Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

Siin arutleme tehnika ja taktika üle kitsamas mõttes. Räägime näiteks töövõtetest, päästetöö planeerimisest õnnetusel, likvideerimise taktikast jmt.
Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas Doktor » 21:31, 12 10 2010

Mul on mõttes avaldada arvamust teenistuse üsna muutliku autode paigutamise taktita kohta. Sellega seoses on mul kasutajatele küsimus. Kunagi räägiti, et ohtu vahe avariilise autoni pritsiautost on kaks voolikut. Ca 40m. Kui palju praegu soovitatakse? Avastasin, et LõEPKs levitatavas õppematerjalis ei ole selle kohta kirjas muud kui vahe peab olema ohutu. Päästekoolis õppinud ehk jagate teadmisi.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas kalifa » 19:57, 13 10 2010

Mina oleks seda meelt, et kaugus üks voolik, teine voolikupikkus tagaks võimaluse liikuda ümber sündmuskoha. :cry:
mõtetes olen veel Teiega!

anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas anttil » 13:14, 14 10 2010

Olles nii pääste- kui ka liikluse alal tegutsev/ tegelev inime soovitan vaadata seda kõike natukene laiemalt kui ainult päästjatest lähtuvana.

Teatavasti inimene karjaloom ja karjas olles allub inimese loom teatud kindlatele stampidele. Nii ka liikluses. On selline mahukas teadus- liikluspsühholoogia. See uuribki inimeselooma käitumise erinevaid aspekte liikluses. KÕIK liiklejad ( nii mina Antti Lääts, kui ka Kosmoseagentuuri peadirektor Jaan Jalgratas) alluvad teatud kindlatele käitumismallidele liikluses. Liiklusõnnetust ei saa minuarust vaadelda ainult päästjate seisukohast, vaid TULEB arvestada ka kaasliiklejatega ehk päästjaid ümbritseva inimfaktoriga. Ka päästjad ise on selle (inimfaktori) osa. Päästjate, liiklusõnnetuses osalejate ja kaasliiklejate ohutuse huvides võiks võimalusel selle arvestada.


Mõned aspektid, millega võiks arvestada päästetehnika paigutamisel liiklusõnnetusel.

1. Inimene on uudishimulik. Aga uudishimu tapab (enamik õnnetusi juhtubki tegelikult uudishimu rahuldamisest) Inimeseloom tahab teada, mis toimub ja tahab näha tegevust, ükskõik millist. Kui ta seda ei saa, siis tema käitumine tikub muutuma ettearvamatuks- ta tahab järjest rohkem teada saada- ta hakkab ise tegevust otsima. Ehk siis tähistada eelnevalt koonustega (liiklusmärke meil ju pole) ees ootav ohtlik olukord. Nii saab inimeseloom sõidukiroolis alustuseks vajaliku info kätte võimalikult vara ja muutub sellega ise vähem ohtlikuks( vähendab liikumiskiirust, arvestab olukorra muutusega jne.)

2. Inimesele autoroolis tuleb anda tegevust, kus ta PEAB oma tähelepanu suunama sõiduki juhtimisele- KÕIK läbisõiduteed teha võimalikult kitsad- Siis ei jää autojuhil muud üle kui juhtida oma sõidukit, mitte tegeleda kõrvaliste asjadega( mitte lasta juhil muutuda reisijaks). See on üks liikluse rahustamise võte.

3. Nähtavus. Alarmsõidukite juhid peavad arvestama kaasliiklejatega ja mitte tekitama lisaohtusid. Need on siis sõidutulede kasutamine töö tegemiseks, alarmsõiduki võimalikult mittenähtavaks tegemine, ohutulede ja vilkurite mitte kasutamine- meil tegelikult väga levinud käitumine, sest autojuhil võetakse ju iga enda- ja kaasliiklejate ohutust puudutav liigutus palgast maha ja seda ei tohi ometi sündida lasta.

jne. jne. jne.................................


Nüüd siis tehnika paigutusest lähtudes minu eelpoolräägitust:
- suund suurema ohu allika poole. Võimalusel paigutada päästeautod poolviltu, üle tee telgjoone ( ka mõttelise telgjoone) jättes vastassuunda mitte laiema kui 2,7 meetrise läbipääsu ( arvestades sinna sisse ka sõitmist kannatava teepeenra).
- mitte arvestada olukorda tuletõrjevoolikuga, vaid läheneda õnnetusele loominguliselt. Kuipalju keegi liiklusõnnetusel üleüldse on voolikuid reaalselt lahti visanud- seda tehakse ju tegelikult vajadusel, mitte igaks juhuks. Arvestame sõidukite vahele: kiirabiauto, oma varustuse paigutamise, kapist varustuse võtmise ruumi. Ehk siis kompaktsus. Ei ole eriti mõistlik venitada jalutamise tsooni mitmekümne meetri pikkuseks, see kes tahab ringi joosta, teeb seda kusagil mujal.
- päästetehnikaga peab saama päästjaid ja sündmuskohta julgestada. Pikkade vahemaade korral võib tekkida olukord, kus käiguruumi hakatakse kurjasti ära kasutama ja kaob igasuguse julgestuse mõte- kuna see ei toimi (inimfaktor liikluses liikumas).

Sellised mõtted siis. Pikk ja paljudele ilmselt väga segane jutt tuli. Jätkuvalt soovitan mõelda mitte ainult endale, vaid ka kõigele muule, mis päästjaid ümbritseb.

Valge kiivriga rumal inimeseloom, kes päris elus töötab päästetööde juhtidest rusude kaugusel, aga näeb kõike seda natukene laiemalt on sellega sõna võtnud. Tulistage nüüd. Kasvõi puusalt.

P.S. minu eelnev jutt liikluspsühholoogiast ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga kujutage ennast liikluses liiklejana, mitte päästjana sellisesse olukorda ja mõelge ja tuletage meelde omaenda käitumist. Samas ei ole ma teoreetik ja suudan oma väiteid reaalselt tõestada, küll mitte siin kirjutades kellegi teise arvamust maha tehes aega ja närvi raisates, vaid mõistlikult kusagil kohvitassi taga näost näkku vesteldes.
Antti
tel. 58279009

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas Doktor » 12:26, 16 10 2010

Järgnev kirjutises arutlen ühe liiklusõnnetuste likvideerimise komponendi üle, milleks on sündmuskohale saabuvate op teenistuste tehnika paigutamine. Ma ei tea, kas saab öelda, et autode paigutamisest sõltub likvideerimise edukus. Küll võib väita, et likvideerimise kiirus ja mugavus on tehnika paigutamisega otseses seoses. Olen erinevatest allikatest tagajärjetult otsinud tehnika paigutamise käsitlust. LõEPKs on kättesaadav liiklusõnnetuste likvideerimise materjal, kus antud küsimuse arutelu piirdub lehekülje tagasihoidliku neljandikuga.

Pilt

Üksuste õnnetusele saabumise järjekord on üsna ennustamatu suurus. Seetõttu oleks tarvilik, et kõigil asjaosalistel oleks ühtne üldidee. Kahjuks tuleb mainida, et üldiselt lonkava ametkondade vahelise koostöö tõttu ei saa meedikud, politseinikud ja pritsimehed üksteise soovidest sageli aru ja nii juhtub tragikoomilisi episoode. Loodan, et järgnev paneb pritsimehi natuke kaasa mõtlema.

Esmase asetuse otsustamine peab toimuma vahetus saabumisjärgses perioodis. Ei ole õige ajada pritsiautot kõigepealt teeserva ja pika viivituse järel ringi tõsta. Auto paigutamine tähendab ka liikluse osalist või täielikku sulgemist. Kahtlustades, et esialgu ei saa õige paigutuse üle otsustada, tuleb sündmuspaiga ja auto vahelist distantsi alguses suurendada. Seejuures tuleb auto ikkagi korralikult paigutada. Saanud täpsema ülevaate, võib ära kasutada varuks jäetud manööverdusruumi ja auto ringi paigutada. Üldiselt peaks liikluse ennemini täielikult seiskama kui riskima sündmuskohal liikuvatest transpordivahenditest lähtuvad täiendava ohuga. Ei maksa unustada, et eriti hajaasustusega piirkondades likvideeritakse õnnetusi 2...3 päästjaga. Selleks, et tagada likvideerimisega samaaegne liikluse jätkumine on vaja liiklust reguleerida, milleks töötajaid tavaliselt ei jätku.


Op teenistuste sõidukite paigutamine liiklusõnnetustel
Esmane paigutamine sõltub avariiliste sõidukite asetusest. Asjaolud, millest lähtuvalt paigutuse üle otsustada oleks järgmised.
Põhilised päästetehnika paigutusvõtted osalise liikluse sulgemisega
Kõige mugavam ja manööverdusvaba meetod on kujutatud alloleval pildil. Eestis kasutatakse seda võrdlemisi palju. Seejuures paigutatakse auto tavaliselt sinna külge kust poolt saabutakse. Sellisel asetusel on nähtavalt rida puudusi.
Pilt
  • Auto varju jääv tsoon on kitsas.
  • Vee andmisel on autojuhi visuaalne kontakt sündmusega piiratud. Eeldusel, et pump on taga.
  • Liiklus jääb avatuks.
  • Sõidukite kiirust ei mõjutata.
  • Valgusmasti prožektorite, mis tavaliselt on paigutatud auto tagaossa, kiirtevihku varjab pritsiautokere.
  • Voolikute vedamine nii auto tagant kui ka küljelt on ebamugav ja aeglane.

Järgnev paigutus nõuab autojuhilt mõnevõrra manööverdamist, kuid ohutusest lähtudes on see antud olukorras parim, mis võtta on. Seejuures tuleb auto vasak tagumine nurk ajada tõesti niimoodi teepeenrale, et sealt pääseks läbi vaid jalgsi. Isiklikust praktikast on mul tuua näide, kus üks žigulivend leidis auto taga prao ja sooritas Tartu maanteel ümberpõike paremalt. Seejärel leidis ta ennast keset varustust tassivaid päästjaid. Kõik pääsesid ehmatusega. Nagu Antti eelnevalt soovitas, siis parem esimene nurk blokeerib osa teisest vööndist ja sunnib autojuhte aeglasele sõidule. Seda tuleb teha üsna julmalt, kuna meil üldiselt ei ole kombeks sündmuspaigast möödudes kiirust alandada.

Üles jääb küsimus kas auto nina peaks olema teepeenra poole või telgjoone poole. Usun, et pumbaga töötava päästja ohutus tuleb seada esmaseks. Probleemiks ja hea lahendusta jäävad juhtumid kui kombainide, traktorite, busside ja veoautode kustutamiseks vajatakse redelit. Sellisel juhul on esiosa teepeenrale ajamine vältimatu. Oluline on ka hüdraulikaga kapi õnnetuskohale lähemale jätmine.
Pilt

Nimetasin eelnevalt asjaolusid, millest tuleb lähtuda kui tehnikat kohale asetada. Ühe variandi olen näidanud. Autod on teel, seega paigutame auto põiki teele. Mida aga teha siis kui autod on osaliselt teel või teelt väljast? Arvan, et ka sellisel juhul tuleb auto paigutada täpselt samuti. Isikliku kogemuse põhjal öeldes paigutatakse päästeauto reeglina teepervele siis kui sõiduk(id) on teelt väljas. Selline taktika eitab asjaolu, et ka siis kui sõidukid on osaliselt teel või teelt väljas vajatakse turvalist liikumistsooni. Seega, hoolimata avariiliste sõidukite asetusest peaks auto asetama nii nagu järgnevalt näha.
Pilt

Liikluse osaline katmine kahe tuletõrjeautoga on meil haruldus. Teen siiski joonise.
Pilt

Tehnika paigutamisest ristmikule. Kahjuks on see vähese tehnikaga üsnagi lahendumatu ülesanne. Ühe autoga on ristmiku katmine võimatu. Selleks on vaja minimaalselt kahte masinat. Üheks võimaluseks on paigutada pritsiauto peatee pealsõidu ette. See on aga üsna savijalgadel meetod, sest keegi ei kinnita, et mõni madallendur sulle kõrvalteelt otsa ei sõida. Pakkuge lahendusi :YMBRINGITON:
Pilt

Korraks oli juttu ka niiöelda kaheastmelisest paigutamisest. See meetod ei ole tegelikult midagi uut ja innovatiivset. Meetod põhineb luureinfo kogumisel. Meeskond jõuab sündmuspaigale ja mingil põhjusel (näiteks nähtavus) on selge, et auto õige paigutamine ei ole puuduliku info tõttu võimalik. Seejärel paigutatakse auto kaugemale kui võiks. PTJ uurib õnnetust ja annab täiendava korralduse auto paigutamiseks. Väidan ikka ja alati, et gramm kogutud infot on väärt tonni tegutsemist. Selliselt välditakse üsna rumalat "sõidan treppi ja vajadusel trepist üles" taktikat ja ühtlasi ka hilisemat auto ümberpaigutamist.
Pilt

Omaette probleemiks on tehnika paigutamine ühesuunalisele teele. Sellise tsenaariumi puhul ei ole probleemiks sõidukite pealesõidusuund. Samuti on ühesuunalisel teel suhteliselt lihtsam siis kui teel on 1...2 sõidurada. Joonisel on kujutatud tüüpiline olukord kus oletusliku ristmiku eest on mitu autot üksteisele tagan sisse sõitnud. Tüüpiline liigutus mida saabudes tehakse on see, et pritsiauto aetakse avariilistele sõidukitele sappa. Seda sümboliseerib läbipaistev 11. Võrreldes põiki paigutamisega on see juba eelnevalt käsitletud põhjustel halvem. Täielikku sulgemist ei ole ühesuunalisel teel raske korraldada. Osalise sulgemine on keerulisem. Juhul kui auto laiusest piisab on ka osaline sulgemine kerge. Jääb aga auto pikkusest väheseks tuleb Eesti tingimustes kasutada "sõdurileidlikkust". Lubamatu ja ohtlik on seada tuletõrje- ja päästemeeskonda töötama liiklusvoolu keskele. St turvaline tsoon peab alati ulatuma teepeenrani. Ka tuleb pöörata tähelepanu kohale kus töötsoon lõpeb. Mingi vahend peab ka ühesuunalisel teel lõpetama tsooni ja signaliseerima, et nüüd võib jälle kõiki sõiduradu kasutada. Joonisel on selleks märgiks diagonaalis asetatud ohukoonused.

Kui autosid jätkub ehk masinaid on rohkem kui üks, siis saab kasutada kahekordseid töötsoone. Alloleval joonisel jäävad tsoonid 51 ja 11 ning 11 ja avariiliste vahele. Sellisel juhul asub enamik päästevarustust turvalises tsoonis ja seda on ohutu võtta. Topeltsoonid eelis on see, et väheneb pritsiautole küljelt sissesõidu oht.
Pilt

Põhlised päästetehnika paigutusvõtted liikluse täieliku sulgemisega
Eestis puudub ühene arusaam millal peaks liikluse täielikult sulgema. Olen arvamusel, et liikluse täieliku sulgemise peab ennekõike otsustama autode asetuse ja tuleohu põhjal. Vestlustes olen mõnikord kuulnud seisukohta, et kannatanutega õnnetuse korral tuleb liiklus alati sulgeda. See ei ole õige. Ka kannatanutega õnnetuse korral on sageli otstarbekas töötada osaliselt suletud liiklusega. Kunstlik ummikute tekitamine ei teeni kellegi huve. Esmaseks jääb ikka ja alati ohutu töötsooni moodustamine. Hoopis keerulisem on vastata küsimusele kuidas liiklust täielikult sulgeda. Kui abiks on politsei on kõik tunduvalt lihtsam. Pealegi politseid üldiselt kardetakse ja keegi ei hakka neist naljalt mööda suruma. Keerulisem on olukord siis kui võtta on vaid päästjad.
Liikluse täielik sulgemine läbisõidu võimaluse jätmisega
Täieliku sulgemise korral on see eelistatud meetod. Sellisel juhul on kõigil kellel vaja võimalik õnnetuskohast läbi sõita. Mõistetavalt soovib sagedasti sündmuskohta läbida kiirabi. Selle meetodi kasutamisel on üks suur häda. See vajab vähemalt kahte autot. Ja enamasti on vaja ka politseinikke. Politseinike asendavad hädapärast ohukoonused kuigi ohukoonus ei mõtle ja ei taga korda. Teenistuse laiatarbekoonustel on aga rida puudusi. Esiteks on neid autodel neetult vähe. Tüüpiliselt 3...4 tk per auto. Neil ei ole märgistusmajakaid ja neile saab loota vaid päevavalges. Ma ei tea kui keeruline on tulla selle peale, et helkurribad kuluvad ära ja koonus majakate puudumisel ei vilgu, kuid sellised on teenistusse ostetud.
Pilt

Liikluse täielik sulgemine läbisõidu võimaluseta
Sageli tingib sellise asetuse juba õnnetus ise. Töötsooni moodustamiseks on see hea variant, kuid takistab igati asjaosaliste ligipääsu õnnetusele. Eriti saab selle variandi kasutamisel pihta kiirabi.
Pilt


Päästeautode kaugus avariilistest sõidukitest
Nimetan veelkord olulised punktid. Tuulesuund ja põlev sõiduk ning kannatanuga sõiduk.

Asjaolud mida arvestada auto asetamisel põleva sõidukiga liiklusõnnetusel.
Mida arvata väitest, et iga avariiline auto võib igal ajahetkel põlema minna. See on põhimõtteliselt õige, nii nagu iga korras sõiduk võib igal ajal põlema minna. Sõidukid valmistatakse põlevmaterjalidest. Kas peaksime siis alati arvestama võimaliku tulekahjuga? Kui jah, siis miks seda ei tehta? Kui ei, siis miks ei? Tegemist väga mitmetahulise küsimusega.

Olukorrad kus sõiduk süttib minuteid kuni tunde peale avariid on praktikas haruldased. Kaasaegsed sõidukid on turvalised. Iga pritsimehe praktikas on küllaga näiteid raskesse avariisse sattunud sõidukitest, mis ei ole süttinud. Ilmselt peab tulekahjuga mõttes arvestama, kuid ilmsete kahjutule tundemärkide puudumisel ei ole spetsiaalsed ettevaatusabinõud vajalikud. Vaadake järgnevaid videolõike. Kinnitust tunub leidvat väide, et kaasaegsed sõidukid süttivad kas kohe või ei sütti need üldse.





Seega võiks öelda järgmist. Täiendava vahemaa jätmine eeldatava tuleohu tõttu ei ole vajalik kui seda ei tingi mingi eriline kohese süttimise võimalikusele viitav asjaolu. Eriliseks asjaoluks võib olla näiteks kütuseveoki avarii lekkega vmt.

Juhul kui sõiduk põleb peab vahemaa olema mõistetaval suurem. Esimeses postituses küsisin kui suur see vahemaa peab olema. Väga selgeid vastuseid ma ei saanud ja küllap see vahemaagi on rohkem kõhutunde küsimus. Teine asjaolu on kindlasti tuulesuuna arvestamine. Plastdetaile sisaldavad autod toodavad rasket ja tihedat põlemisgaasi. Juhil tuleb sageli lahendada vastuoluline ülesanne. Sündmuskohale turvalise töötsooni loomiseks parim paik on tihti tuulealuses küljes. Ka siin peaks ohutu töötsooni moodustamine olema esmane. Kauguse suurendamine aitab enamikul juhtudest kaasa ka nähtavuse paranemisele ehkki suitsus (sh hõredas suitsus) hargnemine on ebamugav. Järgneval mõned videod ja hunnik mõtlemisainet põlevatest sõidukitest eemale hoidmiseks.












Eelnevalt toodud videod annavad mingi visuaalse perspektiivi leegi ja suitsu kandumisest. Samas ei tohi pritsimehed ära unustada soojuskiirgust (elektromagnetlained). Järgneval üks autopõlengu video koos temperatuuriga. Videol näidatav temperatuur on Fahrenheit' i skaalas. Abimees ümberarvutamiseks asub siin.

Kahjuks ei ole ma leidnud kuskilt mingeid soovitusi kauguse valikust tugeva soojuskiirguse tingimustes sõidukitulekahjudel. Oluline on see op sõidukite kahjustamise vältimiseks. Põhimõtteliselt ei ole sellised mõõtmised võimatud, vaja on vaid põletada hunnik vanu autosid. Kuid nagu öeldud andmeid ei ole ja see küsimus jääb lahtiseks.

Auto asetamine kannatanuga avarii korral
Viimaseks punktiks selles väikses postituses on teema millest tegelikult kõnelda soovisin. See on kiirabiautole liikumisruumi jätmine. Kahjuks on Eestis vägagi tavaline olukord kus pritsiautosid asetades ei võeta arvesse kiirabiautode manööverdamise vajadust. Mida lähemale sündmusele saab sõita kiirabiauto, seda lihtsam on kõigil op teenistustel. Kiirabiraamidel on all väikesed rattad ning kiirabi raami erisurve on selles tulenevalt väga suur. Minu arvutuskäik oleks järgmine. Tüüpiline kiirabiauto raam kaalub 50....70kg. Võtan keskmiseks 60kg. Asetame sinna tavalise massiga täiskasvanu (70kg) ja saame 60 + 70 = 130kg. Sõltuvalt raamitüübist puudutab iga ratas maad pindalaga 1...4cm2. Võtame keskmiseks 2 cm2. Seega 4 ratast x 2cm2 = 8cm2 130kg : 8cm2 = 16,35 kg/cm2. Tegemist on keskmistatud väärtustel põhineva arvutusega. Sellise erisurvega peaaegu ei saa maastikul (sh lumisel tänaval) sõita. Seega tuleb kannatanu tassida (raamiga, kandetekiga, vaakummadratsiga, kätel jne) nii palju auto lähedale, et saaks ta otse autosse panna. Niisiis, mida lähemal auto, seda vähem füüsilist tööd. Rusikareeglina võiks kiirabiautole tegevusruumiks arvutada minimaalselt kaks kiirabiauto pikkust ühe auto kohta. Samas võib autode tagaosi vastakuti pannes tekitada ka ülekatet (vt joonist). Selliselt käitudes saab raami auto taha välja tõmmata ja jääb ruumi ka manööverdamiseks ilma et pritsimehed peaksid ennast päästevarustust tassides võhmale jooksma. Mitme kiirabiauto saabudes peab nii palju kui võimalik kiirabiautojuhte juhendama autode paigutamisel.Muidu juhtub nii nagu sellel fotol. Auhind sellele, kes mõtleb välja kuidas autot liigutamata esimese kiirabi tagumist luuki avada ja sinna kannatanud panna.
Pilt
Paar kommentaari ka õppematerjali kohta, mille ülesvõte asub postituse alguses. Selleks, et paigutada alati kõik autod ühelepoole teed peab olema alati kohal politsei, kes tagab sündmuskoha turvalisuse. Meil ei ole, seega on see soovitus väär. Päästekopterit olen mina Eestis liiklusõnnetusel näinud üks kord õppustel, mis toimusid vist 90 aastatel Tallinn-Pärnu- Ikla mnt. Ja ülla ülla piirivalvele ostetud Augusta Westland võib maanuda vaid kõvakattega väljakule. Maantee kõrvale nagu Mi 8 ei tohi see kopter maanduda. Ja Eestis on üldse vähe teid kuhu see kopter saab ohutust järgides maanduda.

Tänan tähelepanu eest. Mõelgem ikka mida me sündmuskohale jõudes teeme ning ootan aktiivset vastukaja.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas kalifa » 15:58, 16 10 2010

Käituge minu sõnade ja ka tegude järgi!
Paneks siia viite Pärnu auto paigutusest liiklusõnnetusel: http://www.parnupostimees.ee/?id=326637
mõtetes olen veel Teiega!

raigo
Postitusi: 169
Liitunud: 12:49, 03 09 2006
Asukoht: Rapla
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas raigo » 03:31, 29 10 2010

asi lihtne- põhiauto peab blokeerima vastavalt selle sõidusuuuna kus avarii toimus ning põhiautol peab jääma avarii poole see külg kus kapis asuvad hüdraul. töövahendid! ise mõelge miks! :roll:


doktori piltidel enamustel on 11 valesti paigutatud kuna minu teada hüdr. töö vahendid ju juhipoolses 1. kapis.
ootan vastuväiteid.
112

marlboro
Postitusi: 15
Liitunud: 12:29, 05 11 2007
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas marlboro » 18:35, 30 10 2010

doktori piltidel enamustel on 11 valesti paigutatud kuna minu teada hüdr. töö vahendid ju juhipoolses 1. kapis.
ootan vastuväiteid.[/quote]

Ma ei tea, meil Tõstamaal on küll hüdraul.vahendid viiendas kapis. :-

raigo
Postitusi: 169
Liitunud: 12:49, 03 09 2006
Asukoht: Rapla
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas raigo » 20:42, 30 10 2010

Hr Marbs
Enamus põhiautod meie vabariigis minu teada ikka Scannid ja mannid ning hüdr. töövahendid mainitud kohas. See et teil 5ndas- LAHE :lol:
kuid ma ei usu et doktor neid skeeme teie unimogi pealt tegi! peace!!!
112

Kaljukas
Postitusi: 7
Liitunud: 20:14, 08 07 2009
Asukoht: Tõstamaa PK
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas Kaljukas » 22:12, 30 10 2010

Njaa, meil Tõstamaal on üleüldse kõige uuem ja kaasaaegsemad autot aga õnneks mersu on selline, et vaevalt keegi sellega suudaks tööd teha erinevalt meist. Aga nagu mainitud on Eestis kõigis komandodes kaasaaegsed päästeautot :lol:

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas Doktor » 08:22, 01 11 2010

Kõigepealt lubage siiralt rõõmustada, et keegi ka märkuseid teeb. :) Andke aga veel teada mis valesti on.


Eks ma annan endast parima, et pildid ümber teha. #:-S
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

pets 96
Postitusi: 49
Liitunud: 14:02, 08 07 2007
Asukoht: Põltsamaa
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas pets 96 » 14:22, 01 11 2010

Doktor on mõelnud ka autojuhi ohutusele kelle töökoht auto taga pumba juures :roll:
Tark ei torma

anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas anttil » 15:22, 01 11 2010

Mina ise oma rumala aruga arvan, et ei saa öelda, mis on õige ja mis vale autode paigutus.
Minuarust tasub autot paigutades endalt küsida:
- mis/miks on juhtunud
- kuidas on juhtunud
- kuidas teha nii, et ohtlik olukord kellele iganes enam ohtlikumaks ei muutu.


Kui me esitame endale küsimuse miks ja suudame sellele küsimusele vastata, siis on autode paigutus õige. Kui me ei suuda oma tegevust mitte kuidagi põhjendada, siis oleme midagi valesti teinud.

Ja ärge unustage olla loomingulised ja julged, sest mingil ajahetkel mingil ajendil tehtud õiged otsused on selle konkreetse hetke põhjal tehtud õiged otsused, mis paar minutit hiljem ei pruugi enam olla õiged otsused. :lol:

Siia lõppu veel klassikuid:

Igal asjal oma mõte, igal teol on tagajärg. Kas läeb P....se ettevõte, või Su kolpa kroonib pärg.
Antti
tel. 58279009

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas Doktor » 21:18, 01 11 2010

Doktor kirjutas:Kõigepealt lubage siiralt rõõmustada, et keegi ka märkuseid teeb. :) Andke aga veel teada mis valesti on.


Eks ma annan endast parima, et pildid ümber teha. #:-S

Vaatasin natuke oma postitust ja leidsin sealt järgnevad read. Ma praegu ei hakka kõike ümber joonistama. Küll aga joonistan juurde skeemi koos kapiproblemaatika selgitusega.

Üles jääb küsimus kas auto nina peaks olema teepeenra poole või telgjoone poole. Usun, et pumbaga töötava päästja ohutus tuleb seada esmaseks. Probleemiks ja hea lahendusta jäävad juhtumid, kus kombainide, busside ja veoautode kustutamiseks vajatakse redelit. Sellisel juhul on esiosa teepeenrale ajamine vältimatu. Oluline on ka hüdraulikaga kapi õnnetuskohale lähemale jätmine.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas kalifa » 08:32, 02 11 2010

Uues, kehtima hakkavas Liiklusseaduses on kirjutatud:
§ 50. Sõidukiiruse valimine
(4) Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
1) teel või tee läheduses olevast lapsest;
2) teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled;
3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast;
4) jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud;
5) pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses;
6) sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist.
mõtetes olen veel Teiega!

Andres S
Postitusi: 7
Liitunud: 13:58, 15 05 2010
Asukoht: Kohtla-Järve
Kontakt:

Re: Tehnika paigutamine liiklusõnnetustel

PostitusPostitas Andres S » 07:42, 03 11 2010

kalifa kirjutas:Uues, kehtima hakkavas Liiklusseaduses on kirjutatud:
§ 50. Sõidukiiruse valimine
(4) Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
1) teel või tee läheduses olevast lapsest;
2) teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled;
3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast;
4) jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud;
5) pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses;
6) sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist.


Joobes ka sõita ei tohi, kiirust ei tohi ületada, palju muud...
Kui seda kõike alati ka järgitaks...
&i?


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.