiresti paigaldatud autoredelit mööda ronisid tüdrukuid päästma Aleksei ja Oleg, kes kumbki tõi redelit mööda taas alla ühe tüdruku, kes mõlemad kiirabibrigaadile üle anti ning nii nende elud säästeti.
Gunnar Paiste
Kuldar Keskküla
Üllar Ahu
Eelmise aasta 27. oktoobril Ida-Virumaal Illuka vallas Kurtna külas, kus tuleroaks langes vana mõisahoone, kus asus, lisaks valla raamatukogule, ka kolm korterit.
Samal ajal olid mõisast pisut eemal asuvasse sauna kogunenud mõned noored, kes õue suitsu tegema läinuna märkasid korraga mõisast tulevat tossupilve ning leeke. Noored otsustasid kohe autosse istuda ning olukorda uurima sõita. Jõudnud mõisa juurde, nägid nad, et põlevast majast on ise välja saanud vaid üks meesterahvas, kes oli saadud vingumürgituse tõttu täiesti ebaadekvaatne. Kuna noored teadsid, et majas elab teisigi inimesi, hakkasid nad valjuhäälselt teisi elanikke hüüdma. Esimesena kuulis neid hõikeid 77-aastasne vanaproua, kes poisse rahu häirimise pärast noomima asus. Saanud aga aru kujunenud olukorra tõsidusest, tahtis ta kiirustada kohe koridori, et äratada naaberkorteris elavad poisid, kelle ema sel ööl maakodus ööbis. Ent uksele jõudes paiskus talle vastu paks suitsumüür ning ta ei pääsenudki edasi. Vanaproua hüüdis küll poisse, et teada saada, kas nad ikka elus on, kuid vastust ta ei saanud. Kuldar helistas samal ajal tulelõksus viibinud vennastest vanemale – 15-aastasele Tanelile, kuid poiss katkestas kohe kõne. Teistkordsel helistamisel võttis ta küll kõne vastu, kuid arvas, et majapõlengu jutt on kindlasti mingi rumal nali ega reageerinud ikka veel. Siis hakkasid kõik õues viibinud noored ühiselt hüüdma, mispeale Tanel lõpuks aknale tuli ja ehmatusega tõdema pidi, et asi on naljast kaugel. Kuna selleks ajaks oli koridori kaudu evakueerumine paksu suitsu ja vingu tõttu täiesti võimatuks muutunud, tuli poistel majast teise korruse akna kaudu väljuda. Nad turnisid mööda vähem kui 10 sentimeetri laiust karniisi telliskarniisi maja nurga juures kasvava peenikese puuni ning aidati seda mööda alla maapinnale. Samal ajal ronisid Gunnar ja Üllar teisel pool maja välisukse varikatusele ning aitasid läbi köögiakna sinna ka vanaproua, kes kõigepealt ulatas poiste kätte oma koerakese ja siis laskis ka ennast maapinnale aidata. Tänu Gunnari, Üllari ja Kuldari otsustavale ja kiirele tegutsemisele päästeti kolme inimese elu kindlast tulesurmast.
Kalle Õunapuu
Priit Uus
Aivo Urbas
2007. aasta 8. novembri varahommikul sai Väike-Maarja tugikomando väljakutse tulekahjule Järvamaale Ambla alevikku, kus Pikal tänaval põles kahe-korruseine nelja korteriga elamu. Väike-Maarja päästjate kohale jõudes olid kustutustöödega ametis juba Aravete ja Tapa meeskonnad. Päästetööde juht andis kohe Kallele, Priidule ja Aivole korralduse valmistuda suitsusukeldumiseks, et üle kontrollida põleva maja teine korrus. Inimeste otsing oli õnneks edukas – üsna väljapääsu lähedalt leiti põrandalt maaslamav teadvuseta meesterahvas, kes kiiresti värskesse õhku toimetati ning teda elustama asuti.
Vladislav Zaitsev
Kaido Parts
3. detsembril 2007 sai Kohtla-Järve tugikomando õhtul väljakutse Sompasse, kus põles kahe-korruselise kivimaja teise korruse korter. Päästjate saabumise ajaks oli trepikoda juba paksu suitsuga täidetud ning võimalikud evakuatsiooniteed majas viibijatel äralõigatud. Päästjad Vladislav ja Kaido asusid kohe suitsusukeldusist teostama ning leidsidki ühest põlevast toast väga halvas seisukorras kannatanu, kelle nad põlengukoldest välja toimetasid ning kiirabile üle andsid.
