Tuletõrje ajalugu Pärnu

Kõik mis meeles ja vääriks jäädvustamist. Kirjuta oma lugu.
anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Tuletõrje ajalugu Pärnu

PostitusPostitas anttil » 15:17, 06 02 2010

Minu kätte on sattunud selline materjal
PÄRNU
Esimene teadaolev Pärnu linna tuletõrjekorralduse alus oli rootsiaegne 21.11.1707.a tuletõrjemäärustik. Selle määrustiku eestikeelne tekst käsikirjas on säilinud Pärnu linnaarhiivis. Selles määruses on lisaks erinevatele tulekahjusid ennetavatele nõuetele sätestatud ka tulekustutamise korraldus. Nii pidi näiteks linnas igaühel redel, kolm- neli nahk veeämbrit, kirved, pritsid ja kuival ajal tünnid veega õues ja pööningul valmis olema. Selle Nõude rikkumine tõi kaasa 2 taalrit trahvi.
Määrus ütleb: ``Kui tuli lahti pääseb( Jumal võiks seda, aga keelata), siis peab igaüks, kes seda esmalt juhtub nägema, kõvasti lärmi tegema ja appi hüüdma, et see brandmeistritele teada saaks. Need peavad kohe valmis olema, kui kahjutule kella lüüakse, kustutusriistu kaasa võttes, kahjutule kohta tulema.``
See määrustik kehtis kuni 1765. aastani, kui kehtestati täiuslikum tuletõrje ja tulekaitse määrustik, mis jäi Pärnus kehtima ligi 100 aastaks.
Selle määrustiku järgi oli Pärnu jagatud nelja jaoskonda. Kodanike hulgast valiti neli rotmeistrit, kaks suurgildist ja kaks Marie- Magdaleena gildist. Need rotmeistrid koos kahe magistraadi (linnavalitsuse) poolt nimetatud tulehärra (Brandherr), ühe müürsepa, ühe tisleri ja Brandmeistriga olid kohustatud teostama tuleohutuse ja tulekustutusvarustuse kontrolli linnas.
Tulekahju korral oli kõigepealt iga linnakodaniku kohus appi hüüdmise ja kloppimisega naabritele ja lähimale vahile teada anda. Tulehärrad korraldasid tuletõrje alarmeerimise. Tuletõrjepritsi pidi kohale tooma raeteener ja linnakubjas. Brandmeister pidi jälgima, et prits viga ei saaks. Nüüd asusid tegevusse rotmeistrid. Iga rotmeistri juurde oli määratud nimekirja järgi 24 meest- kandjaid ja kalamehi, kes tulekahju korral pidid koheselt kogunema oma rotmeistri juurde või koos temaga tulekahju kohale.Igal rotmeistril oli linna tuletõrjeabinõude hoiuruumide võti. Peale selle oli iga rotmeistri juures kodus 12 ämbrit ja üks kirves.
1860 ndaks aastaks oli Pärnus 6 suuremat ja 1 väiksem tuletõrjeprits koos vajaliku varustusega paigutatud 6 erinevasse pritsihoiuruumi üle linna. Iga pritsi juurde oli määratud 28 inimest. Kodanike hulgast üks rotmeister ja üks joajuht, tööliste hulgast 1 abirotmeister ja 34 töölist (sulased ja kalamehed).
Antti
tel. 58279009

Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.