Kaks korda olen parima une pealt ¹ahti hüpates unustanud torust tugevasti haarata. Mõlemal korral ärkasin garaa¾is märkimistväärt matsu saatel . Kinnitan, et see on parim ärkamise meetod.

Korra olen oma jala ära maganud. Kell 4:00 olid kellad. Kargasin püsti ja avastasin end täielikus arusaamatuses uksepakul pikali. Unise inimese mõtlemine on huvitav. Jõudsin isegi mõelda, et ma ei saa ometi olla purjus. Aga ega ma aru küll ei saanud kuidas ma kukkusin. Ajasin ennast piida najal püsti ja terve jala varal läbitud 1, 5 m toetusin surnud jalale ja... seekord asendas uksepakku koridori linoleum. Seekord mõtlesin, et tekk jäi voodist jalgu




