Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Siin arutleme teemadel, mis puudutab meie varustust. Raadiojaamadest hansalauani, joatorust autodeni.
Vasta
ipi
Postitusi: 87
Liitunud: 10:11, 07 10 2007
Asukoht: L-Viru
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas ipi »

Andreas.R kirjutas:Saan aru küll, et enne "raskeid aegu". Küsin siis niimoodi - kas on käimas veel hankeid uuele tehnikale?
Autosid ei tohiks küll lähiajal enam tulla, kui 8x8 masinad ära tulevad
Andreas.R kirjutas:Hanked tuleb tühistada - kasvõi leppetrahvi makstes - ja jätta mehed tööle. Kui räägitakse, et läheme tagasi 2006 a. tasemele palkades - oleme seal siis ka tehnikaga...
Kas on mõistlik loobuda tehingust kus, PA paneb mingi 1/3 (mõni teadjam võiks parandada, kui täpsemat numbrit teab) rahast ja ülejäänud raha tuleb ERF-st ehk mingitest Euroopa fondidest ? Just sellise skeemiga on ostetud nii uued paakautod, pumbajaamad kui ka konteinerautod.

Teadmiseks veel, uutel paakautodel on sellised keerukad nimed (kiirsekkumis jms kõlavad nimed lisaks) just selleks, et oleks võimalik saada igasugustest fondidest jms kohtadest raha (vastata nende rahaandmise kriteeriumidele)
Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas kalifa »

Olen ka sellel arvamusel, et see viimane tehing, kus 1/4 tuli raha olemasolul kohe maksta ja sellega kõik välja ostetud, oli hea plaan, tuleb lõpetada aga liisinguga igasuguste komandode juures seisvata abisõidukite uuendamine, mis koormab eelarvet majandusolukorrast sõltumata aastaid.
mõtetes olen veel Teiega!
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Doktor »

Manivald, ma uuringi, nii et olen higine ja homme uurin komandos jälle. Aga järsku sa oled nii lahke ja räägid, miks autod on sellised nagu nad on.

PS Järsku on sul kuskil komisjonihinnaga EVS pritsiautode standardeid lugeda. Standardikeskusest on neid lohutamatult kallis osta.

Ja veel, ipi räägi palun, millise eelise annab fondist raha saamisel eriline autonimetus.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas kalifa »

Doktor kirjutas:Manivald, ma uuringi, nii et olen higine ja homme uurin komandos jälle. Aga järsku sa oled nii lahke ja räägid, miks autod on sellised nagu nad on.

PS Järsku on sul kuskil komisjonihinnaga EVS pritsiautode standardeid lugeda. Standardikeskusest on neid lohutamatult kallis osta.

Ja veel, ipi räägi palun, millise eelise annab fondist raha saamisel eriline autonimetus.
Ega Te ometi hakka kahtlustama, et mäng käib viimasel ajal väga ühte väravasse ja riigihanke tingimused pannakse paika ühe tehase valmistatava auto järgi, nagu on kahtlustatud ka Bantwagenite konkshaagiste ehitusel.
mõtetes olen veel Teiega!
Andreas.R
Postitusi: 536
Liitunud: 17:26, 09 01 2008
Asukoht: Alates 01.03.08 endine Viljandi KK, hetkel Türi PK
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Andreas.R »

Korruptsioonioht on siiski olemas...
by Andreas.R » 22.07. 2009. 08:59

...jõuavad nüüd järeldusele ka ministrid ja milles meie siin ammu juba üldse ei kahtlegi imestades tehnika ja muu pudi-padi üle mis komandodesse jõuab... http://uudised.live.hot.ee/v/8/39291?

AbiteenistujaAndreas.R

Posts: 193
Joined: 09.01. 2008. 17:26
Location: Alates 01.03.08 endine Viljandi KK
Private message

Ei viitsi rohkem oma postitusi läbi lapata, nagu mulle üks foorumlane alles hiljuti soovitas, aga mina ei kahtle enam ammugi, et need "poolakad" just kõige läbipaistvama konkursiga meile on jõudnud...

Ja "kögisen" igavusest nagu manivald õigesti märkas - mis muud teha - peagi saabuvate läbirääkimiste teemadel ju keegi arvamust avaldada ja seisukohti kujundada ei julge... Nii siis lähemegi nagu lambakari hukkamisele... Vabandust! Jälle lahmin! Ja muidugi ei tea asjast mitte midagi... :cool:
Abiteenistuja
ipi
Postitusi: 87
Liitunud: 10:11, 07 10 2007
Asukoht: L-Viru
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas ipi »

Doktor kirjutas:Ja veel, ipi räägi palun, millise eelise annab fondist raha saamisel eriline autonimetus.
Kahjuks ei oska ma seda paremini kommenteerida, lihtsalt kirjutasin, mis on seminaridel jms meelde jäänud.
Niipalju kui ma aru sain, siis oli asi selles, et kui küsida raha näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (paakautode jaoks), siis vist nende jaoks oligi vaja seda kiireskkumis jms nimetust. Et kui oleks kirjutatud lihtsalt, et tahame Paakauto jaoks raha siis oleks tõenäosus seda saada suht väike, et ei lähe väga kokku nende tingimustega. Aga kui selline nimi nagu need paagid said, siis nö on rõhutud sellele, et see on kõik keskkonna heaks, (piltlikult öeldes, et saab selle autoga kiirelt kohale ja kõrge läbivusega, seega saab maastikul hästi liikuda ja kiirelt nt metsatulekahju ära kustutada ja kahju väiksem).
Andreas.R
Postitusi: 536
Liitunud: 17:26, 09 01 2008
Asukoht: Alates 01.03.08 endine Viljandi KK, hetkel Türi PK
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Andreas.R »

Kuna olen tuntud "suure irisejana" ja üldjuhul lihtsalt alla ei anna siis "kögisen" ikka edasi: vaatsin siis nüüd lähemalt ja laiemalt. Näiteks seda videod: http://www.autonet.ee/video/bw18PtKBGRs Andku lugupeetud eisneja andeks aga sellise jutuga auto headusest veenab ainult lasteaia last: voolikuliine ei ole vaja lahti vedada? Mis see siis tähendab? Kas sõidan nagu härra kohale ja sündmusel töötavad meeskonnad hargnevad "tagurpidi" mulle kõhualla? Maastikupõlengu korral saab auto kaitsta enda kõhualust? Tahaks näha nii rumalat autojuhti kes masinaga tulle ronib! Ja olles näinud kuidas ja kui kiiresti põleb õline tehnika ei usu, et selline pihusti suudab kergelt süttivat põlengut ära hoida... Kui ütlete, et masin on uus ja pole õline siis tean oma lähiümbrusest vähemalt kahte suvel saabunud autot mis ikka "leemendvad" korralikult... Ja lõpuks ütleb ka spetsialist ise välja, et selle autoga saab tänavid pesta... :lol: Kuigi kahtlen ka selles väites! Teame kui raskelt eraldub teele sattunud ollus tavaolukorras isegi siis kui joatorust korralikult survet anda. Mis siis nendest niredest rääkida. Ühesõnaga üks korralik häma! Ja ärge hakake jälle rääkima, et minus kõneleb kadedus või lahmin - lükka siis ümber need väited... Ja ka see mis juba varemgi on kõlanud, et sündmusel on vett vaja... Ühesõnaga kui ütlete, et telliti ilus masin linnasõitudeks ja eksponeerimiseks siis sellega olen nõus. Samas on linnades üldjuhul välja arendatud veevärk ja paakautosid oleks pigem tarvis maapiirkonnas. Ja seal ei pruugiks nad olla nii uued ja kallid - peaasi, et oleks korralik kogus vett kaasas!

Veel: hange oli otsustamisjärgus veel 16.01.2009 ja siis oli ikka kõigil juba selge kui rasked ajad on... :evil:
Zoloft
Postitusi: 2
Liitunud: 20:37, 24 05 2007
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Zoloft »

Sprinklereid kasutatakse üldiselt siiski degaseerimiseks(decontamination), levinud põhiliselt degaseerimis- või keemiapääste masinatel.
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Doktor »

Zoloft kirjutas:Sprinklereid kasutatakse üldiselt siiski degaseerimiseks(decontamination), levinud põhiliselt degaseerimis- või keemiapääste masinatel.
Zoloft, ütle palun milliseid lahuseid on plaanis kasutada ja kui palju neid Eestis olemas on?
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Zoloft
Postitusi: 2
Liitunud: 20:37, 24 05 2007
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Zoloft »

Doktor kirjutas:
Zoloft kirjutas:Sprinklereid kasutatakse üldiselt siiski degaseerimiseks(decontamination), levinud põhiliselt degaseerimis- või keemiapääste masinatel.
Zoloft, ütle palun milliseid lahuseid on plaanis kasutada ja kui palju neid Eestis olemas on?
Ei oska kommenteerida, lihtsalt ütesin mis üldiselt sprinklerite mõte on, kulu sellega kustutama ei minda.
Sarka
Postitusi: 95
Liitunud: 14:46, 23 10 2006
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Sarka »

on ju olemas kasvõi hydrobreik(sai vist õieti),mida segatakse veega 1/20 ,oleneb margist ja piserdatakse õlisele pinnale ja bakterid hakkavad tegutsema.See oli üks näide ,aga neid aineid on ju küll ja küll.
VÄIKE PIGI
Postitusi: 73
Liitunud: 21:39, 11 07 2007
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas VÄIKE PIGI »

Tere mehed.
Kui mitmes komandos on juba uued paagid kasutuses ja millised on siis uue auto eelised vanade masinate ees?
Innar
Postitusi: 131
Liitunud: 15:15, 19 01 2006
Asukoht: Tallinn - Emmaste
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Innar »

VÄIKE PIGI kirjutas:Tere mehed.
Kui mitmes komandos on juba uued paagid kasutuses ja millised on siis uue auto eelised vanade masinate ees?
Pärnu ja Tartu kasutavad juba. Põhjas on autod komplekteerimisel ja Ida omade kohta ei oska kommenteerida.
Doktor
Postitusi: 1307
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Doktor »

Eesti päästeteenistusel on uued tehas paakautoks ehitatud paakautod. Riigihanke dokumendist nähtub, et see loodi 28.08.2008. Autod jõudsid Eestisse poolest augustist kuni septembri alguseni 2009. Seega jämedalt aastaga sai teenistus 6 uut paakautot. Uurisin lähemalt ja püüan oma kogemuse baasil autot kirjeldada ning head ja vead välja tuua. Tõsi, auto kas ei ole lahingvalmiduses või on olnud operatiivvalmiduses alles lühikest aega ja seetõttu ei pruugi kõik nüansid ilmneda. Praktika öeldakse olevat tõe kriteerium. Samas saab olulise hulga infot ka vaatluse teel.


