Päästeameti direktori uue aasta [2010] tervitus ....

Kõigest mis tuleb pähe kui oled kaua tööst eemal olnud või pritsimajja liiga kauaks jäänud.
Vasta
Vollli
Postitusi: 30
Liitunud: 09:02, 01 11 2009
Asukoht: Tartu PK
Kontakt:

Päästeameti direktori uue aasta [2010] tervitus ....

Postitus Postitas Vollli »

Keeruline on aastat 2009 päästeteenistuse seisukohast lühidalt kokku võtta. See aasta oli kogu riigile ja sealhulgas ka päästeteenistusele väga raske aeg – eelarvekärped, tegevuste ümberplaneerimine ja rasked otsused. Teisest küljest tõi 2009. aasta meile ka rõõmu – oluliselt vähenenud tulesurmade arv, palju uut Euroopa Regionaalarengu Fondi toel soetatut päästetehnikat ning loomulikult Eesti organiseeritud tuletõrje 90. aastapäeva pidustused.

Aitäh kõigile, kes on iga päev teinud tööd selle nimel, et väheneks õnnetuste ja nendes hukkunute arv, et väheneks õnnetustest tingitud vara- ja keskkonnakahju, et suureneks ohutusnõudeid täitvate ettevõtete ja kodude hulk, et me oleksime valmis lahendama kõikvõimalikke õnnetusi, et Eestis oleks ohutu ja mõnus elada ning et meie saaksime seda kõike tagada.

Eraldi tahan ma peatuda eelarve vähendamiste ning Siseministeeriumi, Päästeameti ja ametiühingute vahel toimunud aruteludel ja läbirääkimistel. 2009. aasta jooksul on päästeteenistuse eelarvet vähendatud kolmel korral. Esimesed kärped puudutasid majanduskulude osas kõige enam investeeringuid, soetusi, lähetusi ning nõupidamiste ja ürituste korraldamise kulusid. Muuhulgas olime sunnitud oluliselt vähendama ka näiteks ennetustöö valdkonna kulusid enam kui poole võrra.

Palgakärbe ja koondamised

Töötasu fondi kokkuhoidmiseks otsustati juba aasta alguses, et ei maksta tulemustasusid, preemiaid ning lahkunud töötajate asemele uusi asemele ei võeta. Kui 2009. aasta alguses olid meie koosseisud täidetud praktiliselt sada protsenti, siis aasta jooksul vähenes töötajate arv 70 võrra. Nendest 70st töötajast oli väljaspool komandosid 45 ning komandode tasandilt 25 töötajat. Lisaks sellele ei võimaldatud valveteenistujatel planeerida ületunde ning normtundide täitumisel anti töötajaile vabad tunnid või päevad. See tähendas aga, et valveteenistujad käisid aasta jooksul tööl eelnevate aastatega võrreldes pea ühe kuu võrra vähem. Seetõttu olid kõikide meeskondade suurused periooditi planeeritust oluliselt väiksemad.

Aasta keskel, peale järjekordset kärbet, tuli meil töötasufondi vähendamisega seonduvalt teha veelgi raskem otsus – kas vähendada töötajate arvu või proportsionaalselt kõikide töötajate palgamäärasid. Esialgu planeeris Päästeamet vähendada kõikide töötajate palkasid, kuid selline plaan ei sobinud ametiühingu esindajatele. Seepeale valmistas Päästeamet ette kava töötajate vähendamiseks, kuid ka see plaan sai tugeva vastuseisu osaliseks. Peale läbirääkimisi siseministri ja ametiühingu esindajate vahel, otsustati lõpuks siiski vähendada kõikide töötajate sissetulekuid, sealhulgas palgamäärade vähendamisega, proportsionaalselt 8 protsenti. Kõikide kärbetega vähenesid töötajate sissetulekud 2009. aastal kokku võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 15 protsenti (st palgamäärade, nende diferentseerimiste, kõikide lisatasude, preemiate, öötöö, ületünni jne tasudega kokku).

2010. aasta eelarve eelnõu nägi ette personalikulude täiendavat vähendamist enam kui 50 miljoni krooni võrra. Selleks oli meil teoreetiliselt neli võimalust – vähendada päästeasutuste töötajate arvu ligikaudu 110 töötaja võrra, vähendada kõikide töötasusid veel umbes 5 protsenti, anda kõikidele töötajatele 11 palgata puhkuse päeva või kombineerida eelloetletud võimalusi. Kaaludes läbi kõik võimalused ja nende võimalikud mõjud, tegi Päästeameti juhtkond raske otsuse – vähendada töötajate arvu ning säilitada ülejäänute töötasu.

Miks sellised otsused?

Me ei tohi ka keerulistel aegadel ja raskete otsuste puhul unustada, miks päästeasutused on üldse ellu kutsutud. Me ei saa lähtuda üksnes oma organisatsiooni liikmete huvidest ja heaolust (mis on samuti olulised), vaid eelkõige sellest, kuidas pakkuda Eestis viibivale isikule parimat teenust ning kogu organisatsiooni jätkusuutliku toimimise ka aastate pärast. Samuti peame järgima Siseministeeriumi valitsemisala puudutavaid seisukohti ja suundumusi.

2008. aastal tõusis päästeala eelarve ligikaudu 126 miljonit krooni, 2009. aastal vähenes see uuesti 120 miljoni krooni võrra ja 2010. aasta eelarve eelnõu nägi ette meie eelarve kahanemist veelgi enam kui 50 miljoni krooni võrra.

Alles 2008. aastal suudeti päästeteenistujate palgad tõsta “rahuldavale” tasemele. Kui langetada töötasusid lisaks 2009. aasta kärbetele täiendavalt ka 2010. aastal, oleksime tagasi 2006-2007 aasta tasemetel ehk ajal, mil päästjad käisid Toompeal palka juurde nõudmas.

Loota, et palgad lähiaastatel riigisektoris tõusevad on naiivne.Samuti ei saa päästeteenistus lubada palgata puhkuse päevi, sest see tähendaks aukliku teenuse pakkumist üle Eesti ehk üleüldist alamehitatust.

Raske on mitmetele oma pikaaegsetele kolleegidele ulatada koondamisteade, kuid paraku puudutavad paljud rasked otsused parima võimaliku tulemuse saavutamise nimel paratamatult ka inimesi. Selline on lahendus, mille eelarve vähenemise tingimustes oleme välja töötanud – eesmärk on võimalikult vähe halvendada päästeteenust tervikuna.

Lisaraha ja meediastaarid

Olukorda kergendas natukenegi riigieelarvest saadud lisavahendid tänu millele õnnestus paljud töökohad siiski päästa.

Kuigi meediakanalite kasutamine avalikkuse survestamiseks lisavahendite hankimiseks näib mõnikord justkui toimivat ja tundub ahvatlev, ei saa Päästeameti juhid endale lubada miljonite küsimist üksnes läbi ajalehe või teleriekraani, tehes seda ultimaatumite ja nõudmiste esitamise kujul. Nii ei saa me rääkida normaalsest riigihaldusest, vaid lihtsalt anarhilisest eelarvemenetlusest. Päästeameti juhid peavad analüüsima, kuidas päästeteenust eraldatavate vahendite eest maksimaalse tulemusega käigus hoida ning poliitilisele otsustustasandile ja avalikkusele selgitama, millist mõju raha vähenemine meie valdkonnas avaldab. Päästeteenistuse efektiivseks toimimiseks vajalike ressursside hankimiseks kasutatakse kõiki vastavaid ametlikke kanaleid ning nii ka tehti.

Mainimata ei saa aga jätta, et need 15 lisamiljonit pole mõne sooloartisti etteastete (mis kohati lausa farsiks muutusid) tulemus meedias, vaid kõigi läbirääkimiste laua taga olnud osapoolte ühine pingutus päästeteenistusele parima lahenduse leidmisel. Tegelikkuses seadsid just sellised üliresoluutsed ning läbimõtlemata kavatsused tõsisesse ohtu täiendavate vahendite saamise võimaluse.

Uus tööajagraafik

1. juulist kehtima hakanud töölepinguseadus võimaldab uuesti kasutusele võtta 24-tunnised valvevahetused. Tõsi küll, seda saab teha erandkorras töötajatega kokkuleppel ehk läbi kollektiivlepingu. Seejuures on aga vastavalt töölepinguseadusele tööandja kohustatud töötajale võimaldama puhkamiseks ja einestamiseks vähemalt pool tundi vaheaega iga kuue töötunni kohta. Seega 24 tunni kohta tuleb anda vähemalt kaks tundi vaheaega. Seda vaheaega aga ei arvestata tööaja hulka. Sama kehtib ka viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas töötavate inimeste puhul, kelle pooletunnist lõunapausi samuti tööandja kinni ei maksa. Sarnane töökorraldus, kus tööajasisest vaheaega tööaja hulka ei arvestata, toimib täna ka politseis 12-tunniste valvevahetustega töötavate politseinike puhul. Loomulikult ei saa päästja puhkepausi ajal komandost välja jalutada, et kohvikus lõunapraega keha kinnitada, kuid selleks olemegi komandodes loonud tingimused einestamiseks ja puhkamiseks.

1. jaanuarist 2010 kehtima hakkava töökorralduse tulemusena hakkavad päästetööde valdkonnas töötavad valveteenistujad kõik tööl käima 24-tunnise valvegraafikuga, häirekeskuses jääb kehtima 12-tunnine valvegraafik ning demineerimisvaldkonnas 12-tunnine ja 24-tunnine süsteem. Kehtima hakkav töökorraldus võimaldab ka valvemeeskondi hoida planeeritud koosseisude tasemel.

Arusaamatu vastandumine

Päästeorganisatsiooni üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada õnnetuste ning nendes hukkunute ja vigastatute arvu ning õnnetuste läbi tekkivat vara ja keskkonnakahju. Sellega oleme viimastel aastatel ka väga hästi hakkama saanud. 63 tulesurma võrreldes 2006. aasta 164, 2007. aasta 132 ja möödunud aasta 89-ga on jällegi suur samm edasi. Täna võime tõdeda, et meie otsused muuta reageeriva ja ennetava tegevuse osakaalusid ning liikuda kvantiteedilt kvaliteedi suunas, on olnud tulemusi toovad ning õiged. Tahan meelde tuletada, et selle eesmärgi nimel teevad iga päev tubli tööd kõik päästeasutuste töötajad – sealhulgas päästjad, päästekorraldajad, ennetustöötajad, demineerijad, tuleohutusjärelevalve, kriisireguleerijad, avalike suhete töötajad ja ka juhid ning tugistruktuuride töötajad. Tubli tööd teevad ka päästevõrgustiku lahutamatu osana vabatahtlikud organisatsioonid. Seetõttu oli arusaamatu ja kurb kuulata meedia vahendusel päästjate vastandumist nö “kontoritöötajatele” ja vabatahtlikele.

Me kõik töötame ühiste eesmärkide nimel ning teineteisele vastandamine on lubamatu. Toimivas organisatsioonis on igal inimesel ja ametikohal oma väga oluline ja vajalik funktsioon, milleta ei saavutaks me ühist eesmärki või mis võimaldab teistel oma tööd edukalt teha. Nii nagu ei lenda lennuk ilma kere, mootori, tiibade, juhtimisvahendite ja muude osadeta, ei toimi edukalt ka organisatsioon ilma selle erinevate tasandite, valdkondade ja ametikohtadeta. Olgu selleks päästeorganisatsioonis päästja, ennetaja, demineerija, raamatupidaja, personalitöötaja või pressiesindaja – kõikide töö on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning austust vääriv. Olen veendunud, et nii oma organisatsiooni teiste liikmete kui väljaspool organisatsiooni asuvate isikute lugupidamise ja au saab teenida üksnes siis, kui hinnatakse ja peetakse lugu ka teistest ametikohtadest, tasanditest ja isikutest. Keerates selja teistele on oht, et selg keeratakse ka sinule.

Lausa uskumatu oli kuulda ka ametiühingu esindajate suust juttu, et suitsuandur ei päästa elusid, kuna see inimest tulest välja ei too ning ilma suure hulga päästjateta ei ole Eestis ohutu elada...

Paremad teadmised, kõrgem kvalifikatsioon

Vaadates peagi saabuvasse aastasse tuleb nentida, et seegi ei saa meil olema lihtne. On küll loogiline, et vähem raha tähendab vähem või madalamate standarditega teenust, kuid hoolimata kergemast rahakotist peab päästeteenus Eestis edasi arenema ja pakkuma inimestele parimat võimalikku kaitset. Tänane keskkond toob inimeste ellu aina uusi riske ning võimalike õnnetustega toimetulek eeldab suuremaid ja heade erioskustega meeskondi, kelle käsutuses on kallis ja nüüdisaegne päästetehnika. 95% Eesti elanikest usaldab meid ja loodab meie peale. Kuidas me saaksime olla selle usalduse väärilised? Pelgalt raha juurde andmise, töötajate arvu kasvatamise, tehnika ja varustuse soetamisega kindlasti mitte. Küll saab seda aga teha alustades iseenda harimisest ja kvalifikatsiooni tõstmisest. Vaata ennast kõrvalt ning mõtle, kui palju oled sina ise panustanud meile maagilisena tunduvasse sisejulgeolekusse. Kui palju oled sa ennast harinud ja kvalifikatsiooni tõstnud, milline on sinu pühendumus ning võrdle ennast seejärel nende kolleegidega, kelle poole tihti näpuga näidatakse ja keda kritiseeritakse. Paraku ei saa väga paljud meie organisatsiooni liikmed tunnistada, et nende haridus või kutsenõuded oleksid täidetud ja vastaksid kehtestatud nõuetele.
Olen nõus käibeväljendiga, et kui tahad parandada maailma, siis alusta iseendast. Igaüks meist saab anda sisejulgeoleku ja päästeala arengusse panuse täiendades oma teadmisi ja tõstes kvalifikatsiooni. Ainult nii saame kindlad olla, et tuleme toime õnnetuste ennetamise ja ka kõige keerulisemate ohtude likvideerimisega.

Hea päästeteenistuse pere, soovin teile kõigile edukat ja saavutusterohket uut aastat!

Kalev Timberg
peadirektor
Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Päästeameti uus aasta soovid....

Postitus Postitas kalifa »

Soovitaks hr. Timbergil salvestada endale foorumi saade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100396 ja vaadata natuke kõrvalt toimuvat, muidu see juhtkonna kummardajate grupp vist moonutab tegelikku olukorda sedavõrd, et vastuvõetavad otsused ja planeerimised(milleks planeerida, kui raha pole) tunduvad ebakompetentsed.
Kokkuhoid lähetuste arvelt, lisatasudelt kokkuhoid ja muu selline on jutuks hea küll, samas vaadates käskkirju ja määruseid, tundub see vassimisena.
Ajakirjandusega manipuleerimine on nüüd juhtkonnal päevakorral, et endi tegemisi õigustada- neid jääväljakuid on kogu aeg tehtud, pole nagu vaja olnud eriti kaagutada, vaid seda peeti kohaliku komando ja vallavalitsuse koostööks, nüüd aga on päästekeskused au endale paistma pannud, sama nende rongkäikudega, kus tehnika aetakse vabariigi teise otsa, et juhtkonnal uhkem tunne marssida oleks, jättes samas piirkonna juhuse hooleks!
mõtetes olen veel Teiega!
summerdis
Postitusi: 8
Liitunud: 11:12, 03 06 2006
Asukoht: viru
Kontakt:

Re: Päästeameti uus aasta soovid....

Postitus Postitas summerdis »

jah..ilus lugeda..kuid kel mälu siis peaks mäletama,et kes kellele vastandab ennast.Tuletame meelde kas või seda,et härra peadirektor lubas isiklikult et uude aastasse läheme sama meeskonnaga,et kedagi ei koondata...ja ametiühing oli algselt nõus,et palku langetada selle nimel ,et ühtegi päästjat ei koondata..mis tegelikult toimus siis..vaadake peeglisse(eravestlustes nimetatakse teid millegipärast võllideks)Peamaja oli see kes rautse järjekindlusega tagatubades päästjate vastu töötas.See väide,et te meie heaks ja nimel töötate..ma ei tunne seda ühegi keharakuga.Elu näitab ,et igasugune hea idee mis pole tulnud peamajast vaid kusagilt altpoolt on määratud maha matmiseks...sest see pole teie idee.Kohati on tunn,et mõnda vaevab paguni kompleks..ja siis räägitakse ühisest eesmärgist ...Vabandage mind kuid määrusi lugedes on tunne ,et kõigepealt ülemise otsa heaolu ja siis....kui midagi jääb järgi pritsumehele.. :roll:
ja tehke endale selgeks miks mehed all nii massiliselt ühinesid..midagi on siiski vist kusagil ladvas viga...Meie eesmärk on algusest peale läbi rääkida ja koostööd teha aga mitte...ja ka meil on härra peadirektor kodus lapsed keda vaja koolitada,vanemad kellel südamed haiged jne.....aga palgad väikesed ja silme ees koondamise tont.
eh..lootusetu... :-@
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Päästeameti direktori uue aasta [2010] tervitus ....

Postitus Postitas Doktor »

Ma olen alati arvanud, et juhtkonna poolsete uue aasta tervituste edastamine on ilus komme. Eduka uue aasta soovimine on meie ühiskonna traditsioon. Tervitada teenistuse töötajaid banaalsusi vältides on kunst mida ei valda kaugeltki kõik. Kurvastavalt ei ole järgnev aga isegi banaalne vaid ma ei tea isegi mis see on. Tegemist ei ole kindlasti kombeka uue aasta tervitusega. Kui hädasti vaja, siis võiks see jääda vana aasta kokkuvõtteks.
Keeruline on aastat 2009 päästeteenistuse seisukohast lühidalt kokku võtta. See aasta oli kogu riigile ja sealhulgas ka päästeteenistusele väga raske aeg – eelarvekärped, tegevuste ümberplaneerimine ja rasked otsused. Teisest küljest tõi 2009. aasta meile ka rõõmu – oluliselt vähenenud tulesurmade arv, palju uut Euroopa Regionaalarengu Fondi toel soetatut päästetehnikat ning loomulikult Eesti organiseeritud tuletõrje 90. aastapäeva pidustused.
Aitäh kõigile, kes on iga päev teinud tööd selle nimel, et väheneks õnnetuste ja nendes hukkunute arv, et väheneks õnnetustest tingitud vara- ja keskkonnakahju, et suureneks ohutusnõudeid täitvate ettevõtete ja kodude hulk, et me oleksime valmis lahendama kõikvõimalikke õnnetusi, et Eestis oleks ohutu ja mõnus elada ning et meie saaksime seda kõike tagada.
Ilmselt on asi minu rikutuses, aga mina loen sellest lõigust välja tänusõnad vaid ennetajatele ning järelvalvele ja kui väga tahta siis kriisireguleerimisele.
Eraldi tahan ma peatuda eelarve vähendamiste ning Siseministeeriumi, Päästeameti ja ametiühingute vahel toimunud aruteludel ja läbirääkimistel. 2009. aasta jooksul on päästeteenistuse eelarvet vähendatud kolmel korral. Esimesed kärped puudutasid majanduskulude osas kõige enam investeeringuid, soetusi, lähetusi ning nõupidamiste ja ürituste korraldamise kulusid. Muuhulgas olime sunnitud oluliselt vähendama ka näiteks ennetustöö valdkonna kulusid enam kui poole võrra.
Kalev arvab, et päästjad arvavad, et ennetust nuumatakse operatiivtöö arvelt. Seepärast vist ka see viimane lause. Mina ei saa aru mida tähendab oluline rohkem kui poole võrra vähendamine.

