Laaniste kirjutas:Selle teemaga pöördusid skeptikud ka Siseministeeriumi poole ja me uurisime teemat veidi lähemalt. Sisemin vastus on näha ka skeptikute kodulehel. Vastuse koostamiseks tuli tausta uurida rohkem, kui selles kirjas näha ja minu poolt paar kommentaari selle teema kohta:
1. Ei maksa oma veendumusi kujundada ajaleheartiklite põhjal. Seda enam et info demineerimiskeskuse varustuse kohta on asutusesiseseks kasutamiseks, st ajakirjanikul ei ole võimalik saada täies mahus infot, kuid ta on ikka mingi artikli oma äranägemise järgi kokku pannud.
Samuti on kogu info, mis on skeptikute seisukohtade aluseks, pärit USA ajakirjandusest. USA ajakirjanduses olev viide "ametlikule uuringule" on tegelikult viide teisele ajakirjanduslikule allikale, mis omakorda viitab "uuringule". Väidetavat uuringut ennast pole keegi näinud.
Arvamusi võib ajaleheartiklite baasil kujundada küll, samuti infot koguda. Ja ometi pole asi mitte niivõrd ajaleheartiklites, varjatud testitulemustes, vaid lihtlabases füüsikas.
Sniffex on 'moderniseeritud' nõiavits, ei midagi muud. Sellel ei ole vooluallikat, mis annaks toidet väidetavale gaase analüüsivale protsessile.
Füüsika ei põhine ajaleheartiklitel ja ei sõltu ka kellegi usust või uskumatusest nõiavitsa (Sniffexi) toimesse.
Kuidas Sniffexit testitud on, võib videote pealt vaadata:
http://sniffextest.blogspot.com/
2. Demineerimiskeskus ei osta oma varustust pimesi. Teatakse, mida kasutavad teiste maade demineerijad ja enne ostmist testitakse seadmeid koostöös teiste asutustega, sh näiteks kapoga. Testide tulemused on fikseeritud, kuid need pole avalikud dokumendid ja siin foorumis nendest ei saa rääkida.
Palju sõltub testi protokollist, pimendusest, kontrollpanuste olemasolust jne. Olles küll mitte tutvunud konkreetselt selle testi asjaoludega, julgen positiivse tulemuse olemasolu korral väga kõvasti kahelda, kas vajalikud kontrollmeetmed ikka võeti arvesse. Kas testimise juures oli mõni füüsik ja/või psühholoog, kel sedalaadi "sensoorsete" testide kogemus oleks?
See pole muidugi esimene ega kahjuks ka viimane kord, mil suured inimesed lapsikutele järeldustele jõuavad. Näiteid võib teaduse ajaloost leida rohkem kui üks (N-kiired, külm tuumasüntees kodukeldris jne)
Kas ametlike kanalite kaudu oleks võimalik seda Eestis sooritatud testi akadeemiliseks kasutamiseks kätte saada ja anda füüsikutele (teadlastele) hindamiseks? Seda muidugi meie kõigi turvalisuse huvides, sest kui see riist on see, milleks mina ja paljud teised inimesed seda peavad, siis on see potentsiaalselt ohtlik ja tuleks käibelt kõrvaldada, enne kui mingi suurem jama kaela tuleb, mil nagunii põhjalikuks uurimiseks läheks.
Selle kapo vihje võtan teadmiseks ja toimin vastavalt.
Kui aga kohalik test oli eeskujulikult korraldatud ning tulemused ausalt positiivsed, siis oleks põhjust teatud arusaamad füüsikast ja keemiast ümber sõnastada ning Nobeli preemiale järgi minna. Ilma naljata, muuseas.
3. Fotol ei ole Stan Reber. Ma arvan, et fotol olev isiku nime pole vaja siin foorumis välja tuua, kuna ta pole avaliku elu tegelane. Usun, et kõik Põhja-Eesti päästajad, kes on suuremate demineerimisalaste sündmustega viimase 15a jooksul kokku puutunud, teavad fotol olevat inimest väga hästi ja ei kahtle ta pädevuses.
OK
4. Stan Reberist sai USA firma kontaktisik Baltimaades peale seadme soetamist. Seadme soetamise ajal ei olnud ta firmaga seotud. Olen nõus, et tema firmaga seotud olemine ei ole kõige korrektsem lahendus, kuid samas on ta ka koosseisuväline töötaja, mitte ametnik. Petiseks tembeldamise võiks siiski tagasi võtta.
Pole küll minu asi õiendada, aga minu kogemus näitab, et ka täiskasvanud ja igati austusväärsed inimesed, kes on palju head ja kasulikku teinud, võivad mingitel asjaoludel mingite asjadega sügavalt eksida. Seda võib meie kõigiga juhtuda ja see on inimlik. Sama inimlik on ka oma vigu tunnistada, eriti olukorras, kus tegemist on küsimusega, mida saab teaduslikult uurida (mitte kas jumal on olemas või mitte) ja eriti veel selles olukorras, kus kaalul võib olla iseenda ja kaaskodanike elu ja tervis.
5. Vaevalt, et päästjad tahaksid kuulda demineerijatelt süüdistusi stiilis "te ei tunne oma tehnikat ja ei oska kustutada". Ma arvan, et päästjad peaks demineerijate kohta midagi sarnast öeldes väga hoolikalt järgi mõtlema.
~
6. Miljoni dollari lubamine on show ja reklaamtrikk. Oma valik kas uskuda seda või ei, aga riigi poolt ametlikult sellisele asjale reageerimine oleks sobimatu ja naeruväärne.
Ilmselt ei tunne te asja, seega selgitan. See miljon dollarit on reaalselt olemas ja sellele võib järgi minna iga isik, kes nt Sniffeksiga lõhkeainet oskab leida. Kontrollitud tingimustes, muidugi. Olen nõus, et riigiasutus sellistele ettepanekutele ei pea reageerima, aga võtke siis ise eraisikuna asi ette, kui usk Sniffexisse nii suur on.
Lisaks veel - Teeledega on probleeme, aga ma ei saa aru, mida mõeldakse kui seda soetust korruptiivseks vms nimetatakse. Korruptsioon eeldab, et keegi saab tehingust isiklikku kasu. Keda praegu kasu saajana silmas peetakse? Autodel on ilmnenud vead, tootjafirma peab need garantiikorras kõrvaldama ja see läheb talle väga palju maksma. Kannatab nii tellija kui ka tootja.
Lisaks on tootja minuteada jäänud lepingu tähtaegade täitmisega hätta ja sellest tulevalt ähvardavad neid omakorda leppetrahvid.
Ma saaks aru, et kui kalli raha eest ostetakse ilma konkursita kehvad autod, et see on kellelegi kasulik. Aga praegu valiti rahvusvahelise avaliku korras välja kõige soodsam pakkumine. Kas kõige soodsama hinna järgi tootja valik on korruptiivne? Kas tootjapoolne praak on korruptiivne? Kas vea garantiikorras kõrvaldamine on korruptiivne?
Jätan teistele arutada...