Ametnikel kui projektiga tegelejatel on halb komme mitte avalda auto kontseptsiooni. St millisesse taktikalõiku auto esmaselt mõeldud on. Või mis oli auto „ostjate“ soov ja tahtmine. Nimest „Erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusauto 6x6“ saab muidugi ühte ja teist järeldada, kuid mitte just väga palju. Järeldusi saab teha ka riigihankes esitatud soovide põhjal, kuid jällegi ei ole kellegi mõtete lugemine selle kaudu võimalik. Tundub, et auto on niiöelda „keemiakallakuga“. Sellele viitab suur vahuaine paak (1t), neutraliseerimisaine pihustid. Oletan ka, et on soovitud anda täiendavat löögijõudu suurte hoonete (tööstusettevõtted/kaubakeskused) tulekahjudele. Sellele viitab stats lafettjoatoru, selle kasutamine liikumisel jne. Autol on 6 x 6 rattavalem koos dif luku jm, samas on auto ilmselt linnaorientatsiooniga. Veepaak on vaid 9500 L, nii et 15 000 L hajaasustusega piirkondade paakidele sellest vastast ei ole. Läbivust aga piirab suur mass. Auto on planeeritud minimaalselt 25 a kasutuseaga.

Võtsin oma kirjutise aluseks riigihankedokumendi ja liigun enam vähem seal toodud komponentide järjekorra alusel. Minu kirjatüki lugeja peaks tegema tutvust ja riigihankega, muidu jääb mõni lause ehk arusaamatuks. Paljusid asju ei ole mul võimalik testida (näiteks kiirendust), kuid teen oma parima. Tegemist on Scania P seerial põhinevate autodega. Mark ja mudel on Scania P 380 CB6X6HHZ.

Funktsionaalsed nõuded
Juhtimissüsteem ja tähistamine.
Soovitud on, et auto oleks kaitseriietuses kergesti kasutatav. Kabiinis on olemas nagid kuhu saab riputada jope, kiiver ja muu isiklik varustus mahub aga kabiinikapi peale. Tähelepanu ei ole pööratud tuletõrje saabastes juhtimise peale. See on üks puudujääk, mis kordub juba aastaid. Pidur ja gaasipedaal on liiga lähestikku. Suure jalga mehed, kelle saabastel on ka varbakaitsed peavad jalga suruma vastu konsooliseina või roolisammast. Vastasele juhul jääb saabas ühe või teise pedaali alla kinni. Scania standarlahenduses ei mõelda kaitsesaabastes juhtimise peale, mis on iseenesest loomulik.

Auto on värvitud traditsiooniliselt punaseks, kuid eksitud on operatiivvärvide skeemis. Nõuete kohaselt peab veoauto küljetriip olema 29 +/- 5cm lai, mida see kindlasti ei ole. Lisaks on auto valge küljetriip ebatraditsioonilselt kaldu, mis ei haaku siiani pidevalt kasutusel olnud horisontaalse triibu kasutusega ja eksitab seega kaasliiklejaid. Otsest nõuet triibu horisontaalse kohta ei ole.

Auto gabariidid on tähistatud vastupeegelduvate kleebistega. Kogemuse põhjal ei saa päris õigeks pidada lahendust kus lastimisaluste külgedele on samuti paigaldatud kleebised. Need kleebised kuluvad ajaga tuhmiks, puhasta palju jaksad. Ilmselt tungib maanteepigi ja talvine soolasodi kleebise mikropragudesse. Liiati ei tõmba kleebis päevasel ajal tähelepanu. Lastimisaluste nurkades võiksid olla valged ja/või punased vilkuvad lambid, nii ees kui ka tagaservas. Näiteks on oranžid vilkuvad lambid paigutatud Bronto tõstuki tugikäppade külgedele.

TEHNILISED NÕUDED
Tehnilised parameetrid
Auto tippkiiruseks on 110 km/h, mis on igati normaalne. Päästeamet on soovinud vaid 17° dünaamilist kallet, mis kinnitab visuaalselt nähtavat kõrget raskuskeset. Kõrge raskuskese ei aita kahjuks kaasa maastikuvõimekusele. Tõsi seista saab see auto ka 25 kaldega teel.

Kabiinis ei ole turvaraami. Liigne luksus ?! Jah muidugi on odavam maksa haigla- ja tööõnnetuskulusid.
Pilt

Kasutustingimused
Autole on ettenähtud kasutamiseks temperatuuride vahemikus -30 kuni + 35 kraadi C. Otseselt ei ole märgitud, kuid oletan, et mõeldud on eelkõige seisvat autot. Kabiinis peab 70 km/h püsima 15°C temperatuur, ajal kui kappides peab see olema minimaalselt 2°C. Lõuna- Eestit tundes väidan, et alumine kastustemperatuur -30°C on liiga kõrge. Sobivam oleks -40°C. Kärdeda külmaga talvekuudel ei ole öösiti temperatuurid -20°kuni -30° midagi väga haruldast. Tõsi igapäev seda muidugi ei ole. Näiteks Kuusikul mõõdeti jaanuaris 2007 miinimumiks -26,2°C ja Kuusiku on nii Raplamaa ja põhja- eesti kui üldse olla võib. Seega on planeeritud alumine kasutustemperatuur väga ligidal sageli esinevatele talvetemperatuuridele. Eesti absoluutne külmarekord pärineb aastast 1940 ja on -43,5°. Langetades kasutustemperatuuri -40°C jääb soliidne reserv. Kui me tahame, et auto oleks päästeauto, siis peab see auto olema valmis tegutsema igasugustes tingimustes. Lisaks ei võeta kasutustemperatuuri määramisel arvesse ühte klimaatilist asjaolu.Akadeemik A Raukas kirjutas ajakirjas Horisont, et alates 2015 prognoositakse kliima jahenemist. Ma ei ole klimatoloog ja kirjutan ümber teadjamate arvamusi, kuid auot kasutusiga langeb osaliselt jahenevasse aega. Riigihankes on soovitud, et kustutussüsteem (mõeldakse ilmselt pumpa, segistit jmt) ei tohi avatud ustega kinni külmuda. Paraku näitab praktika seda, et iga sulgurliitmik on ca -10°C nõus rõõmuga kinni külmuma sõltumata kütteseadme võimsusest. Miks ei ole pumbal liitmikekütteseadet?

Müratase
Lubatavaks on peetud müra taset 2m kaugusel autost kuni 82 dB. Päästjad on hästi kursis, et täistuuridel töötava mootori ja pumbaga auto kõrval juttu ei aja. Müra on liiga tugev. Lisaks mõjutab müra kogust ka autost mööduv liiklus jm, teame, et juht seisab pea alati pumba juures. Seadmete kuludes on aga tavapärane müra suurenemine. Nõuete järgi tuleb isegi ajutiselt (ütleme näiteks bussi möödumisel töös olevast päästeautost) üle 80 dB müra korral tagada kuulmiskaitsevahendid. Neid ei ole aga autoga kaasas. On olemas ka klapid, millele on sisse ehitatud raadiosideseadmed, mida saaks käsijaama ühendada. Üsna suur küsitavus lasub aga järgmistes riigihanke punktides.
  • 3.3.2. Sõidumugavuse ja sidevahendite kasutamise tagamiseks ei tohi müratase Kabiinis ka ajutiselt ületada 75 dB(A), (EN-1846-2, lk 24).
  • 3.3.3 Mürataseme nõuded ei puuduta sisselülitatud sireenist tingitud heli.
Autole on paigaldatud Federal Signal PA300 seeria sireen. Soovitud on mitte nõrgemat kui 125 dB heli tekitavat sireeni. Täiendavaid nõudeid kabiini tungiva heli osas ei ole. Lisaks asub üks valjuhääldi mootorivõre taga pannes kabiini heliga vibreerima ja tekitades täiendavat müra kogu kabiinis. Ometi on teada, et turvaliseks sõiduks peab sireen olema kogu op sõidu aja olema sisse lülitatud. Mis siis nüüd saab? Mulle tundub, et siinkohal oleks vaja teostada mõõtmised tegelikust müra tasemest autos. See, et tootja väidab asja paikapidavust ei ole mingi garantii.

NÕUDED ALUSAUTO KOMPONENTIDELE
Paraku ka sellele autole ei ole külge ehitatud kohta kust teostada kaitsemaandust. Kaitsemaandus on oluline vaatamata sellele, et pingestatud elektriseadmeid ei kustutata. Puudu on ka maandusvarras ja juhe. Neid aga ilmselt ei saagi enne kui mõni pritsimees surma saab. Kui mind ei usuta, siis küsige elektrikute käest, kes teile kahtlusteta ütlevad, et töötada tuleb kahe maanduse vahel.

Pealüliti
Pealüliti on paigutatud mõneti ebatraditsiooniliselt kabiini ja pealisehituse vahele. Vähemalt Tartusse jõudnud autol ei ole lüliti juures asendite tähistust st mis asendis on vooluring ühendatud ja mis asendis lahutatud. Nagu ma aru sain, siis auto massi välja ei keerata.

Akulaadija
Riigihange näeb ette eraldi kokkuleppe vartustuse osas, mida saab laadida ühendades garaažis järgi välise toite. Laadida saab autoakumulaatoreid ja taskulampe. Miskipärast ei ole autos laadijat käsiraadiosaatjale. Auto elektrisüsteem peaks olema nii "tark", et lahja aku korral lülitab see teised tarbijad tagant, et anda käivitusvoolu.

Alusauto valgustusseadmed
Autol süttivad käivitades päevasõidutuled ja armatuurivalgustus. Alusautotuled on tavapärased ja paljudel veoautodel sarnase skeemiga. Viimast on ka pildilt hästi näha. Taha ülesse on paigutatud täiendavad piduri- ja suunatuled. Samas ei ole täiendavaid ülemisi gabariiditulesid, mis annaks tagasõitjale auto suurusest selgema pildi. Alusauto tagumistele alumistele ja kõigile esimestele tuledele on paigaldatud võrejad kaitsed. Esimesed tundusid võrdlemisi tugevad. Tagumised on seevastu nõrga konstruktsiooniga ja kõveraks painutatavad ka näppude survega. Külgedel on nõuetejärgsed ääretuled. Eesmistes ülemistes gabariidituledes on kasutatud valgusdioode. Olulise puudusena tuleb kahjuks nimetada tagurdustulesid, mille paigutus ei võta arvesse päästeautojuhtide vajadust näha hästi pimedas ja kitsas ruumis tagurdades. See mis võiks olla tuleb esile praegusel Tartu 21- l. Vasakule ja paremal kabiini tagumistesse ülemistesse nurkadesse on paigutatud tuled. Niisamuti on need paigutatud tagumistesse alumistesse nurkadesse. Kaks tükki on ka tagumisel allasõidutõkkel, mis fotol hästi ei paista. Kokku seega kuus tuld. Ülemised näitavad tuld puuokstele, alumised kive, kände ja lumevalle ning tagumised lihtsalt taha. Nii on ümbrus tagurdamisel kenasti valge. Võib küll öelda, et töötuled näitavad auto ümber, kuid need näitavad autost eemale, mitte otse külje alla. Paigutus võiks olla selline.
Pilt
Esituledele on paigutatud ka kõrgusregulaator.

Mootor
Diiselmootoril on 440 hj, mis teeb iga täikoormaga tonni kohta Praktika näitab, kas sellest piisab.

Jõuülekanne
Töötava lafeti või degas. süsteemiga sõites saab kiirus olla maksimaalselt 20 km/h.

Käigukast
Masinal on automaatjuhimisega manuaalkast. Maitse asi muidugi, mulle meeldib rohkem manuaalkast koos käsitsi juhtimisega.

Määrimine
Riigihange nõuab määrdeniplitele piisavat juurdepääsu. Pidevale hooldustööle võiks pöörata rohkem tähelepanu. Pumba määrmiseks võiks määrdeniplid tuua välisseina lähedale. Niisamuti mujal. Kombainidel kasutatakse seda võtet juba ammu.Kui ma nüüd ei eksi, siis Claas Lexionil peaks olema.

Pidurisüsteem
Vähemalt Tartusse saabunud autol puudub õhuliitmiku kübar. Maanteesodi tungib torudesse. Võimalik ka, et on jõutud juba ära varastada.

Rehvid ja rattad
Autole ei ole paigaldatud otseselt maasikusõiduks mõeldud rehve. Teadjamad foorumiliimed ehk kommenteerivad seda valikut. Autole ei ole kaasa pandud lumekette. Raskes talvises olukorras annaks see autole lisaläbivust. Ei midagi uut päikese all. Lumeketid ei ole Eesti päästeautodel kasutusel. Võttes jälle arvesse, et päästeteenistust oodatakse ka lumetormiga oleks neist ehk kasu.

Lafettjoatoru
Arvestades kõiki uue tuletõrjetehnika oste on see auto ainulaadne seetõttu, et pealisehituse katusele on paigutatud lafettjoatoru.
Pilt

Lafetist rääkides ka natuke terminoloogilist irisemist. Eestis on moekas võtta üle termineid ja vägistada need siis Eesti keelde. Riigihankes räägitakse veemonitorist (ingl k water monitor või fire monitor). Monitor on seade, mingi teise seadme töö jälgimiseks eg arvutimonitor. Teise ilmasõja ajal oli monitor aga rannakaitse suurtükipaat, mille soomuse ja tulejõu vahekord oli tugevalt tulejõu kasuks. See paat oli mõeldud võitlema "pane pauk ja tõmba lesta" põhimõttel. Niisiis peaksime olema ettevaatlikud uute terminite juurutamisega ajal kui meil on oma oskusterminoloogia olemas.
Autole on paigutatud statsionaarne elektrimootoritega juhitav lafettjoatoru DeckMaster 3440, mis on tuntud usa firma Akron Brass toodang.
Põhilised omadused on järgnevad Päästeteenistusel on kindlasti vaja lafettjoatorusid, küsimus tekib, kas see peab olema statsionaarselt autole kinnitatud Tegemist on küll kiirsekkumisautoga, kuid millistes olukordades annab kiire lafetile lülitumine eelise? Loogiline vastus on muidugi olukordades, kus tulekahju levib sekuditega e siis väga kiiresti ja (NB!) kus juurdepääs on väga hea. Meelde tulevad kohe lennukitulekahjud suhteliselt lagedatel lennuväljadel. Vt. pilti Lennujaam 12- st.. Mõned päevad tagasi kustutati sellega ka hea juurdepääsetavusega hakkepuiduhunnikut. Selle lafetiga saab 9500 L vett koldesse suunata ümardatult 3 minutiga. Kogus on muljet avaldav, kuid kas me eeldame, et juurdepääs on alati väga hea? Statsionaarne lafett tuleb paigutada koos autoga ja vastupidi. Vajadusel siis põlevale hoonele väga lähendale. Minu puhtalt isiklikult arvamusel on mobiilne lafett kombinatsioonis paraleelliini kiiret paigaldamist võimaldava voolikukäruga efektiivsem. Viidatud pildil on autole pandud kaks voolikupoolikäru. Toiteliinide otsa jääb kinni nii stats kui mob lafett. Statsionaarse lafeti eelis on väiksem rõhukadu pumba ja toru vahel, kuid seda annab mobiilse puhul paraleelliiniga kompenseerida ehkki see pole täielikult võimalik. Jätkuvalt minu isikliku praktika põhjal öelduna on sääraseid tulekahjusid, kus just antud stats lafettjoatoru (suur vooluhulk, suur lennukaugus, kiire kasutuselevõtt) edu tagab äärmiselt harva. Kõne alla muidugi tulevad juhud, kus hea juurdepääsetavausega kohas (kütuseautode õnnetused/tankla põlengud) vaja toota madalkordset vahtkatet. Ehk ka võimalus märja veega lausleegis hoonet kustutada või kõrvalhooneid kaitsta. Viimati nimetatu jaoks peab aga suur masin sündmuskohal ringi siiberdama, nii et see on rohkem teooria. Suur kustutusvee/lahuse vooluhulk on suurtulekahjudel kahtlemata oluline, kuid nii palju kui tean ja näinud olen eelistatakse Eestis korvtõstukitelt/redelautodelt kustutamist. Juurdepääs on kõvasti parem. Õnnestunud lahendus on stats lafeti paigutamine tõstepoomile nagu siin pildil näha on, kuid see viib autohinna kõrgele.
Järgnevalt paar praktilist laadi märkust. Lafettjoatoru on täielikult juhitav kabiinist ja taga pumba juurest ning teatava reservatsiooniga katuselt. Nähtavus kaabiinist on kehv, nii et mitmete tuttavate tõrjujate ühishinnangul on tulemuslik lafeti juhtimine kabiinist üksinda võimatu. Täiendava abinõuna on kabiinist juhtimise korral vajalik teise tõrjuja juhatused. Juhtpuldi saab ühendada pumbakappi ja sellega liikuda. Katuselt juhtides tuleb sellega koos katusele ronida, eraldi juhtpuldi pistikut katusel ei ole. Katusel ei ole pumba/auto parameetrite jälgimine võimalik. Pumpa saab vastava puldi abil, mis tuleb enne ühendada, katuselt käivitada ja välja lülitada. Lafettjoatoru asendiindikaatorid pumbaruumis puuduvad. Niisamuti ei ole piirajat, mis takistaks kogemata vee suunamist vastu autokatust. Oht vilkureid purustada on reaalne. Eestis sõidab paakautoga tüüpiliselt üks tõrjuja. Eeldusel, et autos on üks mees, saab lafettjoatoru kasutada vaid pumbaruumi juurest juhtidest. Teised võimalused langevad ära. Kahjuks ei ole kaasas lafetikasutusjuhendit, nii et täpne ülevaade selle lafeti võimekusest on hetkel puudu. Lafetile ei ole paigutatud katet. Veel kõigis oma vormides ja muul sodil on vaba ligipääs lafetile kui ühele kallimale detailile sellel autol. Kiirsekkumine ei eelda hoolimatut suhtumist uutesse töövahenditesse ja selle katte eemaldamine võta kabiinist tuleku minekuga 10 sek. Pildil olen nummerdanud mõned kohad. Kasutage igas brauseris olevat suurendamisvõimalust, et pilt suuremalt paistaks Kommentaarid pildi numeratsiooni alusel.
  1. Õnnestunud lahendusega katusevalgustus kergendab töötamist.
  2. Alumiiniumist lafetitugijalg toodab juba praegu metallisodi. See peaks olema tihkest kummist.
  3. Lafetini jõudvate juhtimis- ja toitejuhtmete kõri on õhukesest plastmassist. Selle vibratsioonist tingitud läbikulumine karedal katusel aja küsimus.
  4. Järgnev on rohkem teoreetiline kahtlus, kuid juhtmeliitmikud tunduvad meie talvise löga jaoks hõredavõitu.
  5. Pumbajuhtepuldipesa on katmata. Kui see mustust ja jääd täis läheb on pool tundi puhastamist kindlustatud. Jällegi, miks ei ole meie kliimale vastavat katet?
Degaseerimis- ja neutraliseerimissüsteem
Siimu tehtud fotol on pihusjoa ulatus hästi näha. Ligikaudu peaks see ära katma kahe sõidurajaga tee. kõnniteedele see täielikult ei ulatu. Süsteem tühjeneb raskusjõul mis võib olla probleemiks kui vee lähedase külmumistemperatuuriga lahust talvel kasutada või lihtsalt süsteemi veega puhastada. Ehk oleks abiks torustiku õhuga läbi puhumine. Kahjuks ei ole autoga kaasas infot milliseid lahuseid ja mis taktikaga kasutama hakata. Uudse töövahendi puhul oleks täiendav info kindlasti abiks.

Pelisehituse küttesüsteem
Ei ole praktikas katsetanud.

