Sõnavabadusest teenistuses

[Doktor]

Hiljuti saabus mulle info, et Põhja päästekeskuses on selles suunas tagasiminekut märgata. Põhja keskuse ülem keelas ära avalikud väljaastumised tuletõrje riietes. Jääb küll segaseks, mida mõeldakse nende riiete all, kuid arvestades et seda öeldi hommikusel rivistusel, siis "riietuse" alla lähevad minu nägemuses ka roobad. Osutage tähelepanu asjaolule, et ära ei keelatud meeleavaldusi, vaid tuletõrjeriietes välja astumisi.

Pisukese mõtlemise järel tekib järgnev seos. Siseminister kuulub Eesti Keskerakonda. Põhja ülem kuulub Eesti Keskerakonda. Riigikogu valimised toimuvad 4.03.2007. Siseminister on korduvalt väitnud, kuidas tema tema juhtimise all on päästeteenistuse olukord paranenud. Tavaliselt räägib ta nn. raha keeles, kuulutades kui mitu miljonit on teenistusele palkadeks eraldatud. Ärimehele on miljon krooni midagi reaalset, käegakatsutavat. Pritsumehele ja majandusteaduste professorile on miljon samasugune summa nagu kümme tuha, kummalgi pole kumbagi. Ja nii tekitatakse illusioon pidevast palgatõusust. Ja roobades protestiv pritsimees lõhub seda müüti üsna kenasti.

Mingis mõttes esineb seda ka LõEPK' s. Nimelt on direktor palunud mitte võtta sõna kooseisude vähendamise ja komandode sulgemiste teemadel. Säärane teade rippus meil komandos teadete tahvlil. Üks võimalus sellise palve esitamiseks on ebatäpse ja emotsoonidega info levimise vältmine. Teine võimalus on see, et saada tasakesi toimetades sulgemiste ja vähendamiste plaanid valmis ning vältida Kiiu komando sulgemisega kaasnenud jama ja kohtuasju. Kellele kumb variant meeldib, valik on Teie.

Lõpetuseks roobades protestimise keelamine on ebaseaduslik ja vabade kodanike ühiskonna ideega vastuolus. Lugege põhiseadust. Nii käivad asjad Inglismaal. Siin on prantsuse kolleegid kallanud vahuga üle politseinikud

[kalju]

Lugesin põhiseaduse veel kord läbi, aga roobadest ei sõnagi... Minu seisukoht on selline, et need roobad on teile jagatud kindla töö tegemiseks ja ei ole teie isiklikud asjad. Seega võib tööandja vabalt määrata reeglid, kus neid töövahendeid tohib kasutada. Ja kujutad Sa ka ette mida võib tavakodanik lehest lugeda, kui iga mees hakkab komandode võimaliku sulgemise kohta avalikult halama. Palju te teate sellistest plaanidest? Millised on teie seisukohad? Sellel kevadel juhtunud "kütuselimiidi vahejuhtum" tõestas ilmekalt millist ila suudab reatõrjuja leheneegritele ajada, teadmata täit tõde ja sündmuste käiku.

[Doktor]

Kalju, sul on õigus ja ei ole ka. Jama, väärinfo jms. vaht on sõnavabadusega kaasas käiv nähtus. Hea näide on võrgukommentaarid. Jah, sõimamine pole ilus, jah hea on mõelda ja siis öelda. Astudes aga üle väga kitsa joone ja keelustame sõimamise, siis varsti teeme teise sammu ja keelame ükskõik mille välja ütlemise, sest sõimata saab ka roppusteta. Ja nii see läheb.

Põhiseaduses ei ole roobadest tõesti midagi, kuid igalühel on õigus ennast selgelt identifitseerida ja astuda oma tõekspidamiste eest välja. Teine asi on roobade kasutamine vabadel päevadel näiteks töötegemiseks. See on hoopis teine asi.

Panen siia ka lingi KAPO kogulehele, kus on hästi vastatud ühe inimese küsimusele. Küsimus ise puudutas küsitava pealkirjaga laulu esitamist.

[kalju]

Õige. Point ongi selles, et neid mehi,kes oskavad läbi lillede sõimata,on meil vähe...

[jaan kaera]

mul savi, millises riietuses ma kusagil meelt avaldan. enese tutvustamiseks on teisi võimalusi kui roobade selgaajamine, millega ilmselt häbistaks veelgi kedagi kusagil. kummaline on aga tallinlaste "eriti aktiivne" osavõtt toimunud üritustest!!!??? esimesel korral põhjendas Ivo tallinlaste osavõttu kehva infoleviga. teine kord - sama lugu... tundub, et siin ei ole tegemist mitte roobakasutamisekeeluga, vaid teatud komandode päästjad on saanud teatud käsu või ka otsese korralduse, niisugustest üritustest mitte osa võtta, ei roobades, ei riietes, ei alasti!!!
MUIDU...

[Ivo]

Vaadake - PEPK direktor on saanud eluks ettevalmistuse totalitaarriigi miilitsasüsteemis töötades. Demokraatiat nimetati tol ajal kapitalismiks ning mustati ja võideldi selle vastu kuidas jõuti. Kahjuks ei saada ikka veel aru, et me elame aastal 2006 Eesti Vabariigis, täieõiguslikus Euroopa Liidu liikmesriigis, kus eksisteerib nii sõna, koosoleku kui trükivabadus.
Jah - süsteemis töötab nii mõnigi endine, kes on harjunud keelan-käsin ... liiniga ja hästi suur hulk neid, kes hirmuga kuulavad selliseid seisukohti.
Ajad on muutunud. Kui keegi hakkab mind keelama päästesümboolikat kandes päästjate palgatingimuste parandamise eest seismisel, lõpeb see asi Euroopa kohtus. Keelamise ajad on läbi!
Ei tea ühtegi Euroopa riiki kus selline keelamine võimalik oleks. Pole sellest teavitanud ka Fire Brigade Unioni enne direktoriga vestlemist.
Aga seniks - kena talveilma

[Doktor]

Nimetet korraldus nüüd ka ametlikus protokollis.

[Sarka]

"Õige kah",mis te kulutate riigi vara. Võtke vanad,maha kantud roobad(vene,rootsi) ja andke minna. Selle koha pealt ei saa ühelgi ülemusel mingit kobisemist olla. Mis on mahakantud ja meestel alles,seda pole lihtsalt olemas ja seega meeste eraomand. Erariietes tee mis tahad.

[Doktor]

Vastuseks AÜ poolt tõstatatud küsimusele, päästeteenistujate vormiriietuse (visuaalse identiteedi kandjana) kandmise kohta avalikel esinemistel.

Pääsetameti seisukoht on, et ametiühing oma idees ja filosoofias koondab konkreetsel kutseala töötajaid, mitte aga suvalisi eraisikuid. Seetõttu on täiesti normaalne, et ametiühingu esindajad, täites ühingu tegevusega seotud ülesandeid, kannavad vormiriietust.

Mis puudutab roobade, kui üht konkreetset tüüpi päästeteenistuja tööriietuse, kandmist väljaspool depood (näit Toompeal), siis selle üle saab otsustada vaid konkreetse asutuse juht. Sest lisaks teenistuse visuaalse identiteedi kandmisele, on roobad ka raamatupidamislikult arvel olevad töövahendid (ja mitte odavad), mille tööruumidest väljaviimise korra saab sätestada iga päästeasutus eraldi.

Samas on Päästeametil järgmised ootused seoses ametiühingu avalike
esinemistega (sh meediale antavad intervjuud):

1. Ametiühingu poolt antav info peaks olema esineja poolt
   kontrollitud ja tõene
2. Esinejal tuleks end identifitseerida kui ametiühingu esindajat
3. Avaldusest tuleks piirduda ainult päästevaldkonda puudutavte teemadega (mitte nõuda palgatõusi näiteks kaevuritele ja vangivalvuritele)
4. Tuleks hoiduda poliitilistest avaldustest, mis ei sobi kokku päästevaldkonna a-poliitilise kuvandiga

Nii jätame endast konkreeste ja korrekste mulje. Ja nii nagu iga organisastioon, on ka Päästeamet huvitatud sellest, et valdkonda esindaks väärikas ja informeeritud ametiühing.

Lugupidavalt
Katrin Peets, personalijuht
Beata Perens, avalike suhete juht