Üks paremai käsitlusi on "Eesti Päevalehe" artiklis:
http://www.epl.ee/artikkel/593128 Kõikjal otsitakse põhjuseid väga traagilisele sündmusele, kuid tegelikult kujunes sündmus nii traagiliseks vaid EESTI VABARIIGI prioriteetide vale paigutuse tõttu. Väljapoole püüame paista kui eesrinlik ühiskond, seespoolt on aga suhtumine oma inimeste turvalisusse arengumaade tasemel. Ega asjata imestanud välisajakirjanikud vaid 4-5 päästja valvesoleku üle!
Püüame kokku hoida, aga seda mitte piisavat väljasõidu inimressurssi tunnistada ei soovi keegi, kugi küsiti juhtivate isikute käest. Kui RIIK ei soovi rohkem panustada ja vahendeid eralda, et meeskonnad oleksid jälle piisavad, siis tuleb seda ka inimestele selgitada - Haapsalu meeskond on nii kokku kärbitud, et ei saanud kahte last üheaegselt päästa, abijõud tulid praktiliselt vaid hoone põlengu kustutamiseks.
Põlema mineku põhjus on muidugi tähtis, aga ei saa tähelepanuta jätta ka pääste suutlikust, kas JUBA ARENEVA ULATUSLIKU ÕNNETUSE PÄÄSTETÖÖID ka EFEKTIIVSELT TEHA SUUDETAKSE, seda ju inimesed ootavad!
Kui sellest praegu ei räägi, siis aasta lõpus on jälle kärbe tulemas.