Lisatuled ja töövalgustid
Kaks taga, kaks katusel ja kolm kummalgi küljel. Valgussõõri tekitamiseks sellest piisab. Võib- olla saab töötuled tulevikus ka auto ette. Pimedas ei liiguta ainult auto tagant.

PEALISEHITUSE KOMPONENDID
Kapiuksed
Kappidel on ruloouksed koos torukäepidemetega. Käepidemed on kinnastega kergesti tasutatavad. Kapiukse alumine tihend langeb siledale kapipõhjale, kust tihendite kuludes hakkab pori sisse tulema. Mitte muidugi suures koguses. Astmega tihend oleks parem lahendus. Uste alla tõmbamiseks on 3 cm laiad rihmad. Rihmad on kilega kaetud. Ilmselt on soovitud rihmu kaitsta, mis kinnastest tuleva prahi mõjul aja jooksul purunesid. Kile ei ole sellises kohas vastupidav, pigem peaks autoga kaasas olema asendusrihmad.

Kappide valgustus
Valgustusega võib üldjoontes rahul olla. Pumbakapi (nr 5) valgusi jääb osaliselt ülemise sahtli varju.

Kapid ja varustus
Üldiselt võib lõputult vaielda, milline varustuse asetus kappides on parem. Teen siiski mõned märkused.

Kapp nr 1 (juhi taga)
Imivoolikute välja tõmbamiseks võiks olla vanal heal zilli süsteemil rihmad. Kindaga on neid riiulist ebamugav haarata. Samuti võiksid imivoolikute riiuli servades olla rullikud. Rullikud säästavad ka voolikuid, mitte pole ainult tõrjuja mugavuseks.
BASSEIN (Aitäh ****** basseinidesse puutuva info jagamise eest.)
Autoga tuleb kaasa veebassein (10 000L), mis on esimeses kapis. Basseini kasutamise idee on väga hea kuid ometi on raamiga basseinil olulisi funktsionaalseid eeliseid. Miks ei valitud raamiga basseini ei tea. Pehme basseini pea ainus eelis raamiga basseini eest on kompaktsus kokku pakituna. Raamiga bassein mahub samas hõlpsasti auto küljele või katusele.
  • Raamiga basseini kasutuselevõtt on lühema paigutamiseks kuluva aja tõttu kiirem. Pehmel võtab aega põhja voltide välja vedamine, sest vastasel juhul jääb üks basseinikülg viltu ja vesi valgub maha.
  • Raamiga basseinist saab kergesti vett imeda toetades vett võtva auto imivooliku servale. Pehmega ei saa
  • Raamiga basseini täitmine on lihtsam, pehmel peab eraldi täis puhuma serva õhkvöö. NB antud juhul ei ole pehmel kaasas manomeetriga voolikut. On voolik ilma manomeetrita, nii et nõutud 3 bar survet on keeruline tagada. Ilmselt läheb kasutusse moodus, et õhu väljudes avariiklapist on surve õige.
  • Raamiga bassein on stabiilsem ja paigutatav suurema kaldega pinnale.
  • Raamiga basseini on kergem kuivatada.
  • ...jne.
Basseini funktsionaalsust piiravad ka järgmised asjaolud. Autole ei ole paigutatud kiirväljalaskeklappe, mis on kiire basseini täitmise võtmekoht. Basseini täitmise kiirus sõltub otseselt selle toru läbimõõdust kust tuleb vesi. 4 kapis on küll vabavooluga 150(vist) mm toru, mille külge saab ühendada vooliku ja basseini täita, kuid kuhu jääb kiirsekkumine? Survestatud liiniga basseini täita on paras nöök ja ajakulu.
Pilt

Kapp nr 1a (NB minu suvaline numeratsioon kuivõrd riigihange ei anna sellele kapile numbrit.)
Pilt

Kapp nr 2
Pildil on kapp komplekteerimata. Tühja osasse on teoorias mõeldud hüdrandipüstikud, hüdrandivõtmed jmt. Liitmikute paigutusest nii palju, et kapi serva ja liitmikute otse vahel peaks olema rohkem ruumi. Niisamuti võiksid liitmikud olla kapi uksele lähemal. Veega täidetud voolikute kinnitamine oleks lihtsam. Õige mõte on keerata liitmikud suunaga maa poole, kuid arvestades kõrgust võiks nurk vabalt 45 kraadi olla. Praegu on see maks 20 (silmajärgi mõõdetud).
Lastimisaluse taha jäävad imivava ja sisendavad (vt kapp 4 kirjeldust).
Pilt

