Mis on taskuhääling?
Postitatud: 19:12, 17 08 2007
Aastal 2001 asus arvutifirma Apple turustama kõvakettaga muusikamängijaid, mida sai oma taskus kaasas kanda. Nimeks anti neile iPod. iPod' i eripäraks oli suhteliselt suure mälumahuga kõvaketta paigaldamine taskuseadmesse. 5BG oli senini 250 ja 512MB flashmäluga mängijate kõrval pretsedenditult suur maht. Arvutuslikult peaks säärane mälu mahutama umb. 1000 muusikalugu.
Innovaatorid mõtlesid seepeale, et miks peaks tegema vaid sünkroonis olevaid raadiosaateid s.t. kuulata saad vaid siis kui oled õigel ajal raadioaparaadi juures. Miks mitte teha asünkroonseid saateid e. sa lihtsalt laed saate oma masinasse ja kuulad siis kui aega ja tahtmist on?! Kuna olemas oli ka seade, mis võimaldas probleemideta mahutada tunnise raadiosaate (umb. 60MB), siis sündisiki podcast. Esimene sõnapool tuleb iPod' ist ja teine poole sõnast broadcast (ingl. k. ringhääling). Eesti keelde tõlgituna siis taskuhääling. Tegemist ei ole täpse tõlkega, kuid õnnestunuks tuleb seda iiski lugeda. Vale oleks arvata, et meedifailide jagamine sai alguse koos taskuhäälinguga, seda laadi tegevus oli levinud juba interneti algusaegadel
Eelnevat juttu kokku võttes on tegemist pikmate või lühemate saadetega, mida igaüks endale laadida võib. Sageli panevad raadiojaamad oma eetris olnud saated avalikult välja, mida soovijad võivad oma arvutisse laadida ja kuulata.Vikerraadio oma võib näha siin. Suurte raadiojaamade kõrval on olemas ka väikesed "erategijad", kelle "raadio" ainsaks väljundiks ongi internet.
Personaalarvutis taskuhäälingu kuulamiseks on üks paremaid meediafailide mängijaid VLC MediaPlayer. Nimetet mängija toetab pea kõiki audioformaate lisaks on see hea lahendus ka neile, kes ei taha endale maksulist DVD mängimise tarkvara soetada. Tegemist on avatud ja tasuta tarkvaraga.
Taskuhäälingu tegemiseks ei ole vaja midagi muud kui mikrofoni ja audiofaile salvestavat programmi. Selleks sobib hästi programm Audacity, mis on samuti avatud ja tasuta programm. Põhimõtteliselt saab salvestada iga seadmega, mille salvestatut laidaldaselt kasutatavasse vormi saab tõsta.
Innovaatorid mõtlesid seepeale, et miks peaks tegema vaid sünkroonis olevaid raadiosaateid s.t. kuulata saad vaid siis kui oled õigel ajal raadioaparaadi juures. Miks mitte teha asünkroonseid saateid e. sa lihtsalt laed saate oma masinasse ja kuulad siis kui aega ja tahtmist on?! Kuna olemas oli ka seade, mis võimaldas probleemideta mahutada tunnise raadiosaate (umb. 60MB), siis sündisiki podcast. Esimene sõnapool tuleb iPod' ist ja teine poole sõnast broadcast (ingl. k. ringhääling). Eesti keelde tõlgituna siis taskuhääling. Tegemist ei ole täpse tõlkega, kuid õnnestunuks tuleb seda iiski lugeda. Vale oleks arvata, et meedifailide jagamine sai alguse koos taskuhäälinguga, seda laadi tegevus oli levinud juba interneti algusaegadel
Eelnevat juttu kokku võttes on tegemist pikmate või lühemate saadetega, mida igaüks endale laadida võib. Sageli panevad raadiojaamad oma eetris olnud saated avalikult välja, mida soovijad võivad oma arvutisse laadida ja kuulata.Vikerraadio oma võib näha siin. Suurte raadiojaamade kõrval on olemas ka väikesed "erategijad", kelle "raadio" ainsaks väljundiks ongi internet.
Personaalarvutis taskuhäälingu kuulamiseks on üks paremaid meediafailide mängijaid VLC MediaPlayer. Nimetet mängija toetab pea kõiki audioformaate lisaks on see hea lahendus ka neile, kes ei taha endale maksulist DVD mängimise tarkvara soetada. Tegemist on avatud ja tasuta tarkvaraga.
Taskuhäälingu tegemiseks ei ole vaja midagi muud kui mikrofoni ja audiofaile salvestavat programmi. Selleks sobib hästi programm Audacity, mis on samuti avatud ja tasuta programm. Põhimõtteliselt saab salvestada iga seadmega, mille salvestatut laidaldaselt kasutatavasse vormi saab tõsta.