Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Kuidas õppida, millal õppida, mida õppida, kust õppida, kus õppida ja milleks õppida?
Vasta
Raido Haas
Postitusi: 34
Liitunud: 11:31, 02 06 2008
Asukoht: Kohila PK
Kontakt:

Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Raido Haas »

...................
Viimati muutis Raido Haas, 18:21, 23 11 2021, muudetud 3 korda kokku.
Andreas.R
Postitusi: 536
Liitunud: 17:26, 09 01 2008
Asukoht: Alates 01.03.08 endine Viljandi KK, hetkel Türi PK
Kontakt:

Re: Uus atesteerimise kord + ja -

Postitus Postitas Andreas.R »

Re: Mis tehtud, mis teoksil...

Postby Andreas.R » 27.02. 2010. 18:48

Raido Haas wrote:Absoluutselt Kalifaga nõus. Minu eelmine post oli suunatud konkreetselt atesteerimise ja selle vajalikusele. Aga see millele Kalifa tähelepanu pööras on asja teine külg.



"Arvatavasti "lõhub" Doktor selle arutelu siin varsti ja tõstab uue teemana ümber sest sellest tõotab tulla päris tõsine ja terav aruteluobjekt. Mina näen asjal veel kolmandat külge - aga see tuleb juba minu rikutuse tasemest... Viimasel "koolitusel" mis oli selle aasta esimene ja n.ö. visjoonide tutvustamine veidi tähtsamate tegelaste kui OP poolt, võttis üks juhtidest särasilmselt ja innustunult teemaks 24/48. Nähes, millise sisemise veendumuse ja entusiasmiga "oma usku" kuulutati ei jää kahtlustki, et see mõte kontori poolt pole kaugeltki unustatud. Ja eesmärgiks ikka see, et vähendada isikkooseisu ja "suurendada" võimekust... Oma ametikohale mittevastava haridusega töötajaid leidus esitletud materjali põhjal üllatavalt palju... Õnneks antakse piisavalt aega, et haridus ametikohaga vastavusse viia. Kas kõik aga seda ka teha viitsivad ja kas kõigil seda niiväga teha tulebki? :shock: Siin ongi see "kolmas külg" - pooled komandopealikud ei vasta nõutud haridustasemele :!: Eks me oleme siiamaani ikka harjunud nägema seda, et kui kuskil komando kinni pannakse siis juhtivale jõule leitakse ikka tööd. Kui regioonid moodustati - ka siis leidis suurem osa ametnikke tööd uues kontoris. Töölkäimiseks liisiti veel auto kah... Tahan jõuda sinna - nagu president küsis meediakonverentsil: "Kes kontrollib kontrollijat!?" Võite mind pidada paranoiliseks aga kahtlen sügavalt selles, et õhkkond ja tingimused eelmainitud härrade testimisel on sama ranged kui päästjatel... Pigem selline "vormistamise küsimus". Mis siis teha, et asi ausalt aetud saaks? Väga lihtne - tööliste esindaja vaatlejana eksami komisjoni koosseisu. Umbes nagu siseminni. esindaja loto loosimisel - jälgib, et kõik oleks seaduslik.
Veel testist: kui mina lihtsa päästjana vastan webtraineris samadele küsimustele kui vanem- ja juhtivpäästja ning MV, RP siis kus see õiglus on? Ehk kajastuks siis ka palganumbris? :cool: "

Ei tekkinud mingit tõsisemat arutelu - aga testid ju veel pooleli - igaks juhuks ei tasu kobiseda... :twisted:
Abiteenistuja
ipi
Postitusi: 87
Liitunud: 10:11, 07 10 2007
Asukoht: L-Viru
Kontakt:

Re: Uus atesteerimise kord + ja -

Postitus Postitas ipi »

Andreas.R kirjutas:
Veel testist: kui mina lihtsa päästjana vastan webtraineris samadele küsimustele kui vanem- ja juhtivpäästja ning MV, RP siis kus see õiglus on? Ehk kajastuks siis ka palganumbris? :cool: "
Kuidas kusagil, IDA regioonis, teevad MV, RP ja OP-id lisaks veel juhtimisalaseid teadmisi puudutava testi.
Raido Haas
Postitusi: 34
Liitunud: 11:31, 02 06 2008
Asukoht: Kohila PK
Kontakt:

Re: Uus atesteerimise kord + ja -

Postitus Postitas Raido Haas »

..................
Viimati muutis Raido Haas, 18:21, 23 11 2021, muudetud 2 korda kokku.
Andreas.R
Postitusi: 536
Liitunud: 17:26, 09 01 2008
Asukoht: Alates 01.03.08 endine Viljandi KK, hetkel Türi PK
Kontakt:

Re: Uus atesteerimise kord + ja -

Postitus Postitas Andreas.R »

Raido Haas kirjutas:Tuleb meelde jah, teemana korra läbi käinud aga nüüd olemas eraldi teema kus uut süsteemi arutada, taga kiruda:) Ega see, et mõnel pool veel atesteerimine tegemata ei tähenda seda, et mina ei võiks oma arvamust uue süsteemi kohta avaldada.
Asjata solvud - oma postituse viimase lausega pidasin silmas sellist seisukohta:

Re: Mis tehtud, mis teoksil...

Postby tulehull » 04.02. 2010. 08:50
Tõsi see on, etoleme vaikseks jäänud.Arvan,et üks põhjus on kartus töölt sulg sappa saada.Aktiivsematest tahetake lahti saada,näide onju olemas Peetri näol.Tulemas on atesteerimine ja mine sa tea,oleme ju parasjagu ülemuste luubi all.Ma ei usu,et vaikus on tingitud tulemuste rahuloluga.

Vanarahvas ütles selle kohta muiega: jänes püksis... :lol:
Abiteenistuja
kukekas
Postitusi: 41
Liitunud: 17:54, 05 02 2006
Kontakt:

Re: Uus atesteerimise kord + ja -

Postitus Postitas kukekas »

Atesteerimise päeval küsisin LÄEPK koolitusbüroo vanemspetsilt et miks on testides nii palju vigu ja vasturääkivusi.Vastuseks sain et nemad ei saa midagi teha ega parandada.Küsimused oli koostanud V-Maarja päästekooli õppejõud.Üks meeskonnavanem meil oli eelmisel nädalal V-Maarjas koolitusel ja esitas seal sama küsimuse ja sai vastuseks et nemad seal pole küsimusi koostanud.Haige värk,kui midagi teha ,siis teha korralikult,kui midagimeil nõuda teadmisi siis nõuda korralike küsimuste ja vastuste alusel.Need küsimused on juba nov. kuust üleval ja ei saa nüüd ära parandatud.?????
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Doktor »

Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Doktor »

Päästjad peaksid koheselt ja täpselt kirja panema kus kohas puudusi esineb. Minule jäid kohe silma küsimused A1 ja A2.

A1 Kelle kutsung on P5? Tegelikult ei saa kolme vastusevariandi vahel valida ja küsimusele ei ole võimalik õigesti vastata. Nimelt sellist kutsungit nagu P5 ei ole olemas. Olemas on P5 koos piirkonna kirjeldusega (näit Ida- Harju P5 vmt). Ilmselt on tahetud küsida järgnevat. Kellega on tegu kui kutsung lõpeb numbri ja tähekombinatsiooniga P5?

Samasugune viga tuleb välja küsimusest A2.

A2 Millise päästetehnikaga on tegu kui kutsung on 31? Tuleb küsida, millise päästetehnikaga on tegu kui kutsung lõpeb numbrikombinatsiooniga kolm üks. Kusjuures käskkirja järgi on ka see vale kuna tehnika peab olema nummerdatud. Kuna voolikuautosid (jmt) on regioonis sageli käputäis, siis on kujunenud olukord kus teadaolevale tehnika üksikeksemplarile järjekorranumbrit ei anta. Samas võiks eksaminaator oma küsimuse ikkagi korrektselt püstidada tehtagu praktikas pealegi nii nagu "tavaliselt".
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Doktor »

Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Doktor »

Küsimus A4. Milliseid sõlmi kasutatakse nööri abil kangi tõstmiseks.
Põhimõtteliselt on küll arusaadav mida küsitakse kuid küsimuse lõplik iseloom ei ole õige. Parem oleks küsida järgnevalt. Millised sõlmed loetakse algõpetuse raames sobivaks kangi nöörile kinnitamisel ja selle nööriga tõstmisel? Praegu kukub nii välja, et kangi tõstmiseks võib kasutada vaid poolpõlve ja seasõrga.


A5 Kas täitudes muutub tõstepadja jõud...?
Järsku küsida lihtsamalt. Kas tõstepadja täitumisel muutub selle tõstejõud?
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
real
Postitusi: 31
Liitunud: 15:26, 18 11 2007
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas real »

A100: Redeli kaugus seinast?
Ma küsiks vastu - millise redeli? Vastus loetakse õigeks tõmberedeli korral. Algo redelit puhul oleks vastus teine, kuna 70-75 kraadi all seda püstitades jääb kaugus seinast alla 1m. Järelikult peaks olema mõlemad vastused õiged...
Ka on palju küsimusi, kus on mingid arvud, aga pole ühikuid. Ühik on aga arvutuse õigsuse aluseks...
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Doktor »

A8 Kas redelit tohib tulekahjul ilma meeskonna teadmata liigutada?
Põhimõtteliselt on aru saada, mida tahetakse küsida. Samas on küsimus formuleeritud nii laiali valguvalt, et õigupoolest ei ole võimalik öelda, kas õige on ei või ja. Tüüpiliselt ei peaks redelit liigutama ikkagi siis kui kellegi evakuatsioon sellest otseselt sõltub. Narr oleks iga ümberpaigutuse puhul kõik meeskonnaliikmed läbi joosta.


A11 Mis võib põhjustada mootorsael tagasiviskumist?
Tagasi ei viska siiski mitte mootorsael vaid mootorsaag.

A12 Milleks kasutatakse hüdroelevaatorit (jugapumpa)?
Teine vastusevariant mis ütleb, et "surve andmiseks põhiliini" on vaieldav. Põhimõtteliselt võib elevaatoriga tõstmist vaadata ka põhiliini töö osana ehkki selline käsitlus ei ole levinud.

A17 Millise tehnika kutsung on 33?
vt kommentaar küsimusele A2

A19 Millises vahekorras segatakse mootorsae kütusesegu?
Õigeks loetakse õli kogust 2%. Selline küsimuse püstitus on puudulik. Kütusesegu segatakse ikkagi vastavalt tootja juhendile. On olemas ka neljataktilisi võsasaage ehkki neid teenistuses väga ei kasutata. Kui nüüd peaks juhtuma, et tuleb mingi uus tehnika kus segu on teises vahekorras, siis on juba eos pähe tambitud 2% ja küpsetatakse mootor sisse.

A20 Miks ei saa suitsuses ruumis töötada sisepõlemismootoriga töövahenditega?
See küsimus on tuleb ümber teha. Tõenäoliselt tahetakse vastust, et hapnikku ei ole piisavalt. Kuid vastusevariant "halb nähtavus" on samamoodi õige. Kui palju on tulekahjul kuuldud mootorsaega tõrjuja hüüatust kurat mitte s.... ei näe. Neile kes ei ole mootorsaega töötanud. Halva nähtavusega on tõesti väga raske mootorsaega töötada, sest ei ole võimalik kontrollida saagimissügavust.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Atesteerimise kord ja eksamiküsimused

Postitus Postitas Doktor »

A25 Kahe tõstepadjaga töötades, millise padja täidad esimesena?
Küsimusest on välja jäänud osa mis vastusevariantide põhjal peaks olema. Nimelt ei ole märgitud, et padjad on asetatud üksteise peale.

A30 Kas hüdrauliliste töövahenditega saab töötada ka vee all?
Küsimuse püstitus on selles mõttes ebaõnnestunud, et märkimata on jäetud tootja juhised. Vee all saab hüdraulikaga töötada siis kui tootja seda lubab.

A31 Mitmenda korruseni maksimaalselt on lubatud ronida tõmbredeliga BMAC 92?
Ilmselt soovitakse tuvastada kas eksamineeritav mäletab, et redel peab pinnast kuhu ronitakse üle ulatuma. Siduda see küsimus korruste arvuga ei ole õige. Vähemasti Tartus on piisavalt maju kus tävava poolt saad ronida 2...3 korruseni ja teiselt poolt maja 4...5 korruseni. Toomemäe ümbrus on selline. Asi ei ole mitte korruse numbris vaid tõmmeka käsitsemise ohutustehnikas. Küsida võib, milline on kõrgeim korrus millele saab tõusta redeliga BMAC 92 arvestades, et maja asub horistontaalsel pinnal ja korruse kõrgus on (näiteks) 2,7m. Nimetama peaks ka sokli kõrguse.

A40 Kas elektrilise töövahendiga töötades, kui tööaeg on pikk või koormused suured, on oluline pikendusjuhe kaablirullilt täielikult maha kerida?
Küsimuse püstitus on vaieldav. Täies ulatuses lahti kerimise piir on tavaliselt näidatud pooli küljele asetatud kleebisel. Pikk tööaeg iseenesest ei ole veel tingimata näidustus.

A48 Tuletõrjearmatuuri kasutatakse...
Teine variant "tuletõrjevarustuse katsetamisel" tekitab segadust. Voolikute katsetamisel on vaja armatuuri kasutada. Ehk kirjutada täpsemalt näiteks redelite katsetamisel vmt.

A54 Kui suur on tuletõrjepumpade imemiskõrgus?
Peaks täpsustama milliste tuletõrjepumpade. Kas tuletõrjeautodele paigutatud pumpade? Albin 200 sul küll 7...8m kõrguselt ei tõmba. Mitte iga auto ei tõmba 7...8m kõrguselt

A85 Hargmikke kasutatakse kustutusvee jaotamiseks ja vooluhulga reguleerimiseks?.
Idee poolest võib see nii olla, kuid praktikas on hargmiku ventiilil siiski kaks asendit. Täiesti kinni ja täiesti lahti. Seega on vaieldav, kas vooluhulka ikkagi reguleeritakse hargmikuga.

A99 Redeli nurk püstimamisel peab olema
A100 Redel püstiamisel peab kaugus seinast olema:
Vaja on nimetada, millisest redelist käib jutt. Erineva pikkusega redelite kannad jäävad paratamatult 75 kraadi puhul erinevale kaugusele. See küsimus on selgelt eksitav. Ehk oleks mõtekas küsida vaid püstitusnurka?

Kuumusstress saabub kui temperatuur riiete alla tõuseb 39 kraadini?
Väga vaieldav küsimus. Kuuma mõju on otseses seoses organismi võimekusega ja vägagi individuaalne.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist