Nii ütles Antti Lääts!Me võiksime maha istuda ja mõtelda:Miks ma seda tööd teen. Siinkohal võiks rääkida pika jutu hirmust ja armastusest. Tööga muide on sama lugu. Kas me teeme seda hirmust ( et me ei saa mujal hakkama/ taha mujal hakkama saada) või me teeme oma tööd armastusega ja südamega- st meile meeldib meie töö ja ma saan seda teha südame ja armastusega
Nii ütlesin mina, Karilaid!Kindlasti jagunevadki need mehed siin süsteemis täpselt selle koha pealt kaheks. Ise soovin loota ja tegelikult olen isegi üsna veendunud, et hirmust töötajaid on ikkagi kordades vähem. Sellele saab kindlust, kui jälgida, kui palju mehi käib kohal oma aega nö. raiskamas, vaatamata motivatsiooni vähesusele.
Kui tuua hr. Pihli lemmiknäide ehitajaist, siis ehitaja teeniks nende raisatud päevade ajal siiski tunduvalt kopsakama summa, kui see, mis talle pritsumajast pakutakse. Aga ärgem unustage, et meie seas ei ole mitte ainult ehitajaid, vaid ka koolitajaid, firmajuhte, arhidekte jne. Vaevalt, et nad kõik siin hirmust tööl on. Ja loodan, et nad ka 12h graafiku suudavad armust oma aastaplaanidesse suruda!
...ja lisasin
Mispeale herr Dhoktor soovitas meil kiiresti 12h graafiku arutelust ruuminappuse tõttu udu tõmmata ja algatada uus arutelu vähe selgema õhuga keskonnas. Soovitusega panna pealkirjaks "Isikliku elu muudatused seoses 12h- ga" vmt.Siinkohal võiksidki aktiivsemad foorumikasutajad PÄÄSTJAD avaldada mõtteid 12h graafiku sobivuse kohta nende elukorralduses.
Ja seda ma siin teengi :mrgreen: