Re: Lennuki hädamaandumine Ülemiste järve jääle 18.03.10
Postitatud: 12:26, 24 03 2010
Tere head päästjad,
telesaade Vabariigi Valvurid kujunes tõesti väga sisutuks jutumulliks, sest ei mina ega proua Agni Kalda ei suutnud konkureerida endise ja praeguse PA peadirektori libekeelse logoröaga. Lihtsalt pole harjunud vahele ja üle rääkima, sorry.
Sestap postitan siia mõned oma mõtted seoses tolle lennuõnnetusega:
1. Nagu saateski mainisin, ei olnud tegemist suurõnnetusega, ega ka mitte tehniliselt eriti keerulise õnnetusega. Enim meedia tähelepanu pälvinud lennuki kaldale sikutamine polnud üldse enam päästetöö ja sellega poleks PA pidanud tegelemagi. Selle võinuks jätta lennuki omanikele teha, nii nagu omanikud tõstavad välja oma uppunud veesõidukid ja tirivad kraavist välja maanteesõidukid. Nii et tegemist oli PTJ üliagarusega, avaliku ressursi põhjendamatu kulutamisega. Selles kontekstis on sõjaväe kaasamine eriti crazy.
2. Tolle suht tähtsusetu lennukivedamise käigus tõmmati lagedaks Tallinna päästeressurss, mis näitab, kui haavatavad me tegelikult oleme. Kui oleks aga alla tulnud suur reisilennuk koos reisijatega? Kaos ja häving, sest piisavalt päästjaid lihtsalt ei ole. Ei aita siis seegi, kui kasvõi kõik ministrid sündmuskohale kokku tuleksid.
3. Samas ei jõua ükski riik üleval pidada nii palju kasarmeeritud pääsjõude, et neist suurõnnetuse korral jaguks. Lahendus on vabatahtlikud päästjad, kellel on korralik väljaõpe, kes on suur reserv kutseliste päästjate selja taga. Põhimõtteliselt võiks iga kutselise komando juures olla rühm vabatahtlikke, kes kutsutakse välja suuremate sündmuste korral. Kulud sellele oleksid minimaalsed.
4. Et aga Päästeamet on üks tavaline bürokraatlik organisatsioon, mida hästi iseloomustavad Niskaneni teesid (ametnike põhieesmärgiks on kasvatada oma asutuse suurust, eelarvet ja mõjukust, sest sellest sõltub nende endi sissetulek ja prestiiž), siis ei pruugi kutseliste ja vabatehtlike päästjate viimine ühe katuse alla õnnestuda PA huvipuuduse või lausa vastutöötamise tõttu.
5. Üheks lahenduseks võiks olla alternatiivse riikliku pääste- elik katastroofikaitseorganisatsiooni loomine ala Saksa THW, vt http://www.hot.ee/pritsukas/thw/MunchenTHW.htmSedasorti organisatsioon võimaldaks läbi viia ka asendusteenistust relva mitte käsitleda soovivatele noorukitele, andes neile päästealase väljaõppe. Ehk siis nagu olid vanasti päästekompaniid, aga ilma relvadeta. Siis ei peaks Päästeamet iga natuke suurema õnnetuse korral sõjaväelt abi lunima.
6. Praegu, uue päästeseaduse menetlemise ajal, on just paras aeg poliitikutel (ehk otsustajatel) mõtiskleda, miks meil Eestis on riiklik päästemonopol (ühes kõigi monopolile omaste puudustega) ja mida tuleks muuta. Selleks on poliitikutel vaja Raidma ja Timbergi arvamusele lisaks kuulata sõltumatuid asjatundjaid ja uurida, kuidas mujal maailmas päästeasju korraldatakse. Hetkel on eelnõu väga lahja, ei muuda ega lahenda suurt midagi.
7. Damoklese mõõgana toimib siinkohal pääste kõrge usaldusreiting ühiskonnas, mis annab poliitikutele signaali, et päästega on kõik korras, sellega ei ole vaja tegeleda, sinna ei ole vaja investeerida. Ja kui Raidma-Timberg kiidavad takka, et kõk on OK, kõigega tullakse toime, siis tulemuseks on stagnatsioon, millest ükskord raputab meid välja üks tõeline suurõnnetus.
Tervitades
Orm
telesaade Vabariigi Valvurid kujunes tõesti väga sisutuks jutumulliks, sest ei mina ega proua Agni Kalda ei suutnud konkureerida endise ja praeguse PA peadirektori libekeelse logoröaga. Lihtsalt pole harjunud vahele ja üle rääkima, sorry.
Sestap postitan siia mõned oma mõtted seoses tolle lennuõnnetusega:
1. Nagu saateski mainisin, ei olnud tegemist suurõnnetusega, ega ka mitte tehniliselt eriti keerulise õnnetusega. Enim meedia tähelepanu pälvinud lennuki kaldale sikutamine polnud üldse enam päästetöö ja sellega poleks PA pidanud tegelemagi. Selle võinuks jätta lennuki omanikele teha, nii nagu omanikud tõstavad välja oma uppunud veesõidukid ja tirivad kraavist välja maanteesõidukid. Nii et tegemist oli PTJ üliagarusega, avaliku ressursi põhjendamatu kulutamisega. Selles kontekstis on sõjaväe kaasamine eriti crazy.
2. Tolle suht tähtsusetu lennukivedamise käigus tõmmati lagedaks Tallinna päästeressurss, mis näitab, kui haavatavad me tegelikult oleme. Kui oleks aga alla tulnud suur reisilennuk koos reisijatega? Kaos ja häving, sest piisavalt päästjaid lihtsalt ei ole. Ei aita siis seegi, kui kasvõi kõik ministrid sündmuskohale kokku tuleksid.
3. Samas ei jõua ükski riik üleval pidada nii palju kasarmeeritud pääsjõude, et neist suurõnnetuse korral jaguks. Lahendus on vabatahtlikud päästjad, kellel on korralik väljaõpe, kes on suur reserv kutseliste päästjate selja taga. Põhimõtteliselt võiks iga kutselise komando juures olla rühm vabatahtlikke, kes kutsutakse välja suuremate sündmuste korral. Kulud sellele oleksid minimaalsed.
4. Et aga Päästeamet on üks tavaline bürokraatlik organisatsioon, mida hästi iseloomustavad Niskaneni teesid (ametnike põhieesmärgiks on kasvatada oma asutuse suurust, eelarvet ja mõjukust, sest sellest sõltub nende endi sissetulek ja prestiiž), siis ei pruugi kutseliste ja vabatehtlike päästjate viimine ühe katuse alla õnnestuda PA huvipuuduse või lausa vastutöötamise tõttu.
5. Üheks lahenduseks võiks olla alternatiivse riikliku pääste- elik katastroofikaitseorganisatsiooni loomine ala Saksa THW, vt http://www.hot.ee/pritsukas/thw/MunchenTHW.htmSedasorti organisatsioon võimaldaks läbi viia ka asendusteenistust relva mitte käsitleda soovivatele noorukitele, andes neile päästealase väljaõppe. Ehk siis nagu olid vanasti päästekompaniid, aga ilma relvadeta. Siis ei peaks Päästeamet iga natuke suurema õnnetuse korral sõjaväelt abi lunima.
6. Praegu, uue päästeseaduse menetlemise ajal, on just paras aeg poliitikutel (ehk otsustajatel) mõtiskleda, miks meil Eestis on riiklik päästemonopol (ühes kõigi monopolile omaste puudustega) ja mida tuleks muuta. Selleks on poliitikutel vaja Raidma ja Timbergi arvamusele lisaks kuulata sõltumatuid asjatundjaid ja uurida, kuidas mujal maailmas päästeasju korraldatakse. Hetkel on eelnõu väga lahja, ei muuda ega lahenda suurt midagi.
7. Damoklese mõõgana toimib siinkohal pääste kõrge usaldusreiting ühiskonnas, mis annab poliitikutele signaali, et päästega on kõik korras, sellega ei ole vaja tegeleda, sinna ei ole vaja investeerida. Ja kui Raidma-Timberg kiidavad takka, et kõk on OK, kõigega tullakse toime, siis tulemuseks on stagnatsioon, millest ükskord raputab meid välja üks tõeline suurõnnetus.
Tervitades
Orm