Palgakärbe ja koondamised
Töötasu fondi kokkuhoidmiseks otsustati juba aasta alguses, et ei maksta tulemustasusid, preemiaid ning lahkunud töötajate asemele uusi asemele ei võeta. Kui 2009. aasta alguses olid meie koosseisud täidetud praktiliselt sada protsenti, siis aasta jooksul vähenes töötajate arv 70 võrra. Nendest 70st töötajast oli väljaspool komandosid 45 ning komandode tasandilt 25 töötajat. Lisaks sellele ei võimaldatud valveteenistujatel planeerida ületunde ning normtundide täitumisel anti töötajaile vabad tunnid või päevad. See tähendas aga, et valveteenistujad käisid aasta jooksul tööl eelnevate aastatega võrreldes pea ühe kuu võrra vähem. Seetõttu olid kõikide meeskondade suurused periooditi planeeritust oluliselt väiksemad.
Aasta keskel, peale järjekordset kärbet, tuli meil töötasufondi vähendamisega seonduvalt teha veelgi raskem otsus – kas vähendada töötajate arvu või proportsionaalselt kõikide töötajate palgamäärasid. Esialgu planeeris Päästeamet vähendada kõikide töötajate palkasid, kuid selline plaan ei sobinud ametiühingu esindajatele.
Andke mulle mu mälu andeks, aga AÜ üks pakkumine oli kõigi tööajate töötasu vähendamine, millega ei oldud nõus. Kalev väitis isiklikult, et nemad ei ole palga üldise vähendamisega enam nõus ja nõudis koondamist. Kalev vassib.
Seepeale valmistas Päästeamet ette kava töötajate vähendamiseks, kuid ka see plaan sai tugeva vastuseisu osaliseks.

Peale läbirääkimisi siseministri ja ametiühingu esindajate vahel, otsustati lõpuks siiski vähendada kõikide töötajate sissetulekuid, sealhulgas palgamäärade vähendamisega, proportsionaalselt 8 protsenti. Kõikide kärbetega vähenesid töötajate sissetulekud 2009. aastal kokku võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 15 protsenti (st palgamäärade, nende diferentseerimiste, kõikide lisatasude, preemiate, öötöö, ületünni jne tasudega kokku).
Töötajaid mitte ei vähendata vaid koondatakse. Oleme õilsad ja usume, et tõesti vähendati kõigil 8 protsenti.
2010. aasta eelarve eelnõu nägi ette personalikulude täiendavat vähendamist enam kui 50 miljoni krooni võrra. Selleks oli meil teoreetiliselt neli võimalust – vähendada päästeasutuste töötajate arvu ligikaudu 110 töötaja võrra, vähendada kõikide töötasusid veel umbes 5 protsenti, anda kõikidele töötajatele 11 palgata puhkuse päeva või kombineerida eelloetletud võimalusi. Kaaludes läbi kõik võimalused ja nende võimalikud mõjud, tegi Päästeameti juhtkond raske otsuse – vähendada töötajate arvu ning säilitada ülejäänute töötasu.
Ma nüüd enam ei saa aru, olid läbirääkimised või ei olnud?
Miks sellised otsused?

Me ei tohi ka keerulistel aegadel ja raskete otsuste puhul unustada, miks päästeasutused on üldse ellu kutsutud. Me ei saa lähtuda üksnes oma organisatsiooni liikmete huvidest ja heaolust (mis on samuti olulised), vaid eelkõige sellest, kuidas pakkuda Eestis viibivale isikule parimat teenust ning kogu organisatsiooni jätkusuutliku toimimise ka aastate pärast. Samuti peame järgima Siseministeeriumi valitsemisala puudutavaid seisukohti ja suundumusi.
Õige ta muidugi on... ahjaa, esimest korda tunnistab Kalev, et töötajate heaolu on ka oluline.
2008. aastal tõusis päästeala eelarve ligikaudu 126 miljonit krooni, 2009. aastal vähenes see uuesti 120 miljoni krooni võrra ja 2010. aasta eelarve eelnõu nägi ette meie eelarve kahanemist veelgi enam kui 50 miljoni krooni võrra.

Alles 2008. aastal suudeti päästeteenistujate palgad tõsta “rahuldavale” tasemele. Kui langetada töötasusid lisaks 2009. aasta kärbetele täiendavalt ka 2010. aastal, oleksime tagasi 2006-2007 aasta tasemetel ehk ajal, mil päästjad käisid Toompeal palka juurde nõudmas.

Loota, et palgad lähiaastatel riigisektoris tõusevad on naiivne. Samuti ei saa päästeteenistus lubada palgata puhkuse päevi, sest see tähendaks aukliku teenuse pakkumist üle Eesti ehk üleüldist alamehitatust.
Ma olen alati imestanud kui libisev on Kalevi suus mehitatuse mõiste. Kui ta loeks op valmisolekut, siis ta teaks, et Eesti komandodest rõhuv enamus ei pane kuude kaupa välja 4 meest. Eesti ongi üleüldiselt alamehitatud. Palgata puhkuse päevi ei saa lubada, aga kontoritöötajate mitmekordset juhtimist saab? Kellele on vaja päästeosakondade juhatajaid? Mis puudutab naiivsust, siis Kalev võiks rääkida kui palju makstakse riigikassast Eestisse mitte sobiva päästetehnika liisingut.
Raske on mitmetele oma pikaaegsetele kolleegidele ulatada koondamisteade, kuid paraku puudutavad paljud rasked otsused parima võimaliku tulemuse saavutamise nimel paratamatult ka inimesi. Selline on lahendus, mille eelarve vähenemise tingimustes oleme välja töötanud – eesmärk on võimalikult vähe halvendada päästeteenust tervikuna.
See juuksurisalongi töökultuuri üle muretsev teenuse halvenemine on üks vahva sõnapaar. Ja üldiselt ei ulatanud Kalev ühelegi kontoriinimesele koondamisteadet. Koondamisteate said ikka päästjad keda Kalev ise näinud ei ole.
Lisaraha ja meediastaarid

Olukorda kergendas natukenegi riigieelarvest saadud lisavahendid tänu millele õnnestus paljud töökohad siiski päästa.
Raha ümberpaigutuse võtmetegelasteks oli päästjate AÜ mitte sina Kalev. Ära pane pahaks, aga see õnnestus saada tähendab AÜ õiendas nii kaua kuni avalikuses läks asi ebamugavaks ja saadi.
Kuigi meediakanalite kasutamine avalikkuse survestamiseks lisavahendite hankimiseks näib mõnikord justkui toimivat ja tundub ahvatlev, ei saa Päästeameti juhid endale lubada miljonite küsimist üksnes läbi ajalehe või teleriekraani, tehes seda ultimaatumite ja nõudmiste esitamise kujul. Nii ei saa me rääkida normaalsest riigihaldusest, vaid lihtsalt anarhilisest eelarvemenetlusest. Päästeameti juhid peavad analüüsima, kuidas päästeteenust eraldatavate vahendite eest maksimaalse tulemusega käigus hoida ning poliitilisele otsustustasandile ja avalikkusele selgitama, millist mõju raha vähenemine meie valdkonnas avaldab. Päästeteenistuse efektiivseks toimimiseks vajalike ressursside hankimiseks kasutatakse kõiki vastavaid ametlikke kanaleid ning nii ka tehti.
Mehelt kes lausa maniakaalse rahuldusega nõudis koondamist ja koondamist ja oli isegi pisut pettunud, et saadud kõiki teenistusmudeli järselt koondada on selline jutt küll koomiline.
Mainimata ei saa aga jätta, et need 15 lisamiljonit pole mõne sooloartisti etteastete (mis kohati lausa farsiks muutusid) tulemus meedias, vaid kõigi läbirääkimiste laua taga olnud osapoolte ühine pingutus päästeteenistusele parima lahenduse leidmisel. Tegelikkuses seadsid just sellised üliresoluutsed ning läbimõtlemata kavatsused tõsisesse ohtu täiendavate vahendite saamise võimaluse.
Võib- olla ei saanud ma enne aru kui sügava haava lõi Andreas Kalevi hinge. Nüüd ma saan aru. See on sügav haav. Esimest korda ütles keegi väga avalikult, väga selgelt, et Kalevi juhitud teenuse kvaliteet on halvaks läinud. Märkimisväärne on see, et Kalev rõhutab eraldi, et Andreasel puudus osa raha saamisel. Et iga viimane kui kuldlõge aru saaks. Kui päästjad oleks varem üliresoluutsed olnud, siis oleks 12h olemata olnud. Kalev on solvunud. Nimetada avalikku protesti farsiks tähenda ainult seda, et Kalev ei tea mida farss tähendab.

Uus tööajagraafik

1. juulist kehtima hakanud töölepinguseadus võimaldab uuesti kasutusele võtta 24-tunnised valvevahetused. Tõsi küll, seda saab teha erandkorras töötajatega kokkuleppel ehk läbi kollektiivlepingu. Seejuures on aga vastavalt töölepinguseadusele tööandja kohustatud töötajale võimaldama puhkamiseks ja einestamiseks vähemalt pool tundi vaheaega iga kuue töötunni kohta. Seega 24 tunni kohta tuleb anda vähemalt kaks tundi vaheaega. Seda vaheaega aga ei arvestata tööaja hulka. Sama kehtib ka viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas töötavate inimeste puhul, kelle pooletunnist lõunapausi samuti tööandja kinni ei maksa. Sarnane töökorraldus, kus tööajasisest vaheaega tööaja hulka ei arvestata, toimib täna ka politseis 12-tunniste valvevahetustega töötavate politseinike puhul. Loomulikult ei saa päästja puhkepausi ajal komandost välja jalutada, et kohvikus lõunapraega keha kinnitada, kuid selleks olemegi komandodes loonud tingimused einestamiseks ja puhkamiseks.
See töölepingu seadus on Kalevi jaoks nagu Nõukogude Liidu Konstitutsioon kus oli kirjas, et igaüks võib liidust välja astuda, aga protseduur oli seadmata. St ega ikka ei astu küll. Tööandja ei ole kohustatud andma vaheaegu kellaajalises mõttes. Seadus ütleb sõnaselgelt, et kui töö iseloom ei võimalda anda vaheaega, siis luuakse võimalused puhata ja einestada töötamise ajal. See istub nagu valatult teenistuse rutiini. Tühine on ainult leping kus ei ole vaheaega ülepea kehtestatud kuid tühine ei ole leping kus einestamine ja puhkus on lubatud töö ajal. Siin on vaks vahet. Seda vaheaega saab vägagi kenasti arvestada tööaja sisse kui Kalev seda tahaks, aga ta ei taha. See mis toimub politseis on politsei rida. Viimane lõik näitab, et Kalev ei ole ise töölepinguseadust lugenud. Päästja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile tööajal. Kui tal on kohustus olla komandos allub ta juhtimisele ja kontrollile ja tal on tööaeg. Tööaja eest tuleb maksta palka. Seega.... paragrahv onväga kõver, olukord on jõudnud selgroo traumani. Mis puudutab aga võimalust komandos einestada ja puhata, siis =)) =)) =)) Sellised võimalused on olnud.... kui kaua...?

Ja veel. Seadus ei kasuta sõna erandkorras. Seadus jätab lihtsalt võimaluse. Erandkorras on lubatud 3 mehega suitsusukeldumine.

1. jaanuarist 2010 kehtima hakkava töökorralduse tulemusena hakkavad päästetööde valdkonnas töötavad valveteenistujad kõik tööl käima 24-tunnise valvegraafikuga, häirekeskuses jääb kehtima 12-tunnine valvegraafik ning demineerimisvaldkonnas 12-tunnine ja 24-tunnine süsteem. Kehtima hakkav töökorraldus võimaldab ka valvemeeskondi hoida planeeritud koosseisude tasemel.
Arusaamatu vastandumine

Päästeorganisatsiooni üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada õnnetuste ning nendes hukkunute ja vigastatute arvu ning õnnetuste läbi tekkivat vara ja keskkonnakahju. Sellega oleme viimastel aastatel ka väga hästi hakkama saanud. 63 tulesurma võrreldes 2006. aasta 164, 2007. aasta 132 ja möödunud aasta 89-ga on jällegi suur samm edasi. Täna võime tõdeda, et meie otsused muuta reageeriva ja ennetava tegevuse osakaalusid ning liikuda kvantiteedilt kvaliteedi suunas, on olnud tulemusi toovad ning õiged. Tahan meelde tuletada, et selle eesmärgi nimel teevad iga päev tubli tööd kõik päästeasutuste töötajad – sealhulgas päästjad, päästekorraldajad, ennetustöötajad, demineerijad, tuleohutusjärelevalve, kriisireguleerijad, avalike suhete töötajad ja ka juhid ning tugistruktuuride töötajad. Tubli tööd teevad ka päästevõrgustiku lahutamatu osana vabatahtlikud organisatsioonid. Seetõttu oli arusaamatu ja kurb kuulata meedia vahendusel päästjate vastandumist nö “kontoritöötajatele” ja vabatahtlikele.
Kui Kalev ütleb, et peamiseks eesmärgiks on vähendada õnnetuste ning nendes hukkunute ja vigastatute arvu, siis on see peamiseks eesmärgiks. Seega peamiseks eesmärgiks ei ole päästetöö. Kalev vastandab oma tekstis ise teenistuse töötajaid seades ühed teisest ette. Vastandamine kõrgeimal tasandil. Tublit tööd võivad nad muidugi teha, aga raha ei jaotu töö iseloomu põhjal küll võrselt. Päästjad ei ole vabatahtlikele vastandunud. Päästjad on korduvalt öelnud, et vabatahtlikud ei ole valmis sellises mahus päästetöid tegema nagu seda vaja on.

