Alarmsõiduki juhtide koolitus. Antti versioon

Operatiivsõidukite juhtimine, olukorrad liikluses ja maastikul. Juhtimisvõtted.
anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Alarmsõiduki juhtide koolitus. Antti versioon

PostitusPostitas anttil » 15:31, 31 01 2010

Kuna olen oma ettevõtmistega tekitanud palju erinevaid tundeid ja arvamusi, siis võtsin nõuks rääkida sellest, millega mina Lääne poole üks koolitajatest tegelen. Nagu ma juba öelnud ja kirjutanud olen olen väljunud riigi poolt kehtestatud õppekavast. Kahjuks tuleb tõdeda, et selle etteantud õppekava järgi ei ole võimalik päästeala autojuhte koolitada. Kuid see tuleb tingimata (kahjuks) läbida, peale selle olen hakanud kasutama enese kogemusi ja erinevates komandodes tehtut- nähtut. Sellepärast lähenen koolitusel mitte etteantud õppekavast, vaid rohkem autojuhist ja praktiline sõit on suunatud juhile erinevate kogemuste ja sõiduki ja tee koos tunnetamisele.

Millega ma siis tegelen:

1. Kõigepealt lasen autojuhtidel lihtsalt sõita ja pidurdada. Märgin maha pidurdamise alguse koha ja alustades väiksematest kiirustest kuni maanteekiirusteni välja. Nii saavad autojuhid võrrelda erinevate autode erinevate kiiruste pidurdusteekonda ja näevad mida sõidukid tegelikult pidurdades teevad.
2. Sama asi, aga 3,5 meetrit laial sõidurajal. Nüüd näevad ka autojuhid ise kui palju pikeneb pidurdusteekond kitsastes oludes, kus on vaja autot sirgena hoida.
3. Jällegi sama asi, aga nüüd on auto ühe poole rattad hästi haakuval pinnasel. Eesmärk on auto sirgena hoidmine pidurduse ajal ja sõiduki seisma jätmine.
4. Märgin maha kaks punkti pidurduse alguse ja koha, kus sõiduk peab seisma jääma. Kiiruse valik on vaba. Tähtis on sõiduki täiesti sujuv seismajäämine ( ilma tagantpanemise jõnksuta) etteantud kohas. Kiiruse valik on vaba. Harjutus kasvatab autojuhtide enesealalhoiuinstinkti. Ka õnnetustel ja tulekahjudel tuleb autojuhtidel oma sõiduk ju kindlas etteantud kohas seisma saada. Etteantud hälve ca 0,5 m.
5. Kurv ja selle läbimine. Asi elust enesest. Alustame väga väikeste kiirustega 5km/h ja läbime kurvi. Kiirust tõstame kuni 5km/h kaupa. Nüüd kinnitavad kõik autojuhid, et üle 25 km/h ei ole raske päästeauto kiilasjääl juhitav. Ministri poolt on ette antud kurvis pidurdamine, aga sellise asjaga saab tegeleda ainult ..... Asja mõte on panna autojuhte tundma, millal, kustmaalt ja kuhu läheb päästeauto kurvis käest ära. Hiljem oskavad juhid selle kogemusega vast midagi ette võtta ja teavad kurvi minne oma kogemustest, mis neid ees ootab. Samas teeme ära ka õppekava poolt nõutu.
6. Ümberpõige. Jällegi alustame väikeste kiirustega. Teen asja läbimise peale. Kiiruseid tõstame jällegi järk- järgult. Saab võrrelda erinevaid sõidukeid- milline sõiduk, millise kiirusega on võimeline mööda põikama. Jällegi on asja mõte panna autojuhte tundma, millal, kustmaalt ja kuhu läheb päästeauto käest ära. Seda teeme laial sirge, kust saab teha ümberpõiget mõlemale poole. Teeme käigu pealt ära ka õppekavas etteantud pidurdamisega variandi.
7. Külgboks ja kitsasse kohta täisnurkne mahapööre. Klassikaline 7m teelt täisnurkne mahapööre täpselt sõiduki laiusele teele ja seal sõitmine. Asi elust enesest. Keegi ei jäta ju oma sõidukit sadade meetrite kaugusele heale teele. Kõik autojuhid peavad ronima igasugustesse p...urgatesse. Linnas on vaja sõita majade vahele pargitud sõidukite vahel. Selle harjutuse juures nikerdavad autojuhid päris hea meelega, peale selle saab katsetada gabariiditunnetust. Kui vaja tuleb autojuht sõidukist välja - ka see on lubatud. Tähtis on ilma purustusteta kitsale teele sisse manööverdada. Muudan sirge tee käigu pealt kurvilisteks. Siiamaani olnud üks autojuhtide lemmikharjutustest.
Samal ajal kui ühed nikerdavad ennast kitsasse taluõue sisse saavad teised teha nii külgboksi kui ka tagurpidi boksi manööverdamist.
8. Sõitmine ja pidurdamine läbi lumevallide( kui need on platsil olemas) Kiirust tõstes sõidame sõiduki ühe rattaga lumevalli ja pidurdame seal kuni sõiduki seismajäämiseni. Sõiduautodega ja pisibussidega sõidame laialisõidetud lumevallidest tulnud lahtisel lumel ja lumevaaludes. Mõte on sõidukit kontrollida
9. Nähtavusharjutus. Vilkurite ja sirrenide kuuldavus nähtavus. Selle harjutuse juures uurimegi lähemalt, mida näebja kuuleb eessõitva sõiduki juht tegelikult.Kustmaalt näeb ta vilkureid, kuuleb sireeni või näeb vilkuvaid sõidutulesid.
Paneme rajale kaks sõidukit. Võimalusel sõiduauto ette ja suure päästeauto taha. Ees sõitev sõiduauto lihtsalt sõidab. Tema taga sõidab töötavate vilkuritega päästeauto. Päästeauto juht vilgutab samal ajal kogu aeg sõidutulesid. Seda on hea teha pikal sirgel, kus saab lõpus manööverdamata ümber pöörata
. Taga sõitev juht sõidab alguses klassikaliselt sõiduauto taga( nii nagu meie autojuhtidel tavaliselt kombeks on). Siis liigub taga päästeauto tee teljele ( tee telgjoon poolitab sõiduki pikiteljelt). Ees sõitva sõiduki juht räägib märksõnadega millal ta midagi kuuleb või näeb. Laseme sõiduautol sirgel eest ära sõita ja lülitame sisse sireeni ja sõidame sõiduautole järgi.
See harjutus toobki tegelikult välja Eesti päästeteenistuses kasutatavate autode suurima vea- neid ei ole ei kuulda ega näha, kuna vilkurite paigutus on veoautodel vale( ca 1,2- 1,5m maapinnast). Väga hästi on näha vilkuvad sõidutuled ja selle järgi saab sõiduauto juht tegelikult aru, et taga on midagi väga valest. Sireen on kuuldav ainult jalakäijatele. Ca 3m kõrguselt kostev sireen on autojuhile kuuldav ca 20 m. kauguselt. Parem on lugu veoauto esistange alla ehitatud sireenidega. Madalamalt tulev heli on kõigile paremini kuuldav. Seda kuuleb ees liikuvasse sõiduautosse ca 30 m. kauguselt.
10. Päeva lõpu harjutus. Samas ka pisikene võistlus. Paneme laiema libeda raja lõppu ohutu külgvahega maha 2x2 koonust. Paneme kõrvuti 2 sõidukit. Autojuhid hakkavad märguande peale liikuma samal ajal. Liikumise kiirus on vaba. Sõiduk tuleb jätta seisma tagumiste ratastega koonuste vahel. Pidurdusi on lubatud üks. Ehk siis kui jääb puudu jääb puudu, läheb üle lähebki üle. Käiguga sõites ennast peale pidurdust parandada ei tohi( vastupidiselt hommikusele ülesandele). See peaks olema iga libedasõidu koolituse eksamiülesanne.

Samas on päev läbi saadaval slaalomiharjutus.

Selline siis minu ebatraditsiooniline alarmsõiduki juhi koolituse praktika ehk sõidupäev. Tekib küsimus miks ma seda teen? Sellepärast, et autojuht peab suutma oma peaga mõelda ja tuginema oma kogemusele arvestama sellega, mis teda võib ees oodata. Pole mingit mõtet hakata 20- tonnise autoga hakata tegema kurvipidurdust, kuna selline asi on juba ette määratud ebaõnnestuma. Me ei saa rääkida sõiduki juhtimisest ekstreemsetes oludes, kuna siis ei ole suur sõiduk tegelikult enam juhitav. Tähtis on muuta autojuhtide mõttemalle selliseks, et nad ei tekitaks endale ekstreemseid olukordi.

Olen üllitanud ka alarmsõiduki juhi meelespea. Toon ka selle siinkohal välja. Koos omapoolsete selgitustega.
Manused
ALARMSÕIDUKI JUHI MEELESPEA seletus.doc
Lühikeste seltustega versioon. Pikem seletus eeldab sõnalist kontakti, sest tekib meeletu hulk küsimusi.
(34.47 KiB) Allalaaditud 238 korda
Antti
tel. 58279009

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Alarmsõiduki juhtide koolitus. Antti versioon

PostitusPostitas kalifa » 16:19, 31 01 2010

Ma ei leidnud siin meelespeas mitte sõnagi ennetavast sõidujoone valikust enne ristmikule lähenemist, kus kavatsetakse teha pööre.
Praktiliste harjutuste osas on vähemalt Tallinna autojuhid aastate jooksul saanud proovida seda vilkurite ja sireenide mängu ka politsei poolt korraldatud treeningutel.
Mulle jääb natuke arusaamatuks, kuidas on võimalik algõppe ja täiendkoolituse elemendid viia ühte koolitusse, kui pikk see päev siis tundides tuleb! :shock:
mõtetes olen veel Teiega!

anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Re: Alarmsõiduki juhtide koolitus. Antti versioon

PostitusPostitas anttil » 18:16, 31 01 2010

Ennetava sõidujoone valikust räägin teooriatundides. Pöördeid sooritan vajadusel ise ja soovitan ka teistel teha vastassunnast. Sellega ei häiri liiklust pärisuunas, vastassuunas tulijatel on võimalus koomale võtta. Nii ei sõida ka ennast ristmikele kinni.

Kuna liigun suht palju Tallinnas ja olen olnud Tallinnas ka tõrjuja, siis mulle isiklikult tundub, et selle vilkurite ja sireeniga mängimise on autojuhid ammu ära unustanud.

Tuletan meelde, et see mida mina teen on minu tehtud koolitus. Jah see, ei pruugi vastata absoluutsele tõele, aga niimoodi mängides saavad mehed autoroolis ise tunda kustmaalt ta autot kontrollib ja kustmaalt ta asi käest ära läheb. Siiamaani pole keegi virisema ja jonnima hakanud.

Meelespea on valminud kolm aastat tagasi Väike- Maarjas koolitaja kursusel.

Käisingi selle asja siin välja konstruktiivse kriitika saamiseks ja uute mõtete saamiseks.
Antti
tel. 58279009

sosku
Postitusi: 334
Liitunud: 20:42, 21 12 2006
Asukoht: Tln.
Kontakt:

Re: Alarmsõiduki juhtide koolitus. Antti versioon

PostitusPostitas sosku » 20:29, 08 06 2011

Näed siis. Antti on kah kuidagi vaikselt ja märkamatult ajaleht pandud
http://www.parnupostimees.ee/462076/vilkuritega-alarms%C3%B5iduk-j%C3%A4%C3%A4b-m%C3%A4rkamatuks/


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.