3. leht 7-st

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 18:08, 14 06 2009
Postitas pets 96
jõgeva oli teisel sündmusel kuhu ilmselt ka meid oleks saadetud aga muidu oleks 30km vähem sõita olnud mis oleks teisiti olnud on oleksid.

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 18:48, 14 06 2009
Postitas Andreas.R
Ehk siis jõudsimegi ringiga pealkirja juurde tagasi ja vastus on: ei saa üldjuhul hakkama 2 väikesegi põlenguga... Ei kritiseeri töö tegijaid vaid ikka neid kes praegugi veel arvavad, et meid üleliia palju on ja võiks... :?

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 19:10, 14 06 2009
Postitas valuts
Kui asja uurida siis tegelikult juhtus 3 sündmust ja selliseid asju on harva. Ja minu teada reageeriti kõigile neile.

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 01:30, 15 06 2009
Postitas Andreas.R
valuts kirjutas:Kui asja uurida siis tegelikult juhtus 3 sündmust ja selliseid asju on harva. Ja minu teada reageeriti kõigile neile.
Ei kahtlegi selles, et reageeriti. Paraku, mis kasu on inimesel (ametlikus kõnepruugis siis kodanikul) sellest kui pritsuauto liiga hilja jõuab (30 km. kauguselt ei saa ta isegi siis jõuda kui tulekahju varases faasis on avastatud). Arvestada tuleb veel sellega, et tihti on ka oma masinalt varustust "lahti visatud" ja seegi tuleb kaasa haarata... valuts´i selgituses on üks oluline moment millele tähelepanu pöörata: selliseid asju on harva. See on minuarust just n.ö. ülevalpool leviv seisukoht, millega õigustatakse koomale tõmbamisi, väljasõidu piirkondade laiendamisi ja muid tegevusi mis viivad selleni, et kaugemad kandid jäävadki kaitseta. Õigeaegse, elusid ja vara päästa suutva kaitseta... 2 lähestikuse suurema põlengu korral ei päästa isegi see kui komando kõrval elad...

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 22:13, 17 06 2009
Postitas valuts
Sama võiks küsida kas inimesed kes elavad suuremates kohtades, näiteks viljandis, tunnevad ennast ikka kindlalt ??? Viljandis ikkagi korralik komando ja mehigi rohkem kui mujal maakonnas. Vastus oleks muidugi jaatav, sest inimesed arvavad, et komandos on koguaeg mehi :) Aga õnneks või kahjuks ei tea inimesed seda, kui kaugele peab valves olev meeskond reageerima. Küsimus on teglikult väljasõiduplaanis aga selle koostasid mehed, kellel isegi varukanööbi asemel on tärn pandud :D Ja tegelikult teavad kõik, et ükski komando ei suuda nii naljalt reageerida korraga mitmele sündmusele. #-o Seda, et see nii öelda väljasõiduplaan tiba puus on teavad vast sellle koostajad isegi, muidugi kui teavad. Sest millegi pärast ei taheta selliste asjade puhul tegelikult asjast rohke teadlikumade inimeste käest nõu küida, millest on muidugi väga kahju, aga jah :( Ja teada on ka see, et see ei muutu nii pea, kui üldse muutub.

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 11:50, 18 06 2009
Postitas janark
Mind huvitaks küll konstruktiivsem kriitika, kui lihtsalt lahmimine. Usun et kui siia midagi kirja panna siis saavad ka plaani koostajad veidi tagasisidet. Alati on võimalik ju plaani muuta. Praegu koostatakse plaani arvutuste järgi ja Läänes vähemalt sai iga komandopealik ka sõna sekka öelda, kui mõni asi kippus kahtlane olema. Praegu on aluseks võetud see, et iga inimeseni jõuaks esimene auto võimalikult kiiresti. Ja tegelikult tulebki tavainimestele seda selgitada, et kui kiiresti ja kui palju abi talle suudame pakkuda, et hiljem kividega loopima ei hakataks ja et iga inimene saaks vältida ISE seda mille tagajärgi peame likvideerima. Praegu arvatakse ju, et kui külas on komando siis see on kõikvõimas ja teeb kõik tööd ära, reaalsus on aga midagi muud.

Ja loomulikult ei muutu ja ei saagi mitte midagi muutuda, kui info jääb kohapeale ja keegi teine seda ei kuule.

Väljasõiduplaanidest

Postitatud: 12:17, 18 06 2009
Postitas Siim
Kui väljasõiduplaanid juba jutuks tulid, siis võtan ka sõna sellel teemal. Näiteks viimatisel suurpõlengul Leie külas, Kol-ga-Jaani vallas (samas vallas paikneb ka Kolga-Jaani päästekomando) oli välja kuulutatud aste kaks. Selle järgi reageerisid Puhja ja Viljandi autod, samas kohaliku valla päästekomando jäi depoosse ja oleks reageerinud Leie külasse alles kolmandast astmest. Aga näiteks Jõgevamaale, Adavere külla sõidavad Kolga-Jaani päästjad juba teise astme kutse puhul

Muidugi tuleb ka arvestada seda, et Puhja ja Viljandi sõidavad terve tee asfaltkattel, mis võimaldab sõita kiiremini, Kolga-Jaani seevastu terve tee kruusateel...eks seal ole võib-olla veel asju, mida minusugune huviline ei tea, aga eks see näide ole üks paljudest...

Vahemaad (ligikaudsed): Oorgu-Leie ca. 21. km, Oorgu-Adavere ca. 31. km.

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 23:51, 18 06 2009
Postitas Doktor
janark kirjutas:Mind huvitaks küll konstruktiivsem kriitika, kui lihtsalt lahmimine. Usun et kui siia midagi kirja panna siis saavad ka plaani koostajad veidi tagasisidet. Alati on võimalik ju plaani muuta. Praegu koostatakse plaani arvutuste järgi ja Läänes vähemalt sai iga komandopealik ka sõna sekka öelda, kui mõni asi kippus kahtlane olema. Praegu on aluseks võetud see, et iga inimeseni jõuaks esimene auto võimalikult kiiresti. Ja tegelikult tulebki tavainimestele seda selgitada, et kui kiiresti ja kui palju abi talle suudame pakkuda, et hiljem kividega loopima ei hakataks ja et iga inimene saaks vältida ISE seda mille tagajärgi peame likvideerima. Praegu arvatakse ju, et kui külas on komando siis see on kõikvõimas ja teeb kõik tööd ära, reaalsus on aga midagi muud.

Ja loomulikult ei muutu ja ei saagi mitte midagi muutuda, kui info jääb kohapeale ja keegi teine seda ei kuule.
Kas väljasõiduplaanide aluspõhimõtted on kuskil lugeda? Millistest põhimõtetest lähtuvalt on plaanid koostatud?

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 01:03, 20 06 2009
Postitas kalifa
Vähe sai sellest skeemist aimu komandodele kategooriate määramisel, aga kui juhtkonnalt otse koolitusel küsida, siis plaani koostajatel vastused puudu!
Sügisel pidi uuesti üle vaadatama, ehk midagi muutub!
Kohtudes vabatahtlikega, tekkis selline küsimus:" Miks ei saadeta lähinaabrusse maastikupõlengule esmase reageerijana välja vabatahtlikku, vaid võetakse asulast(korrusmajadega asumist) või aktiivse liiklusega magistraali äärest riiklik põhiauto metsa, samas vabatahtlikud vaid kuulavad eetrist tööde käiku ja katavad neile mitte jõukohaseid valdkondi.
Korrusmaja põlengul või raskemal liiklusõnnetusel reageerib kaugemal komandos olev põhiauto, sest kohalik vabatahtlik ei oma vastavat võimekust ja väljaõpet. Selline ressurside väljasaatmise kord pikendab reageerimise kiirust ja põhjustab vabatahtlikel tõrjutuse tunnet.
Ma loodan, et Eidapere foorumil sai ka sellele tähelepanu juhitud!
Ma ei ole vabatahtlike eeskõneleja , vaid minus tekitab ka hirmu see meeskondade kokku sõitmine ühte punkti, jättes pea maakonna täieliku kaitseta.
Tänagi näide: suvila põleng-välja Keila 11,Paldiski 11 ja Nõmme, kes aga reageerib Kloogale, Vasalemma, Keilasse, Paldiskisse. Jätnuks Paldiski komandosse ja kaasanuks Tondi vabatahtliku paagi(mis polegi praegu arves!), jääks Lääne-Harju piirkonda vähemalt üks esmareageerija.

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 10:52, 20 06 2009
Postitas Andreas.R
kalifa kirjutas: Kohtudes vabatahtlikega, tekkis selline küsimus:" Miks ei saadeta lähinaabrusse maastikupõlengule esmase reageerijana välja vabatahtlikku, vaid võetakse asulast(korrusmajadega asumist) või aktiivse liiklusega magistraali äärest riiklik põhiauto metsa, samas vabatahtlikud vaid kuulavad eetrist tööde käiku ja katavad neile mitte jõukohaseid valdkondi.
Korrusmaja põlengul või raskemal liiklusõnnetusel reageerib kaugemal komandos olev põhiauto, sest kohalik vabatahtlik ei oma vastavat võimekust ja väljaõpet. Selline ressurside väljasaatmise kord pikendab reageerimise kiirust ja põhjustab vabatahtlikel tõrjutuse tunnet.
Ma loodan, et Eidapere foorumil sai ka sellele tähelepanu juhitud!
Ma ei ole vabatahtlike eeskõneleja , vaid minus tekitab ka hirmu see meeskondade kokku sõitmine ühte punkti, jättes pea maakonna täieliku kaitseta.
Mõtted õiged. Otsustajad/plaanijad oleksid justkui teiselt planeedilt... Nende põhiargument on ju alati olnud: samaaegsete suurte põlengute tõenäosus on väike ja sellepärast ei saa selleks 365 päeva valmis olla. Küsimus, milleks me siis üldse valmis oleme kui mitte inimeste elu ja vara päästmiseks? Praeguses olukorras enamjaolt vaid tukihunnikult lõpunipõlemiserõõmu võtmiseks...

Re: saame hakkama 2 suure põlenguga???

Postitatud: 11:05, 20 06 2009
Postitas kalifa
Täna öösel siis Järvamaa idaosas jälle üheaegsed astmed, kas Järva-Jaanis oligi keegi valves või olid Eidaperes!

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

Postitatud: 21:55, 02 07 2009
Postitas sosku
Taas kaks laksu ühel ajal. Lääne-Virumaa, varahommik, tunniajased vahed.

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

Postitatud: 18:54, 27 07 2009
Postitas kalifa
Tänane Kesto õnnetus http://www.tallinnapostimees.ee/?id=146323 näitab siis hästi, kuidas juhtkonna korraldused meeste tervisele võivad saatuslikuks saada. Keelatud ju suurõnnetuse ajal meeste väljakutsumine, samas töötamine keemiaülikonnas ei võimalda sama intensiivset sukeldumist, kui põlengul, opid ja vastutavad aga sunnivad uuesti sukelduma, nüüd 2 meest südame rütmihäiretega haiglasse viidud- see pole naljaasi!
Vanasti toodi pärast 4 tunnist sündmust värsked meeskonnad sukelduma, nüüd aga ootame vist esimest "juhtumit"!

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

Postitatud: 19:41, 27 07 2009
Postitas sosku
kalifa kirjutas:Tänane Kesto õnnetus
Vanasti toodi pärast 4 tunnist sündmust värsked meeskonnad sukelduma, nüüd aga ootame vist esimest "juhtumit"!
Sa võiksid sama kriitilise teksti ka sinna samasse kommentaariumisse jätta. Saaksid tavalised Juhan ja Maali ka aru, millega mehed tegelikult riskivad. Muidu loe ainult sellist ametlikku - kõik on tegelikult OK- pressiesindaja teksti.

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

Postitatud: 23:53, 12 12 2009
Postitas kalifa
Tunneks huvi Järva-Jaanis toimuva kohta, seal on üks Eesti paremaid vabatahtlikke komandosid, aga samas põleb seal mingi lauda juures põhk. http://www.postimees.ee/?id=200026
Kuidas on siis lugu ennetustööga ja ehk keegi kohal käinutest kommenteerib, kui palju vabatahtlikke osales antud kustutustöödel ja millised jõud lisaks käisid.
Natuke annab antud sündmus ehk aimu ka vabatahtlike suutlikuse kohta, paakautode puudust ei tohiks seal alevis tekkida!