Me kõik töötame ühiste eesmärkide nimel ning teineteisele vastandamine on lubamatu. Toimivas organisatsioonis on igal inimesel ja ametikohal oma väga oluline ja vajalik funktsioon, milleta ei saavutaks me ühist eesmärki või mis võimaldab teistel oma tööd edukalt teha. Nii nagu ei lenda lennuk ilma kere, mootori, tiibade, juhtimisvahendite ja muude osadeta, ei toimi edukalt ka organisatsioon ilma selle erinevate tasandite, valdkondade ja ametikohtadeta. Olgu selleks päästeorganisatsioonis päästja, ennetaja, demineerija, raamatupidaja, personalitöötaja või pressiesindaja – kõikide töö on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning austust vääriv. Olen veendunud, et nii oma organisatsiooni teiste liikmete kui väljaspool organisatsiooni asuvate isikute lugupidamise ja au saab teenida üksnes siis, kui hinnatakse ja peetakse lugu ka teistest ametikohtadest, tasanditest ja isikutest. Keerates selja teistele on oht, et selg keeratakse ka sinule.
See on õige, mis oleks Kalev kui jätaks jama ja kuulaks päästjate nõuandeid päästevarustuse muretsemisel.
Lausa uskumatu oli kuulda ka ametiühingu esindajate suust juttu, et suitsuandur ei päästa elusid, kuna see inimest tulest välja ei too ning ilma suure hulga päästjateta ei ole Eestis ohutu elada...
See on selle kirjatüki kõige olulisem lõik. Sellest lõigust järeldub selgelt, et Kalev Timberg ei tee vahet passiivsel ja aktiivsel päästetööl. Päästjad on korranud, et suitsuandur ei asenda komandot vaid täiendab komandot. Suitsuandur võib piriseda, nii et valjuhääldi hõõgub on ruumis aga laps kes sellest signaalist suurt ei jaga on sellest andurist vähe kasu. Tegemist on levinud mõtlemisveaga, mis seisneb liigses üldistamises. Inimene loob endale mingi valdkonna mõttekujundi ja taandab selles valdkonnas toimuva ühisnimetajale. See on lihtne ja vähest pingutust nõudev tegevus. Asi pole muidugi ainult päästmise kui sõna semantikas. Lausest järeldub ilmselt. et suitsuanduri paigaldamine ja pritsimeeste tegevus on Timbergi jaoks üks päästmine kõik. Seega seletub ka miks ta nii innukalt nõudis koondamist. Suitsuandur ei taha palka ja nõuab korra aastas uut patareid.

Paremad teadmised, kõrgem kvalifikatsioon

Vaadates peagi saabuvasse aastasse tuleb nentida, et seegi ei saa meil olema lihtne. On küll loogiline, et vähem raha tähendab vähem või madalamate standarditega teenust, kuid hoolimata kergemast rahakotist peab päästeteenus Eestis edasi arenema ja pakkuma inimestele parimat võimalikku kaitset. Tänane keskkond toob inimeste ellu aina uusi riske ning võimalike õnnetustega toimetulek eeldab suuremaid ja heade erioskustega meeskondi, kelle käsutuses on kallis ja nüüdisaegne päästetehnika. 95% Eesti elanikest usaldab meid ja loodab meie peale. Kuidas me saaksime olla selle usalduse väärilised? Pelgalt raha juurde andmise, töötajate arvu kasvatamise, tehnika ja varustuse soetamisega kindlasti mitte. Küll saab seda aga teha alustades iseenda harimisest ja kvalifikatsiooni tõstmisest. Vaata ennast kõrvalt ning mõtle, kui palju oled sina ise panustanud meile maagilisena tunduvasse sisejulgeolekusse. Kui palju oled sa ennast harinud ja kvalifikatsiooni tõstnud, milline on sinu pühendumus ning võrdle ennast seejärel nende kolleegidega, kelle poole tihti näpuga näidatakse ja keda kritiseeritakse. Paraku ei saa väga paljud meie organisatsiooni liikmed tunnistada, et nende haridus või kutsenõuded oleksid täidetud ja vastaksid kehtestatud nõuetele.
Olen nõus käibeväljendiga, et kui tahad parandada maailma, siis alusta iseendast. Igaüks meist saab anda sisejulgeoleku ja päästeala arengusse panuse täiendades oma teadmisi ja tõstes kvalifikatsiooni. Ainult nii saame kindlad olla, et tuleme toime õnnetuste ennetamise ja ka kõige keerulisemate ohtude likvideerimisega.

Hea päästeteenistuse pere, soovin teile kõigile edukat ja saavutusterohket uut aastat!

Kalev Timberg
peadirektor
See ei ole uue aasta tervitus, see on õigustamine, sugestsioon, et ma teen õigesti. Kalev Timbergist on saamas iseenda suhtumise ohver.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist