Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

Siin arutleme toimunud õnnetuste likvideerimise üle.
pealikk
Postitusi: 176
Liitunud: 18:04, 17 01 2006
Asukoht: ex PEPK
Kontakt:

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

PostitusPostitas pealikk » 12:07, 13 12 2009

Kohapeal olid Koeru ja Aravete PK ning lisaks Järva-Jaani 21
....kui kellad tulevad...siis on minek!!!

janark
Postitusi: 330
Liitunud: 17:19, 17 01 2006
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

PostitusPostitas janark » 14:10, 14 12 2009

kalifa kirjutas:Tunneks huvi Järva-Jaanis toimuva kohta, seal on üks Eesti paremaid vabatahtlikke komandosid, aga samas põleb seal mingi lauda juures põhk. http://www.postimees.ee/?id=200026
Kuidas on siis lugu ennetustööga ja ehk keegi kohal käinutest kommenteerib, kui palju vabatahtlikke osales antud kustutustöödel ja millised jõud lisaks käisid.
Natuke annab antud sündmus ehk aimu ka vabatahtlike suutlikuse kohta, paakautode puudust ei tohiks seal alevis tekkida!


Ma ei saa küll päris täpselt aru, millele sa vihjad aga püüan veidi su uudishimu rahuldada. Põleb ka riiklike komandode piirkonnas, kuidas siis vabatahtlike juures ei saa põleda? Tublisid abikomandosid on Eestis kindlasti mitmeid. Järva-Jaanis on arvel kaks masinat JJ21 kahe mehega ja JJ31 ühe mehega, väljasõiduaeg mõlemal kuni 15 min. Abikomandod on Järvamaal koolitatud ja pisut oleme saanud toetada ka varustusega. Ennetustöös osalevad Järvamaal väga aktiivselt nii kutselised päästjad, komandopealikud, kui ka vabatahtlike seltside liikmed ja ka näitajad on aastatega oluliselt paranenud. Aga antud sündmusel pole ennetustööga midagi pistmist, kuna sama hoone teine ots põles alles 24.11. Nüüd "läks" põlema sama hoone teine pool. Minu hinnang on, et suure tõenäosusega ei ole tegemist õnnetusega. Mis vabatahtlike suutlikkusse puutub siis tõepoolest hea näide, et vabatahtlikud suutsid välja sõita 2 minutiga, olid 4 minutiga kohal, 7 minutit varem kohal kui kutselised. Sündmuskohalt anti pädev lühiraport saabuvatele jõududele. Kutseliste kohale jõudes olid vabatahtlikel liinid maas ja töö käis. Paakautosid sõitis kohale lisaks JJ21-le Aravete21 ja Koeru21. Seega on vabatahtlikud meile arvestatvad parnterid igas olukorras, kas siis esimesena kohale jõudes või hiljem vett vedades.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

PostitusPostitas kalifa » 18:52, 14 12 2009

Minuni on jõudnud andmed kohalikelt juba kolme põlengu kohta.
Mina eeldasin, et vajadusel saavad vabatahtlikud oma jõude suurendada, milleks muidu rääkida üle 20 liikmelisest komandost, kus välja sõidab vaid kaks põhilist meest ja vaid siis, kui parasjagu muudel üritustel ei osale!
Paakide osas ma eeldan, et selles vanatehnika hoiupaigas leiaks veel mõne liikuva masina, mis võimeline vett vedama.
Kui nüüd kaart ette võtta, siis oli käesoleva heinapõlenguga oluliselt nõrgenenud Ida-Järvamaa päästesuutlikus üsna pika aja vältel, tegemist oli aga enamus ajast vaid heinapallide loputamisega!
mõtetes olen veel Teiega!

Klamber
Postitusi: 66
Liitunud: 12:56, 15 09 2006
Asukoht: Lõunas....
Kontakt:

Re: Saame hakkama 2 suure põlenguga e pritsimeeste väike arv

PostitusPostitas Klamber » 21:48, 18 12 2009

kalifa kirjutas:Minuni on jõudnud andmed kohalikelt juba kolme põlengu kohta.


Kas kohalikelt külameestelt saad andmeid, kui nii siis jõudu jahumisel!
Sõjaga ja rahuga Teile meeldib jahuda!!!

wilba
Postitusi: 22
Liitunud: 22:16, 02 04 2007
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas wilba » 12:02, 07 05 2010

Koolis sai siis loetud sellist asja "Eesti turvalisuspoliitika aastani 2015"

Mõeldes eelkõige päästjatele siis jäi silma kahtlane punkt, mille täitmist ma küll ei tähelda praegu.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12979629

25.6. suurendatakse päästekomandode võimekust iseseisvaks suitsu sukeldumiseks ja päästetööde tegemiseks maanteetranspordi avariide, ohtlike ainetega toimuvate õnnetuste ning hoonetes kõrgemal kui kolmandal korrusel toimuvate õnnetuste korral;

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas Doktor » 07:23, 08 05 2010

2010.xls
(187.49 KiB) Allalaaditud 199 korda
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas Doktor » 20:54, 23 11 2010

Komandopealike seminar Narva-Jõesuus

Viola Murd. 17.11.2010

17.-18. novembril kogunesid komandopealikud Narva-Jõesuus traditsioonilisele seminarile, kus tutvustati päästeala viimaseid arenguid, keskenduti päästeteenuse efektiivsusese tõstmise ning päästesepetsialist III kutse andmise küsimustele.

„Päästesüsteemi inimestest valdav enamus töötab komandodes. Seega, kui tahame, et päästes töötavad inimesed mõistaksid juhtide otsuseid, peame neid selgitama eelkõige komandopealikele,“ sõnas Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Kuno Tammearu.

Tammearu rääkis oma ettekandes, et päästeteenust hinnates tuleb lisaks kohale jõudmise kiirusele arvestada ka meeskonna suurusest tulenevat võimekust. On oluline vahe, kas sündmuskohal tegutseb kolm või neli päästjat.

Põhja-Eesti Päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Andres Mumma tõi välja idee, kuidas paakautode otstarbekama planeerimise kaudu on päästeteenuse osutamiseks võimalik leida lisajõudusid. Siis saaks paremini mehitada põhiautosid ja tagada sellega parem elupäästevõimekus. „Omades mehitatud paakautot valves vaid kriitilistes punktides ja planeerides vähemkriitilistes piirkondades paakauto kaasamise koduses valves oleva mehega või vabatahtlike kaudu, saame sealt mehi, keda kasutada põhiautol. Nii tagame selle, et põhiautoga sõidab välja vähemalt neljaliikmeline meeskond, kes saab hakkama esimese tasandi juhtimise ja suitsusukeldumisega, “ võtab Mumma oma jutu lühidalt kokku.

Teiseks põhiteemaks oli päästespetsialist III (SPIII) kutse andmine. 1. jaanuarist 2012 hakkab meeskonnavanematele, rühmapealikele, operatiivkorrapidajatele ning I ja II grupi komandopealikele kehtima nõue omada vähemalt päästespetsialist III kutset. Päästeameti päästetööde osakonna koolitusjuht Stella Polikarpus rõhutas oma ettekandes, et kutse omamine annab nii töövõtjale kui tööandjale kindluse, et ollakse võimelised teenust osutama kehtestatud standardi kohaselt. „Ühiskonna ootused päästele on kõrged, meie asi on kindlustada, et me ka nendele ootustele vastame,“ arvab Polikarpus. Viie kuni seitsme aastase staažiga töötajad, kes soovivad SPIII kutset saada, aga ei oma päästekooli lõputunnistust, saavad kutset taotleda tehes kutseeksami ära eksternina. Kuid selleks, et oma teadmisi täiendada ja eksamiks korralikult valmistuda on Päästeamet tellinud Sisekaitseakadeemialt vastavad tasanduskursused. Antud kursuseid on korraldatud 2010 aastal 160 teenistujale ning järgmiseks aastaks on planeeritud viia kursused läbi sama arvu teenistujatele.

Komandopealikele anti seminaril sõnum leppida kokku kutset mitteomavate teenistujatega tasanduskursustel osalemise ja kutseeksami tegemise soov. Komandopealike ülesandeks on nüüd tagada, et alles jäänud aasta jooksul leitakse inimesed, kes on valmis ja võimelised vastama ametikohale esitatavatele nõuetele. Infot päästespetsialist III kutse saamise kohta leiab http://www.sisekaitse.ee/paastekool. Kursuste ja eksamite tomumise aegadest antakse teada päästekooli kodulehel detsembris 2010.


Kas paradigma muutused on tulekul? \M/ \M/
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas kalifa » 22:41, 08 12 2010

Paneksin siia 6. detsembri riigikogu vaba mikrofoni stenogrammi, kus endine siseminister Kalle Laanet kirjeldab oma sauna põlengu kustutamist Saaremaal:

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 6. detsember 2010,

6. 16:45 Vaba mikrofon

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma olen vabas mikrofonis üldse selle nelja aasta jooksul teist korda. Mõlemal juhul ma olen rääkinud, eelmine kord ma rääkisin emotsioonist ja seekord tahan täpselt samamoodi rääkida emotsioonist. Seekord täiesti sirgelt ka jälle oma isikliku kogemuse põhjal. Kahjuks küll esimese hooga negatiivsest emotsioonist selles mõttes, et kui esimese advendi õhtul otsustasin oma abikaasaga sauna kütta ja pärast kahe tunni möödumist saunas käimisest selgus, et saun oli põlema süttinud, ja see, et abi saada meie siseturvalisusjõududelt ehk päästeteenistuselt, kui number 112 kaks korda helistades ei vasta, helistades numbrile 110 ja paludes ühendada päästeteenistusega, saades ühenduse, ja kuna mina, kes ma olen nii pikalt töötanud nendes struktuurides, väga pikalt, aeglaselt ja korrates seletades, kus ja mis juhtus, ikkagi õieti aru ei saada, siis on midagi nagu natuke mäda. See on üks pool. Teine pool on loomulikult see, et võimekus, mis on viimaste aastatega kahanenud eriti päästeteenistuses, kus riiki selles valdkonnas on hööveldatud valitsuses olevate käsitöömeistrite poolt nii õhukeseks, et see reageerimine praktiliselt jääb toimumata, samas inimesed, kes on jäänud sinna tööle, ma pean silmas konkreetselt päästjaid, käitusid ääretult professionaalselt, samas need, kelle igapäevaste töökohuste hulka ei kuulu päästeteenus, reageerisid väga kiirelt. Ehk kui mu kodu asub Kuressaare kesklinnast kahe kilomeetri kaugusel ja samaaegselt Kuressaare riiklik päästekomando, teenindades kahte sündmuskohta Kuressaare linnas, millest üks tegelikult oli valeväljakutse, ei jõudnud välja sõita, ja Pihtla, mis on kuskil üle 20 kilomeetri, jõudis reageerida, siis see näitab, et juhul, kui toimuks tulekahju näiteks 30–40 kilomeetri kaugusel reageerimiskohast ehk päästekomandost, siis tegelikult ei ole enam võimalik midagi enam päästa seal.
Aga mida ma tahan teile soovitada? Esiteks, materiaalne kahju on tegelikult minimaalne, kõik lõppes õnnelikult, aga emotsionaalne, tunne, kui sa oled selles protsessis sees ja pärast seda, ma ei soovitaks seda mitte kellelegi. Säilitada esimese hooga kaine meel, selleks et õigele numbrile helistada, ja kui see vastab, rääkida selgelt ja rahulikult, mis juhtus, sest üldjuhul võib juhtuda, et dispetšerpunkt ei asu samas maakonnas või samas vallas, kus teie asute. Kindlasti tuleb vaadata seda, kas elekter on kiiremas korras kilbist välja lülitatud. Ja võti, mis päästis ka minu puhul, on suitsuandur ja esmased tulekustutusvahendid. Kui neid teil ei ole, siis minu kogemuse järgi kahjuks ei suudeta meie Eesti inimeste vara päästa.
Teine selline positiivne emotsionaalne pool oli, kui see asi oli juhtunud, siis pöördusid väga paljud inimesed telefonikõnede näol või tänaval mu poole või mu lähedaste poole ja pakkusid abi, need inimesed, kelle jaoks ma olin võib-olla lihtne poliitik või endine politseinik või siseminister. See oli ääretult soe tunne. Ja oli ka neid lähedasi inimesi, kes unustasid isegi helistamata.
Mida ma tahan sellega öelda? Kahjuks on meie vara ja elude päästmine eelkõige meie endi kätes. Ärge unustage seda ja rääkige seda oma tuttavatele, oma lähedastele ja eriti jõulude eel, kui kindlasti küpsetatakse ja köetakse sauna tunduvalt rohkem kui tavapäraselt, et pöörata nendele aspektidele tähelepanu, millele ma viitasin, ja et meil kõigil tuleksid turvalised jõulud. Aitäh!


Esimees Ene Ergma
Aitäh, kolleeg Kalle Laanet! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp 16.50.

Lisan ka viite ajakirjandusele: http://www.saartehaal.ee/index.php?cont ... 2647&sec=1
mõtetes olen veel Teiega!

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas kalifa » 16:44, 17 04 2011

Väljas siis pressiteade,kus komandode alamehitatusest teada antakse: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 1&l=fplead
Kuidagi väikseks on see reaalsete päästjate arv kujunenud! :shock:
Palgafoniga kitsas, aga päästeamet palkab nõunikke juurde, kes siis neid õnnetusi jälgiksid ja ennetust planeeriksid. Kui juhtkonnal tuleb tegevusi juurde, siis uus käskkiri ja töökoht loodud, samas päästjate arv ei tohi suureneda!
mõtetes olen veel Teiega!

valuts
Postitusi: 126
Liitunud: 09:43, 07 07 2007
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas valuts » 22:03, 17 04 2011

Mnjah 86 riikliku ja 83 vabatahtliku komandot aga ainult 67 neist on elupääste võimekusega. Milleks hoobelda suurte numbritega kui reaalsus on päris karm. Oleks aeg tunnistada, et Eesti päästeteenistus on põhjas :evil:

sosku
Postitusi: 334
Liitunud: 20:42, 21 12 2006
Asukoht: Tln.
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas sosku » 12:50, 25 04 2011

Mõni teadjam oskab mulle vastata?

On selles midagi enneolematut, kui komandopealik isiklikult teeb nädalavahetusel ühe ööpäevase valve, tagamaks 21 ja/või 31 autode op. valmisolekut?

Andre
Postitusi: 4
Liitunud: 19:38, 05 01 2011
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas Andre » 21:07, 25 04 2011

Teemavalik postituse tegemiseks vastaks justkui ise sellele küsimusele.

sosku
Postitusi: 334
Liitunud: 20:42, 21 12 2006
Asukoht: Tln.
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas sosku » 13:52, 11 06 2011

Nagu ma aru saan, siis põhimõtteliselt kogu Ida-Viru ressurss viibib prügimäel? Kuidas tagatakse reageerimine teistele sündmustele seal regioonis? ERR-i korrespondent Gaškov mainis midagi hommikul, et Jõgevamaa on viidud kõrgendatud valmisolekusse (mis igas see siis tähendab).

Innar
Postitusi: 131
Liitunud: 15:15, 19 01 2006
Asukoht: Tallinn - Emmaste
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas Innar » 15:11, 11 06 2011

sosku kirjutas:Nagu ma aru saan, siis põhimõtteliselt kogu Ida-Viru ressurss viibib prügimäel? Kuidas tagatakse reageerimine teistele sündmustele seal regioonis? ERR-i korrespondent Gaškov mainis midagi hommikul, et Jõgevamaa on viidud kõrgendatud valmisolekusse (mis igas see siis tähendab).


Nii hull see nüüd ka ei ole. Narva, Narva-Jõesuu, Kreenholm, Sillamäe (osaliselt) ja Kiviõli peaksid täiesti vabad olema. Olukord pole muidugi lihtne,aga samas mitte nii dramaatiline,et mitte kedagi ei ole. Peipsi ääres on ilmselt raskem kui Iisakut ei ole ning Avinurme ka täna puudub, sinna ehk peab Jõgevamaa valmis olema.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Tööjõu puudus tuletõrje- ja päästetöödel

PostitusPostitas kalifa » 17:12, 02 08 2011

Põleng Tartu mnt http://www.tallinnapostimees.ee/516654/ ... 2-inimest/ .näitas hästi kätte, et meeskondade suurus ei mängi nii olulist rolli, kui ajafaktor.
Näiteid on Kesklinna meestel küllalt, meenub kohe jahulao põlemine Rotermani kvartalis, Nõmme turg jne.
Ma loodan, et "paanikahäire" tegi sündmuskohal omad järeldused ja mõtleb ümber oma plaanid paakautode juhid kodusesse valvesse saata - tulekahju on võimalik kustutada vaid siis, kui suudetakse piisavalt kiiresti kasutada jahutuseks piisavalt suurt kogust vett, hapnikku kinni keerata ei saa ja põlevat ainet leidub ikka! :razz:
mõtetes olen veel Teiega!


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

cron
Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.