Intervjuu J. Pihli ja P. Laanistega [23.08.2007]
Postitatud: 20:07, 23 08 2007
Sedakorda siis siseminster ja P. Laaniste.
https://foorum.estrescue.eu/phpBB3/
Ehk siis professionaalsed päästjad, kes jätkavad professionaalselt ja efektiivselt, kuid kellel ei toimu töökoralduslikke muudatusi... :? :-kHr. Siseminister kirjutas: ja kellel toimuvad teatud töökorralduslikud muutused, ei pea tulevikus muretsema seda,
et nad oleks nagu natukene ühiskonnast kõrvale tõugatud, et nad oleksid sellised väikesepalgalised
ja, noh ütleme, tunneksid ennast alaväärsena kui nad ei tee kuskil kõrval tööd, et oma peret ära toita.
Inimesed kes austavad seadust ja armastavad vorsti ei peaks kunagi nägema kuidas kumbagi neist tehakse.Laaniste kirjutas:Eks see intervjuu tuli mulle ka ootamatult, aga minister otsustas mulle ootamatult, et „ole sa ka juures“. Doktor kasutas siis kohe juhust ja hakkas küsima Mõni küsimus polnud otseselt minu erialalt, aga mul polnud põhjust ka vastmisest keelduda, st rääkisin nii palju kui oskasin. Tõsi see on, et minu senine töökogemus on järelevalve, kriisireguleerimise ja kemikaaliohutuse valdkonnast, kuid ma pole ka see inimene, kes päästjate töökorraldust puudutavaid reformid välja mõtles. Lisaks päästeala ongi ju laiem kui ainult päästetööd, st peab teisi erialasid peab tundma. Korrektsuse mõttes olgu mainitud, et koos minuga on ministeeriumis tööl ka päästetööde taustaga inimene (Tarvi Ojala).
Püüan veidi selgitada, kuidas arengukavade koostamine käib – nii lihtne see siiski ei ole, et üks ebapädev inimene istub maha ja hakkab kirjutama
Arengukava on suunda näitav dokument, mis on aluseks eelarve läbirääkimistel. Arengukava saab teostada ainult selles piires, mis ulatuses eelarve seda katab.
1. Nõuded jm mängureeglid paneb paika Rahandusministeerium.
2. Siseministeerium annab igal aastal oma allasutustele (sh Päästeametile) ülesande koostada järgmiseks neljaks aastaks oma arengukava.
3. Päästeameti erinevate valdkondade spetsialistid (päästetööd, järelevalve, kriisireguleerimine, häirekeskus, ennetus, demineerimine) koostavad päästekeskusi kaasates oma valdkonna arengukava. Päästeamet esitab arengukava Siseministeeriumile
4. Siseministeerium ühtlustab erinevate allasutuste arengukavad. Uskuge mind, et näiteks politsei, piirivalve, päästeameti ja KMA arengukavad on väga erinevad ja selleks, et nendega saaks edasi Rahandusministeeriumisse eelarve läbirääkimistele minna, tuleb palju tööd teha ja erinevate asutuste arengukavad võrreldavaks viia. Samuti tuleb arengukava ümber kirjutada selliselt, et tavaline inimene sellest aru saaks. Rahanduminsiteeriumis ei tööta ju päästeala inimesed ja samas tuleb neile "maha müüa" miks Päästeamet tahab ühte või teist asja teha. Ehk siis arengukava ei kirjutata oma inimestele vaid just valdkonna välistele inimestele
5. Siseministeeriumi juhtkond peab Rahandusministeeriumiga eelarve läbirääkimisi
6. Vastavalt eelarve läbirääkimise tulemustele korrigeeritakse arengukava, st tegevused, milleks raha ei saadud tuleb maha tõmmata. Arengukava kevadel koostatud versioon on nähtav siin
Arengukava kirjutatakse neljaks aastaks, kuna ka eelarve koostamine käib laias laastus neli aastat ette. St eelarve koostamist ei alustata iga aasta nullist, vaid põhisuunad (RES ehk riigi eelarve strateegia) pannakse neljaks aastaks ette. Aga kui uus valitsus tuleb, siis eelnevad kokkulepped ei kehti ja kõik hakkab enam-vähem nullist peale.
Arengukava teostub läbi eelarve. Võib ju kirjutada super arengukava ulmeliste tegevustega, aga mis mõte sellel on kui raha selleks ei ole. Eelarve läbirääkimiste jaoks kirjutatakse arengukava nagunii suure varuga, näiteks viimane (2008-2011) arengukava oli kirjutatud läbirääkimiste jaoks üle miljardi krooniga lõhki, st detailselt oli ära näidatud kuidas see miljard kr ära tuleks kulutada. Tegelik eelarve tuleb küsitust üle kahe korra väiksem (aga see on enam-vähem kõigil riigiasutustel nii).
Ja mis kogu sellest arengukava protsessist kasu on? Tegelikult on arengukava koostamise ja eelarve läbirääkimiste edukust väga lihtne hinnata – tuleb vaadata palju raha juurde saadakse, st kui palju Päästeameti eelarve suureneb võrreldes riigieelarve suurenemisega. Seniste läbirääkimiste põhjal võib öelda, et Päästeamet saab juurde u 200 miljonit kr ja Päästeameti eelarve kasv on olnud u 6% suurem, kui riigieelarve üldine kasv. Ma arvan, et see on hea tulemus ja ei maksa arvata, et lisaraha tuleb lihtsalt, see kõik on paljude inimeste suure töö tulemus. Näiteks mis puudutab päästjate planeeritavat palgatõusu 30-40% - selline asi on Rahandusministeeriumi jaoks õudusunenägu. Riik püüab ju praegu inflatsiooni ohjeldada ja palgatõusuga peab kasvama ka tootlikkus jne - selline suure hulga riigitöötajate suur palgatõus ei toeta kuidagi Rahandusministeeriumi üldisi taotlusi.
Pikk jutt sai, aga see ongi keeruline teema, mis vajab pikemat selgitamist.
Tehnika hanked ja päästjate kaasamine on teine suurem teema, aga sellest hetkel kirjutada ei jõua.
Aitäh kõigile, kes vaevusid lugema ja püüdsid aru saada