Intervjuu J. Pihli ja P. Laanistega [23.08.2007]

Päästjate foorumi pisike raadiojaam.
Vasta
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Intervjuu J. Pihli ja P. Laanistega [23.08.2007]

Postitus Postitas Doktor »

Sedakorda siis siseminster ja P. Laaniste.

jyri_pihl.mp3
(19.08 MiB) Allalaaditud 292 korda
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
kert.
Postitusi: 121
Liitunud: 21:43, 15 05 2006
Asukoht: Põhjas...
Kontakt:

Postitus Postitas kert. »

Härra Sisaminister ei paista just inimesena, kellega oleks võimalik läbirääkimisi pidada või alternatiivseid lahendusi arutada. "Mina mõtlesin, ütlesin ja nii ka on" =;
Hr. Siseminister kirjutas: ja kellel toimuvad teatud töökorralduslikud muutused, ei pea tulevikus muretsema seda,
et nad oleks nagu natukene ühiskonnast kõrvale tõugatud, et nad oleksid sellised väikesepalgalised
ja, noh ütleme, tunneksid ennast alaväärsena kui nad ei tee kuskil kõrval tööd, et oma peret ära toita.
Ehk siis professionaalsed päästjad, kes jätkavad professionaalselt ja efektiivselt, kuid kellel ei toimu töökoralduslikke muudatusi... :? :-k :evil:
Sadagu või tõrva, kui kõlavad kellad, siis sõidame välja...
ruudolf06
Postitusi: 145
Liitunud: 19:08, 05 02 2006
Asukoht: TÕRVANDI
Kontakt:

Postitus Postitas ruudolf06 »

kuulasin seda juttu ja tegin omale järeldused 1).päästeameti arengusuundi ja töökorraldust muudavad ja teavad täpselt mis vaja ja kuidas parem,mehed kes pole päästjana mitte päevagi töötand.sealt pole ju siis ka midagi head loota.
2)hr.Pihl ütles,et kui meestele palka maksta,siis nad peavad ka terve see 12 tundi töötama,meil eestis puhkeaja eest ei maksta.sellest järeldan,et järgmine 12 tunnine päevakava näeb ette, mehed,kes tööle tulevad 20.00(õhtune vahetus)20.00-21.00 tehnika vastuvõtt ja korrastamine.21.00-24.00 loengud vastavalt õppekavale.siis lõuna00.00-01.00 siis 01.00-05.00harjutused harjutusväljakul või tehnika remont.05.00-07.00 jõusaali ja enesetäiendus.07.00-08.00 valmistumine vahetuse üleandmiseks.
päris huvitav perspektiiv ju.
e.torro lihtne pritsumees aastast 1995
Ivo
Postitusi: 143
Liitunud: 21:17, 07 02 2006
Asukoht: Lilleküla Keskkomando
Kontakt:

Postitus Postitas Ivo »

Meil mehed planeerivad konkurssi, kes voodid ära ostab. Juba on kaks osalejat :lol:
Ivo
tulehull
Postitusi: 125
Liitunud: 11:59, 10 02 2006
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Postitus Postitas tulehull »

Ma olen väga pettunud hr Pihli arusaamisest päästetöödest,sama kehtib ka tema nõuniku kohta.Kas ikka sobib iga mees,kellel pole vastavat haridust ega kogemusi kogemustega ja erialase haridusega inimesi õpetama.Poliitiktel kahjuks mittemingisugust erialast haridust ega kogemusi pole vaja,aitab kui on poliitiline ustavus.Vanasti öeldi-kes ei oska midagi teha see hakkab teisi õpetama,nii on ka poliitikutega
Laaniste
Postitusi: 55
Liitunud: 11:27, 09 06 2006
Asukoht: Tln
Kontakt:

Postitus Postitas Laaniste »

Eks see intervjuu tuli mulle ka ootamatult, aga minister otsustas mulle ootamatult, et „ole sa ka juures“. Doktor kasutas siis kohe juhust ja hakkas küsima :) Mõni küsimus polnud otseselt minu erialalt, aga mul polnud põhjust ka vastmisest keelduda, st rääkisin nii palju kui oskasin. Tõsi see on, et minu senine töökogemus on järelevalve, kriisireguleerimise ja kemikaaliohutuse valdkonnast, kuid ma pole ka see inimene, kes päästjate töökorraldust puudutavaid reformid välja mõtles. Lisaks päästeala ongi ju laiem kui ainult päästetööd, st peab teisi erialasid peab tundma. Korrektsuse mõttes olgu mainitud, et koos minuga on ministeeriumis tööl ka päästetööde taustaga inimene (Tarvi Ojala).

Püüan veidi selgitada, kuidas arengukavade koostamine käib – nii lihtne see siiski ei ole, et üks ebapädev inimene istub maha ja hakkab kirjutama :)

Arengukava on suunda näitav dokument, mis on aluseks eelarve läbirääkimistel. Arengukava saab teostada ainult selles piires, mis ulatuses eelarve seda katab.

1. Nõuded jm mängureeglid paneb paika Rahandusministeerium.
2. Siseministeerium annab igal aastal oma allasutustele (sh Päästeametile) ülesande koostada järgmiseks neljaks aastaks oma arengukava.
3. Päästeameti erinevate valdkondade spetsialistid (päästetööd, järelevalve, kriisireguleerimine, häirekeskus, ennetus, demineerimine) koostavad päästekeskusi kaasates oma valdkonna arengukava. Päästeamet esitab arengukava Siseministeeriumile
4. Siseministeerium ühtlustab erinevate allasutuste arengukavad. Uskuge mind, et näiteks politsei, piirivalve, päästeameti ja KMA arengukavad on väga erinevad ja selleks, et nendega saaks edasi Rahandusministeeriumisse eelarve läbirääkimistele minna, tuleb palju tööd teha ja erinevate asutuste arengukavad võrreldavaks viia. Samuti tuleb arengukava ümber kirjutada selliselt, et tavaline inimene sellest aru saaks. Rahanduminsiteeriumis ei tööta ju päästeala inimesed ja samas tuleb neile "maha müüa" miks Päästeamet tahab ühte või teist asja teha. Ehk siis arengukava ei kirjutata oma inimestele vaid just valdkonna välistele inimestele
5. Siseministeeriumi juhtkond peab Rahandusministeeriumiga eelarve läbirääkimisi
6. Vastavalt eelarve läbirääkimise tulemustele korrigeeritakse arengukava, st tegevused, milleks raha ei saadud tuleb maha tõmmata. Arengukava kevadel koostatud versioon on nähtav siin

Arengukava kirjutatakse neljaks aastaks, kuna ka eelarve koostamine käib laias laastus neli aastat ette. St eelarve koostamist ei alustata iga aasta nullist, vaid põhisuunad (RES ehk riigi eelarve strateegia) pannakse neljaks aastaks ette. Aga kui uus valitsus tuleb, siis eelnevad kokkulepped ei kehti ja kõik hakkab enam-vähem nullist peale.
Arengukava teostub läbi eelarve. Võib ju kirjutada super arengukava ulmeliste tegevustega, aga mis mõte sellel on kui raha selleks ei ole. Eelarve läbirääkimiste jaoks kirjutatakse arengukava nagunii suure varuga, näiteks viimane (2008-2011) arengukava oli kirjutatud läbirääkimiste jaoks üle miljardi krooniga lõhki, st detailselt oli ära näidatud kuidas see miljard kr ära tuleks kulutada. Tegelik eelarve tuleb küsitust üle kahe korra väiksem (aga see on enam-vähem kõigil riigiasutustel nii).

Ja mis kogu sellest arengukava protsessist kasu on? Tegelikult on arengukava koostamise ja eelarve läbirääkimiste edukust väga lihtne hinnata – tuleb vaadata palju raha juurde saadakse, st kui palju Päästeameti eelarve suureneb võrreldes riigieelarve suurenemisega. Seniste läbirääkimiste põhjal võib öelda, et Päästeamet saab juurde u 200 miljonit kr ja Päästeameti eelarve kasv on olnud u 6% suurem, kui riigieelarve üldine kasv. Ma arvan, et see on hea tulemus ja ei maksa arvata, et lisaraha tuleb lihtsalt, see kõik on paljude inimeste suure töö tulemus. Näiteks mis puudutab päästjate planeeritavat palgatõusu 30-40% - selline asi on Rahandusministeeriumi jaoks õudusunenägu. Riik püüab ju praegu inflatsiooni ohjeldada ja palgatõusuga peab kasvama ka tootlikkus jne - selline suure hulga riigitöötajate suur palgatõus ei toeta kuidagi Rahandusministeeriumi üldisi taotlusi.

Pikk jutt sai, aga see ongi keeruline teema, mis vajab pikemat selgitamist.

Tehnika hanked ja päästjate kaasamine on teine suurem teema, aga sellest hetkel kirjutada ei jõua.

Aitäh kõigile, kes vaevusid lugema ja püüdsid aru saada :)
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Postitus Postitas Doktor »

Laaniste kirjutas:Eks see intervjuu tuli mulle ka ootamatult, aga minister otsustas mulle ootamatult, et „ole sa ka juures“. Doktor kasutas siis kohe juhust ja hakkas küsima :) Mõni küsimus polnud otseselt minu erialalt, aga mul polnud põhjust ka vastmisest keelduda, st rääkisin nii palju kui oskasin. Tõsi see on, et minu senine töökogemus on järelevalve, kriisireguleerimise ja kemikaaliohutuse valdkonnast, kuid ma pole ka see inimene, kes päästjate töökorraldust puudutavaid reformid välja mõtles. Lisaks päästeala ongi ju laiem kui ainult päästetööd, st peab teisi erialasid peab tundma. Korrektsuse mõttes olgu mainitud, et koos minuga on ministeeriumis tööl ka päästetööde taustaga inimene (Tarvi Ojala).

Püüan veidi selgitada, kuidas arengukavade koostamine käib – nii lihtne see siiski ei ole, et üks ebapädev inimene istub maha ja hakkab kirjutama :)

Arengukava on suunda näitav dokument, mis on aluseks eelarve läbirääkimistel. Arengukava saab teostada ainult selles piires, mis ulatuses eelarve seda katab.

1. Nõuded jm mängureeglid paneb paika Rahandusministeerium.
2. Siseministeerium annab igal aastal oma allasutustele (sh Päästeametile) ülesande koostada järgmiseks neljaks aastaks oma arengukava.
3. Päästeameti erinevate valdkondade spetsialistid (päästetööd, järelevalve, kriisireguleerimine, häirekeskus, ennetus, demineerimine) koostavad päästekeskusi kaasates oma valdkonna arengukava. Päästeamet esitab arengukava Siseministeeriumile
4. Siseministeerium ühtlustab erinevate allasutuste arengukavad. Uskuge mind, et näiteks politsei, piirivalve, päästeameti ja KMA arengukavad on väga erinevad ja selleks, et nendega saaks edasi Rahandusministeeriumisse eelarve läbirääkimistele minna, tuleb palju tööd teha ja erinevate asutuste arengukavad võrreldavaks viia. Samuti tuleb arengukava ümber kirjutada selliselt, et tavaline inimene sellest aru saaks. Rahanduminsiteeriumis ei tööta ju päästeala inimesed ja samas tuleb neile "maha müüa" miks Päästeamet tahab ühte või teist asja teha. Ehk siis arengukava ei kirjutata oma inimestele vaid just valdkonna välistele inimestele
5. Siseministeeriumi juhtkond peab Rahandusministeeriumiga eelarve läbirääkimisi
6. Vastavalt eelarve läbirääkimise tulemustele korrigeeritakse arengukava, st tegevused, milleks raha ei saadud tuleb maha tõmmata. Arengukava kevadel koostatud versioon on nähtav siin

Arengukava kirjutatakse neljaks aastaks, kuna ka eelarve koostamine käib laias laastus neli aastat ette. St eelarve koostamist ei alustata iga aasta nullist, vaid põhisuunad (RES ehk riigi eelarve strateegia) pannakse neljaks aastaks ette. Aga kui uus valitsus tuleb, siis eelnevad kokkulepped ei kehti ja kõik hakkab enam-vähem nullist peale.
Arengukava teostub läbi eelarve. Võib ju kirjutada super arengukava ulmeliste tegevustega, aga mis mõte sellel on kui raha selleks ei ole. Eelarve läbirääkimiste jaoks kirjutatakse arengukava nagunii suure varuga, näiteks viimane (2008-2011) arengukava oli kirjutatud läbirääkimiste jaoks üle miljardi krooniga lõhki, st detailselt oli ära näidatud kuidas see miljard kr ära tuleks kulutada. Tegelik eelarve tuleb küsitust üle kahe korra väiksem (aga see on enam-vähem kõigil riigiasutustel nii).

Ja mis kogu sellest arengukava protsessist kasu on? Tegelikult on arengukava koostamise ja eelarve läbirääkimiste edukust väga lihtne hinnata – tuleb vaadata palju raha juurde saadakse, st kui palju Päästeameti eelarve suureneb võrreldes riigieelarve suurenemisega. Seniste läbirääkimiste põhjal võib öelda, et Päästeamet saab juurde u 200 miljonit kr ja Päästeameti eelarve kasv on olnud u 6% suurem, kui riigieelarve üldine kasv. Ma arvan, et see on hea tulemus ja ei maksa arvata, et lisaraha tuleb lihtsalt, see kõik on paljude inimeste suure töö tulemus. Näiteks mis puudutab päästjate planeeritavat palgatõusu 30-40% - selline asi on Rahandusministeeriumi jaoks õudusunenägu. Riik püüab ju praegu inflatsiooni ohjeldada ja palgatõusuga peab kasvama ka tootlikkus jne - selline suure hulga riigitöötajate suur palgatõus ei toeta kuidagi Rahandusministeeriumi üldisi taotlusi.

Pikk jutt sai, aga see ongi keeruline teema, mis vajab pikemat selgitamist.

Tehnika hanked ja päästjate kaasamine on teine suurem teema, aga sellest hetkel kirjutada ei jõua.

Aitäh kõigile, kes vaevusid lugema ja püüdsid aru saada :)
Inimesed kes austavad seadust ja armastavad vorsti ei peaks kunagi nägema kuidas kumbagi neist tehakse.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist