Eesti päästjate foorum

Mida arvate nendest nn. suitsusukeldusjaamadest. Meil on need küll täielik saast. Akud ei pea ja üldse väga nõrgad iga asja suhtes.

Tartus on kasutusel Motorola jaamad GP 340 tõrjujatel ja GP 360 meeskonnavanematel, rühmapealikul etc. Kumbki neist pole niiöelda pakendist tulnud sõnnik. Kuid funktsionaalsusest jääb puudu. Häda on selles, et kinnastatud käega on neid kehv käsitseda. Eriti suitsus, kus käed jalad niigi tööd täis. Parem oleks kui neil oleks lisavarustusena kohe juhtmeotsas olev mikrofon / valjuhääldi kaasas. Siis saaks jaama põuetasku panna ja mikrofoni krae külge. Hea lihtne kasutada. Põuepanek eeldab ka lühemat antenni.

Selline mikrofon on kasutusel rühmapealikul, kes ütleb, et tema jaoks on see mõttetu, kuna sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks tuleb jaam ikkagi taskust välja võtta.

Kokkuvõtteks. Oleks tõrjujate käsutuses juhtmeotsas olevad valjuhääldid / mikrofonid oleksid täitsa arvestatavad jaamad.

on ka tallinnas kasutusel. kuna akud on vanaks jäänud ja keegi eriti huvi ei tunne juhtkonnast selle vastu siis hakkavad nad väga kiiresti üles ütlema.
Suitsusukeldumisel on meie komandos kasutusel interspiro maski kõnemembraani asemele paigaldatavad savoxi kõneseadmed

sama siin, kasutame GP300 meeskonnavanematel ja suitsusukeldumisel GP340 + savox. suitsusukeldumise ja savoxiga on küll nii, et sellele kindel olla ei saa. töötab nii kuidas ise heaks arvab.
kuidas on aga krae külge kinnitatavate mikrofonide töökindlus? et just tõrjujatel, kes teevad suitsusukeldust ja pidev oht on ikka mikril märjaks saada. rühmapealikul võibolla tänu sellele toimib et märjaks ei saa. igaljuhul mugav on ta küll, jaama taskust välja võtmine juba paras pusimine ja nupp ka kinda all kipub väikseks jääma. samamoodi ka kõlar ju kõrvale siis lähemal.
ehk jagate kogemusi....

savoxitega see juhus et kord kylmailmaga kylmus yhel ss'il savox kinni ja ta oli kogu aeg eetris ja side lihtsalt puudus see kord. hää oli et mingid lyhikesed vahemaad olid. kui nyyd mingit kindlamat savoxi moodi asjandust leiduks siis oleks sellest igatahes palju abi.

Ainult külmakindlusest jääks vist puudu, sest ka niiskus ei mõju neile eriti hästi. On meil ka savoxid olemas ja minu kogemus on, et suurt midagi sealt aru ei saa, mis sinna sisse räägitakse. Ja samuti ei saa sealt seest aru, mis sulle vastu räägitakse. Hästi aeglaselt ja rahulikult rääkides on võimalik aru saada, kuid suitsusukeldumisel on see tiba raskendatud. Aga parem ikka kui mitte midagi.

kuna akud on vanaks jäänud

Siinkohal jääb ainult kinnitada, et ka Tartus on need küllalt kulunud.

kuidas on aga krae külge kinnitatavate mikrofonide töökindlus? et just tõrjujatel, kes teevad suitsusukeldust ja pidev oht on ikka mikril märjaks saada.

Töökindluse kohta ei oska öelda. Firma räägib:"Housing fully sealed to meet harsh conditions like 40 mph blowing rain". Maakeeli siis:"Korpus on tihendatud ja talub 64 km/h langevaid vihmapiisku". Krae külge panemisest niipalju, et osalt jääb see kiivriserva varju, nii et ehk suunab see osa veest mööda.

Aga savoxitest... Endal kiilus ükskord nupp saateasendis kinni. Ei tea miks, suvine aeg oli. Ise ma ei märganud. Ja meeskond kuulis 20 min minu häälekat lõõtsutamist.

Ütleks, et side on tõeline sõnnik .sorry side vahendid.Aastaid tagasi oli riigihange (tervele vabariigile ühtne side) tulid uued jaamad eriksuni omad side oli mis oli natuke rasked küll aga sai vähemalt operatiivselt asjad aetud.Muide pool vabariiki sai kaetud jäle papp pandi magama (see raha läks otse korsnasse) Aga nüüd saada sms-sse(järgmiste jaamadega saab mms-sse kah saata)mis ka alatihti läbi ei lähe.Mina kasutan seetõttu tihti lihtsalt mobiili 112 on kindlam .Suitsusukeldus jaamade asemal kasutatakse pigem seda karjumis moodust kui jaamu.Jaamade vigu võikski loetlema jääda aga töö tahab tegemist.Ja uskuge mind panete nende jaamadega veel vähemalt 5-10 aastat.Jõudu ja ja rahulikku närvi side pidamisel.

Side on pidev probleem. Kuid veidi on ka meie süüd. Paljud teist on järginud tootja juhendit akude laadimise kohta? Olete hooldanud nagu vaja? Motorola on siiski rahvusvaheliselt tunnustatud firma ja vaevalt nad paska toodavad.

Kolleegid, siin ei peaks segi ajama sidet laiemalt ehk repiiterite kanaleid ja sidevahendeid, mis meil taskus on ehk siis raadiojaamu.

Peale minu eelnevas postituses välja toodu puuduste ei ole mul jaamadele midagi ette heita. Rahulikult rääkides on kõne selge ja arusaadav. Taluvad ka vaiksemat otse jaama puhuvat tuult. Tugevamaga jah, peab jopekrae varju hoidma. Küllalt kerged. Lihtne kasutada jne.

Teine teema on muidugi repiiterite arv, paigutus jms. Mendes' iga pean küll nõus olema. Ei ole normaalne, et häirekeskus on Elvas ja 15 km Elvast väljas ei ole isegi autojaamaga keskuse kutsumine võimalik. Aga see on teine teema.

Aga hooldada pole just palju, lapiga puhtaks, ongi kõik.

Olen lugenud erinevate inimeste seisukohavõtte ja otsustasin kaasa rääkida.

Jaamad Motorola on suhteliselt vastupidavad. Ainus asi, mida nad kardavad, on vesi. Seega, kui jaam saab vett, siis aku küljest ja jaam ilma akuta komandopealiku kätte. Tallinnas on Motorola jaamad kukkunud kõrghoone kõrgematelt korrustelt - veidi muljutud nurk, kuid jaam töötab. Jaam on ka tulle kukkunud. Korpus on sulanud, kuid sisu on jäänud töökorda. Akud on üldiselt ka suhteliselt hästi vastu pidanud. Tallinnas on esimesed akud aastast 2000 ja sel aastal on plaan suur osa akusid välja vahetada.

Savox seadmed on suht suur saast. Kummidetailidesse tekivad praod (pritsimehe kinnas on ju sageli nagu liivapaber...) ja sealtkaudu saavad seadmed vett. Tulemuseks on see, et savoxid jäävad saatele. Hullem kui tehniline rike, on see, et pritsimeestel puudub usaldus antud seadmete vastu. Nõmme on juba tükk aega kasutanud kõnemanipulaatoreid. Ehk keegi neist oskab nende vastupidavust ja kasutamismugavust kommenteerida? Esialgu on seadmeid juurde küsitud...

Meil on ainult üks motorola jaam ja kõik. Kui midagi öelda on vaja siis tuleb lihtsalt kõvasti häält teha. Aga jama on ju niimoodi, vähemalt lubati midagi ette-võtta, juba mõni aeg tagasi.

Minu arust tuleks hakata õpetama komandodes viipekeelt. Siis saaks ka raadiojaamade pealt kokku hoida ja...

elementaarsed põhikäsklused on olemas juba ju viipekeeles......

Nädalajagu tagasi oli meil põhjalikum arutelu vahtkonnasisese side teemal. Kuna jaamad (GP340 ja GP360) on ebafunktsionaalsed, siis on süvenenud käitumine, kus tõrjujad ei panegi jaamasid tasku, öeldes, et mis sellest tarida, kasu ei ole ja kaob veel ära ka. Probleeme on kolm.

• Käsitsemise egamugavus.
• Raadiojaama programmi ebafunktsionaalsus.
• Raadiojaamade arv

Esimene probleem seisenb selles, et jaamad on väga varmad taskust välja kukkuma. Seda ka siis kui see on nõuetele vastavalt rinnatasku paigutatud. Ise olen järskude käetõmmetega saagi käivitades jaama taskust lihtsalt välja löönud. Korduvalt on see mul sodi sisse kukkunud. Teiseks võtab jaamaga rääkimine (kui keegi sinuga üldse räägib) viis liigutust:

• Pane tööriist (juga, kang jne.) maha;
• võta kinnas käest;
• võta taskust jaam ja räägi;
• pane jaam tagasi;
• pane kinnas (kindad) kätte;
• võta tööriist

Kõike eelnevat muidugi ka suitsus. Kindad on aga alati märjad, mingi sogaga koos ja talvel loomulikult jääs ka veel. Kraemikrofon lahendaks kõik need probleemid. Jaam oleks põuetaskus. Eesmärgiks saab pideva selgitustööga need mikrofonid komandosse saada.

Teine häda on selles, et automaatne skanneeriv režiim haarab Tartumaal vaikimisi vaid järgmiseid kanaleid:

• Tartu repiiteri, mille piirkonnas on Tartu ja Tõrvandi komandod;
• Puhja repiiteri, mille piirkonnas on Puhja ja Elva komandod;
• Alatskivi repiiteri, mille piirkonnas on Alatskivi komando;
• ja Tartumaa sipleksi (ilma repiiterita üldkanal).

Välja jäävad teised kanalid s.h. suits1, suits2 jne. Seega ei saa meeskonnavanem või rühmapealik vaikimisi seadetega jälgida korraga häirekeskust ja meeskonda. Vajalik oleks võimalus, et MV/RP/OP saaksid ise programmeerida endale vajaliku koguse jälgitavadi kanaleid. Seni aga kui seda võimalust ei ole, on Tartu II vahtkond kogu täiega kanalil Suits1. MV/RP lülitavad seejuures käsitsi sisse skanneeriva režiimi, millega saab jälgida kõiki programmeeritud kanaleid korraga. Meie tavalise sidevõtmise sagedus põhjal ei saa eeldada ka kanali ülekoormamist. Aeg näitab, kas kogu vahtkonna suits1- l istumine ka praktikas ennast õigustab. Komandos tehtud eksperimendis õigustas.