Valentin Hovinen
Juri Jeva
2007. aasta jõulu esimesel pühal sai Narva keskkomando hädaabikutse Kangelaste tänavale, kus põles üks kahe-toaline korter. Kuna süttinud oli juba kogu sisustus, siis olid ruumid mattunud paksu tihedasse suitsu. Päästjad alustasid kohe kohale jõudes suitsusukeldumist põlevasse korterisse. Naabritelt saadud info alusel oli teada, et korteris viibib kaks inimest, kes olid küll ka ise üritanud välja pääseda, ent tihke suitsumüüri tõttu see katse ebaõnnestus. Valentin ja Juri leidsid otsingu tulemusena magamistoast kaks meesterahvast, kes, täiendavaid päästemaske kasutades, korterist välja toodi ning kiirabiarstile üle anti. Tänu päästjate julgele ja otsustavale tegutsemisele päästeti kahe inimese elu.
Anatoli Aleksandrov
Vladimir Kuznetsov
Deniss Dmitriev
Esimesel jõulupühal, 25. detsembril 2007. aastal sai Narva tugikomando väljakutse Joala tänavale, kus põles viie-korruselise elumaja viimase korruse kolme-toaline korter. Kuna põles korteri sisustus, olid kõik kohad paksu musta suitsu täis. Päästjate saabudes ulatusid aga leegid juba aknastki välja. Oli teada, et põlevas korteris peaks viibima viis inimest - kaks täiskasvanut ja kolm last, kes peale ebaõnnestunud katset põlengukoldest väljuda, olid jäänud tulelõksu. Päästetööde juht saatis korterisse kaks suitsusukelduspaari. Paarid jagasid põlevad toad omavahel ära ning alustati inimeste otsinguid. Peagi leidis Anatoli rõdu ukse juurest põrandal lamava tütarlapse, kelle ta trepikotta kandis ning kolleegidele üle andis. Samal ajal avastasid Vladimir ja Deniss kõrvaltoast kaks poissi ja nende vanemad. Otsustati kõigepealt päästa lapsed, kes tekkidesse mähiti, põlevast korterist välja toimetati ning kiirabile üle anti. Samal moel toodi tulest välja ka laste vanemad. Tänu päästjate julgele ja otsustavale tegutsemisele päästeti selle perekonna liikmete – kolme lapse ja nende vanemate, elu.
Ervet Sahtel
Jaak Jürgens
2007. aasta 24. märtsi hilisõhtul teatati häirekeskusele tulekahjust Pärnumaal Tõstamaa alevikus, kus põles puidust kahe-korruselise eramu teine korrus. Helistaja andmetel pidi seal magama üks naisterahvas. Mõne minutiga kohalejõudnud päästjad alustasid kohe ka suitsusukeldumist. Naisterahva leidmine võttis Ervetil ja Jaagul väga palju aega, kuna ta oli ennast mingisse väikesesse panipaika ära peitnud ning selle luuki oli paksus suitsus keeruline leida. Lõpuks õnnestus päästjatel siiski kannatanuni jõuda ja ta põlevast hoonest välja tuua. Prouale anti kohalepeal esmaabi ning transporditi ta siis haiglasse. Vaid tänu meeste taiplikkusele, otsustavale ja professionaalsele tegutsemisele sai päästetud selle inimese, kes ise õnnetusse sattudes väga vale otsuse langetas, kui ennast ära peitis, elu.
Margus Pent
8. novembril 2007. aastal süttis Amblas kahe-korruselise kivimaja üks esimese korruse korter. Kuna sündmuskohal oli vähe päästjaid, otsustas Aravete tugikomando meeskonnavanem Margus siseneda üksi põlengukeskme kõrval asuvasse korterisse, kust tal õnnetus päästa tule- ja suitsulõksu jäänud meesterahvas, kelle kiirabi kohe oma hoole alla võttis. See otsus ja sellele vastav tegutsemine aitasid säästa ühiskonnale ühe inimelu.
Timo Taidla
Andro Oviir
Möödunud aasta 14. novembri öösel sai Pärnu keskkomando väljakutse Hospidali tänavale, kus põles kahe-kordse puidust elumaja teise korruse korter. Majast iseseisvalt välja saanud elanikud andsid päästjatele teada, et põlevas korteris võib olla ka inimene. Kui Timo ja Andro suitsusukelduspaarina põlengukoldesse sisenesid, olid kõik kohad paksu suitsu täis ja nähtavus seal väga halb. Kostis vaid mingeid nõrku häälitsusi. Selle peale leidsidki päästjad magamistoast voodi kõrvalt põrandalt vingumürgitusega kannatanu, tõid ta välja ja andsid üle kiirabibrigaadile, päästes nii selle inimese elu.
Andrus Bonder
Marko Kasepõld
Käesoleva aasta 15. jaanuaril puhkes tulekahju Raplamaal Kehtnas Kooli tänaval. Päästemeeskondade sündmuskohale saabudes ulatusid leegid juba põleva korteri akendest välja. Kiiresti formeerusid Andrus ja Marko Rapla keskkomandost suitsusukelduspaariks ning sisenesid läbi akna põlevasse korterisse, kust nad leidsid kaks juba vingumürgituse saanud kannatanut. Vingumürgituse ohvrid toimetati redelini, kust meeskonnakaaslased nad alla viisid ning kiirabi meedikutele üle andsid. Suitsusukelduspaar aga asus otsima järgmist teadaolevat põlevas korteris viibivat inimest. Kas see kannatanu leiti üles ning toodi päästjate poolt õigeaegselt välja, seekord juba ukse kaudu. Tänu õigesti valitud päästetaktikale ja meeskondade kiirele tegutsemisele kustutati kahjutuli vaid 500 liitri veega, tuli teistesse korteritesse ei levinud, rohkem kannatanuid ei olnud ning kolme inimese elu sai päästetud.
Peadirektori tänukiri – elupäästmine
(ei saa Medalit Lõviga anda, kuna sündmused pole ühegi operatiivteenistuse (pääste, politsei, kiirabi) logis registreeritud)
Tarmo Lauring
Tõnu Tuul
Roman Lillo
Käesoleva aasta esimestel tundidel, umbes kella poole kolme paiku läksid Tõnu, Roman ja Tarmo Võrus Tamula järve äärde värsket õhku hingama. Mõne aja pärast kuulis Roman järve poolt appihüüdu. Kohe jooksid noormehed järvele lähemale ning nägid kaldast umbes 40 meetri kaugusel jääl lamavat meesterahvast. Kaldalseisjate soovitusele hakata ettevaatlikult kalda poole roomama jäällamaja ei reageerinud. Kuna hädasolija tundus šokis olevat - jäi apaatseks, ei võtnud kuulda nõuandeid ega hakanud tegutsema, otsustasid Tõnu ja Roman ise jääle minna. Jõudnud noormeheni ja aidatud ta kindlamale jääpinnale, hakati, pikivahet hoides, liikuma kalda poole. Vaatamata manitsusele kõndida ilmtingimata seda pikivahet hoides, tuli kannatanu siiski Tõnule liialt lähedale ning nad vajusid koos läbi jää. Roman proovis nüüd neile mõlemale küll appi minna, kuid vajus samuti nõrgast jääst läbi. Samal ajal oli seni kaldal olnud Tarmo leidnud kuskil ühe redeli, mille ta libistas nüüd jäises vees ulpivate kaaslaste poole ja tänu sellele õnnestus kõigil kolmel taas kindel pind jalge alla saada. Tarmo, Tõnu ja Romani ennastsalgav ja kiire tegutsemine päästis hättasattunu elu.
Heinrich Kasser
Eelmise, 2007. aasta suvel oli 11-aastane Heinrich koos 5-aastase väikevennaga külas oma vanaemal, kes elab Rootsis. Heinrich on hea ujuja, tema vanaema nii hea ei ole ja väikevend ei osanud siis veel üldse ujuda. Kuna oli ilus suvepäev, otsustati minna järve äärde ning hakati vees kulli mängima. Vanaema oli küll enne mängu algust järele kontrollinud, kust vesi sügavaks läheb, aga mängu käigus ei tulnud see enam meelde. Nii juhtuski, et ühtäkki oli väikevennal ja vanaemal põhi jalge alt kadunud ning vanaema, väike Erich kramplikult tema kaela ümber klammerdununa kukil, oli vee all. Vanaema pingutas küll, et tagasi pinnale tõusta, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Samuti ei õnnestunud tal väikese lapselapse haardest vabaneda.
Rannas oli rahvast palju – lapsed kilkasid ja mängisid, ja nii ei pannud keegi tähelegi, et kellegagi on saatuslik õnnetus juhtumas. Vanaema sõnul jõudis vaid veel mõelda, et kas nii lihtsalt see kõik juhtubki, kui äkki oli Erich ta kukilt kadunud ning ta suutis taas pinnale tõusta. Õhku ahmides suutis ta vaid õnnelikult tõdeda, et Heinrich ujub venda hoides kalda poole. Kuna kõik oli lõppenud õnnelikult, ei kutsunud šokis vanaema isegi kiirabi ja suutis alles koduteel Heinrichilt küsida, kuidas ta nii ruttu taipas, et ilma tema tegutsemiseta võivad vanaema ja väikevend uppuda…