Kapp nr 3
Kapis nr 3 on hingamisaparaadid ja voolikuriiulid. Imivoolikute riiul, mis on ühine kappidele 1 ja 3 avaneb siia (ei ole pildil näha). Ebarahuldavad on 3 kappi paigutatud hingamisapraatide kinnitused. Hingamisaparaadini tuleb küünitada üle voolikuriiuli, mida lühemad mehed hästi tegema ei ulatu. Üks aparaat võiks ikkagi olla kõrvalistuja istmes, sest aparaatide autosse paigutamisel peaks olema mugav neid kasutusele võtta. Ega neid sinna ilu pärast panda. Voolikuriiul ei ole jäik, kuid sellised on siiani kõik voolikuriiulid olnud ja erilist kaebamist ma ei ole kuulnud. Kinnitusrihmade plastikust tagasipöördepolt läks Katal kergesti katki. Siin on need metallist. Lastimisaluse taguse täidavad kütusepaak ja summuti. Nagu mulle väideti, siis ca 1h töötamise järele muutub kütusepaak nii kuumaks, et kätt ei saa vastas hoida. Talveks muidugi diislisoojendus missugune. Loodan saada selle kohta täpsemaid andmeid, hetkel ei ole keegi täpsemaid temperatuurimõõtmisi teinud.
Voolikuriiuleid saab kasutada, kuid ehk oleks mõtekas teha nii siia kui ka teistesse kappidesse pealt lahtised sahtlid. Teame, et kõik kasutuses olevad voolikud ei ole samasuguse jäikusega. Osad on jäigemad, mille õigesse mõõtu kerimine on vahel päris keeruline. Rihmade takjaskinnis kulub ära ja ei kleebi korralikult ca 1 a möödudes. Varurihmad võiksid kaasas olla.
Pilt

Kapp nr 2a
Samasugune üles käiva uksega nagu 1a. Tühi ja ei hakka eraldi pilti panema.

Kapp nr 4
Ülemises osas on voolikuriiulid ja armatuur ning surveväljundid. Surveväljundite kõrval on toru basseini täitmiseks. Alumises osas imiava ja sisendavad. Jällegi on kapipõhjade ja avade vahel vähe ruumi. Silma jääb ka see, et välkliinide paigutamiseks on vaja teha natuke ümberehitust. Kiiresti seatavat mugavat kohta selleks ei ole.
Pilt

Kapp nr 5 e pumbakapp
Ütlen kohe, et mul ei ole olnud võimalust lugeda pumba täielikku juhendit. Info on fragmentaarne.
Pump on täielikult elektrooniliselt juhitav, kuid vahuaine doseerimine on mehaaniline. Pumbal on neli imiava, mis tõenäoliselt kasutavad kahe imivoolikuga (2 x 8m) korraga. Kaks ava asuvad taga ja kaks tagumistes alumistes kappides. Imiavadel on statsionaarsed sõelad. Imiavade paigutus on õnnestunud ja leevendab juhi vaeva autole veevõtukohal sobiva asendi leidmisel. Tagumistel sulgurliitmikel peaks olema porikaitsed. Ennustan nende kinni jäätumist/korrodeerumist kuivõrd need on täpselt tagasilla tekitatava turbulentsi sees. Pumbaga ulatub töötama ka maast, nii et astmelaua kasutamine ei ole tingimata vajalik. Pumbal on elektrooniline jälgimissüsteem, millel on ekraanid nii kabiinis kui taga lülitipaneeli kõrval. Taga on ekraanil korralik sirm. Täielik jama on aga doseerimissüsteemiga. Valitsa juures on kirjas 1%, 3% ja 6 %. Kuhu on kadunud võimalus toota märga vett ehk 0, 1% vahuainelahust? Kiirsekkumine?!
Pumbaruumi ülemisel riiulil on kast teleskoopredeliga. Taaskord on raadiojaam paigutatud auto taha pumba müra sisse. Küllap kõik on kuulnud 2x- de juhtide sideseansse. Pumbavile taustaks ja siis mingi piiksumine. Pange autoga kaasa peakomplekt, mida juht saab ühendada käsijaama. Siis ta kuuleb pidevalt sidet ja ja ühtlasi saab sidele mineku ajaks autost eemale minna.

Tagumine allasõidutõke on taha tõusev, mis peaks tõket säästma edaspidi sõidul takistuse taha kinni jäädes. Tõkke paigutus on siiski mõnevõrra küsitav. Auto tagumine osa targasti tõusva joonega, et tekitada hea pealesõidunurk. Selle nurga lõikab allasõidutõke täielikult maha. Nõuetes on selgelt kirjas, et allasõidutõke ei ole absoluutselt nõutud ja varieerida saab ka asukohta. Allasõidutõkke saab küll põhimõtteliselt tagurdamise ajaks üles kinnitada, kuid eks te kujutage ette iga tagurdamise eel auto taga võimlemist. Allasõidutõkke küljes olevatte ääretulede toitejuhtme paigutus on ebaõnnestunud. Sinna jäävad taimed kinni.
Pilt


Kokkuvõtteks, loodan täiendusi teistelt, kuivõrd minu kirjatükk ei ole ammendav. Auto kohta aga seda, et autos on rakendatud palju häid ideid, kuid arenguruumi on piisavalt. Mõnegi koha juures peab vist ütlema "kahjuks piisavalt". Loodan pubast kunagi edaspidi põhjalikumalt kõneleda.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
Andreas.R
Postitusi: 536
Liitunud: 17:26, 09 01 2008
Asukoht: Alates 01.03.08 endine Viljandi KK, hetkel Türi PK
Kontakt:

Re: Paakauto Wawrzaszek [2009 a ost]

Postitus Postitas Andreas.R »

Kui see ei ole ammendav siis paluks defineerida sõna ammendav? :shock: Ei oska midagi lisada, ei ole näinud... Üldiselt tundus mulle, et Doktor oli pigem "veidi pettunud"?...
Abiteenistuja
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist