Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

Siin arutleme teemadel, mis puudutab meie varustust. Raadiojaamadest hansalauani, joatorust autodeni.
Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 13:01, 27 01 2010

Avaldan siinkohal ühe mõtiskluse vilkurite alarmsõidukitele paigutamise teemal. Mõtted on kogunenud ise alarmsõidukit juhtides ja tõrjuja positsioonilt üle juhi õla piiludes. Lisan traditsiooniliselt, et kriitika ja kaasamõtlemine täiendavate postituste näol on oodatud.

Kiireloomulisi ametiülesandeid täitvat meeskonda transportivat sõidukit nimetatakse alarmsõidukiks. Siseministri määrus ütleb küll, et kiireloomulisi ametiülesandeid täitvat sõidukit nimetatakse alarmsõidukiks, kuid mõistetavalt sõiduk ilma meeskonnata ise midagi ette ei võta. Kuna kiireloomulise ülesande täitmine eeldab päästeteenistuse kontekstis tavaliselt kiiret sündmuskohale saabumist on alarmsõidukijuhil lubatud suurema kahju ära hoidmiseks teha väiksemat kahju ehk seada ohtu kaasliiklejad. Piiratud ruumis e sõiduteel, aga vahel ka kõnniteel liikuv alarmsõiduk on suure ohu allikas. Rikkuda võib kõiki liikluseeskirja punkte va joobes, ilma kategooriata ja rikkis autoga sõit. Teisalt peab alarmsõidukijuht oma eesõiguste kasutamiseks kuidagi teistele liiklejatele kiireloomulisest ülesandest teada andma. Alarmsõiduk kaetakse nii ohust teavitamiseks kui ka eesõiguste kasutamiseks tunnusvärvide kombinatsiooniga ning kerele või mõnele muule osale kinnitatakse sireen ja vilkurid. Vilkurite paigutamist reguleerib Eestis eelpool viidatud määrus.

    § 5. Alarmsõiduki eriseadmed

  1. Alarmsõiduki eriseadmed on valgussignalisatsiooniseadmed ja heliseadmed.
  2. Alarmsõiduki valgussignalisatsiooniseadmed on vilkur ja märgutuli.
  3. Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja valjuhääldi.

Tuleb tõdeda, et vilkuri ja märgutule erinevus ei ole selles määruses selgelt lahti kirjutatud. Määrust lugedes järeldan, et vilkur on see valgussignalisatsiooniseade, mis asub katusel ja märgutuli on auto külgedele ning taga- ja esiosale paigutatav valgussignalisatsiooniseade. Parandage mind kui eksin.

    § 6. Nõuded valgussignalisatsiooniseadmele
    Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema:
  1. valgel ajal 105 cd;
  2. pimedal ajal 42 cd.

    Kuna valgussignalisatsiooniseadmetena on eraldi nimetatud vilkur ja märgutuli, siis tuleb antud punkit käsitleda kui nõuet vaid vilkurile. Ei ole selge, miks piirdutakse vaid vilkurite valgustugevuse seadmisega jättes kõrvale märgutuled. Wikipedia abil sain teada, et 100W hõõglambi valgustugevus on ligikaudu 120 kandelat. See peaks määruses nimetatud valgustugevuse mingisugusesse konteksti asetama. Ma olen püüdnud ka leida mingit viidet kust kohast need nõuded pärinevad, kuid seni ei ole mind edu saatnud.

    Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda sekundis.
    Mis puutub minimaalsesse vilkumissagedusse, siis selle nõudega ei saa rahule jääda. Analüüsin vilkumissagedust allpool.

    § 8. Vilkuri paiknemine

  1. Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur.
    Selles punktis on küsitavus. Nimelt peetakse minimaalselt vajalikuks vaid ühte vilkurit. Juhul kui vilkur on teisaldatav, siis on see põhjendatud. Teisaldatavad vilkurid on sageli tsiviilvärvides alarmsõidukitel. Piirduda aga ükskõik millise alarmsõiduki puhul vaid ühe paikse vilkuriga annab tugeva löögi ohutusele. Samuti ei ole siin ega edaspidi seatud mingi tabeli alusel sinist värvi. Võib muidugi seada ka toonide vahemiku. Näiteks osa vilkureid, mida ka praegu kasutatakse on päevavalges küll sinised, kuid öösel paistavad lillakatena.
  2. Üksik paikne sinine vilkur peab asetsema alarmsõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.
    Siin tekib põhimõtteline vastuolu. Paigutades autole ühe vilkuri saab tõesti nõuda vaid selle horisontaalsuunalist nähtavust. Samas inimesed kes seda vilkurit vaatavad, vaatavad seda väga erinevatelt kõrgustelt.
  3. Üksiku paikse sinise vilkuri võib asendada mitme sinise vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt alarmsõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
    Siin on antud võimalus vilkurite kombinatsiooni kasutamiseks kuid võiks olla kohustus. Viimast ikka selle vertikaalsuunalise nähtavuse pärast.
  4. Üle 6 m pikkusel alarmsõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema sinine lisavilkur, kui sõiduki tagaosale ei ole paigaldatud sinise filtriga märgutulesid.
    Ehk siis veoautodel peab olema kaks vilkurit. Märgutulede paigutamisest tagaosale tuleb juttu allpool
  5. Mootorratta ja maastikusõiduki sinine vilkur peab asetsema tagaistme kohal teleskoopvarda või aluse küljes.
  6. Politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema juhi kohal või sõiduki pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.

    § 9. Märgutulede paiknemine

  1. Alarmsõiduki esi- ja tagaosale, külgedele, esiklaasi taha ja tagaklaasi taha võib täiendavalt paigaldada sinise filtriga märgutuled ning politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile täiendavalt punase filtriga märgutule sõiduki esiosa vasakule poole.
  2. Politseiasutuse ja päästeasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, ühe esilaternast paremale ja teise vasakule, ning politseiasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile täiendavalt ühe punase filtriga märgutule esilaternast vasakule.
  3. Alarmsõidukile võib paigaldada kollased märgutuled, mida kasutatakse üksnes liiklusohutuse tagamiseks seisval sõidukil.
    Kollaste hoiatustulede lubamine on kindlasti hea mõte. Üldisemalt vajaks kogu sündmuskohtade valgussignaalidega tähistamine Eestis põhjalikumat läbimõtlemist.

Õigusaktide regulatsioon sellega ka piirdub. Nõuded on üldsõnalised ja vilkurite autole paigaldamise sisulist poolt vähe analüüsivad. Määrus ütleb, et alarmsõidukil peab põhimõtteliselt olema vaid üks vilkur. Juhul kui on tegemist 6m pikema autoga siis kaks. Ilmselt mõeldi, et sõiduautodel (B kategooria) võib piirduda vaid ühe vilkuriga. Ennetamaks kaasliiklejate valearvestusi alarmsõidukist möödumisel on nõutud vilkurite sõiduki mõttelise keskteljega sümmeetriline asetamine. Üksik vilkur tuleb aga paigutada keskteljele või võimalikult selle lähedale. Lubatud on mitme vilkuri kombinatsioonid ja üldiselt nõutakse ka vilkurite nähtavust igal horisontaalsuunal. Mingil põhjusel nõutakse vilkurite paneeli paigutamist juhi kohale. Vilkurite paneeli kui sellist ei defineerita. Põhimõtteliselt võib vilkuri paigutada kuni 1,2m kaugusele sõiduki tagaseinast. Nõue tuleneb ilmselt koorma tagaseinast üle ulatumise lubatavast piirist. Eesosast ettepoole paigutamist täpselt ei reguleerita, kuid seda tavapäraselt välditakse kuna see segab juhtimist.
[järgneb...]
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 13:26, 27 01 2010

Antud nõuded ei võta arvesse asjaolu, et inimesed näevad liiklust väga erinevalt. Liiklejad on erinevatel kõrgustel (sõiduautojuhid, veoautojuhid), liiklejate nägemisvõime on erinev (haiged vs terved), liiklejad liiguvad erineva kiirusega. Ning lõpuks, liiklejate nägemisväli on piiratud ühelt poolt inimese silma võimalustega ja teiselt poolt vaatevälja piiravate elementide poolt nagu autoaknapostid, mütsid, päikseprillid jne. Nüanss millele sooviks eriti tähelepanu juhtida on inimese nägemisväli. Inimsese silmal on olemas kindel nägemisväli. Vilkuris tekkiv valgus saab jõuda inimese silma kas otse st inimene vaatab otse vilkurit või teiselt objektilt peegeldades. Vaadates auto küljes olevat sinist vilkurit näeb inimene ka autot või arvestades valguse iseloomu eeldab, et selle küljes peaks ikka auto olema. Vaadates sinakat peegeldust ei saa inimene öelda muud peale selle, et kuskil tõesti midagi vilgub. Niisiis peab iga vilkuri paigutamisel selle asetama nii, et selle kaasliikleja vaatevälja saatumine oleks võimalikult tõenäoline.

Silm mis viite kaudu näha on on inimese parem silm. Inimese silm on elund, mis registreerib elektromagnetkiirgust lainepikkusega 400...760 nm (nanomeetrit) kui valgust ja muudab selle ajule arusaadavaks elektriliseks signaaliks. Pikema lainepikkusega kiirgust tajume punase värvina ja lühemat sinisena. Signaal liigub nägemisnärvi abil ajju. Kummalgi silmal on üks nägemisnärv. Täielikus pimeduses ei ole inimene võimeline nägema. Piiratud valgustingimustes nagu selleks on öö näeme esemeid erineva heledusega. Päevasel ajal saab lisaks eelnevale näha esemete värvi.

Pilt

Vähendatud ja ümber pööratud kujutis tekib silma võrkkestale [30] läbides enne sarvkesta [8], eesmise silmakambri[7], silma iirise[9], silma läätse[10] ja tagumise silmakambri[1]. Nägemisnärvi [22] sisenemiskohas [18] on pimetähn, millest tuleb juttu allpool. Pupill [9] reguleerib silma langeva valguse hulka. Eeldusel, et valguse tugevus ei muutu saab silma langeva valguse hulka muuta kuni 30 korda. Noorel inimesel so 10...14 a on läätse optiline tugevus 12...14 dioptriat. 30a vanuses on see ca 7 dioptriat. 60 a vanuses umbes 1 dioptria. Üldiselt tähendab see seda, et vananedes nihkub lähim terav nähemispunkt aina kaugemale. 60 a vanuses on silmaläätse fookuskaugus niisiis ca 1m. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkesta ette. Kaugnägevuse korral selle taha. Erinevalt levinud arvamusest ei ole inimese silm mitte väga erakordne ja veatu elund. Inimesel on kaks silma mistõttu tema nägemist nimetatakse binokulaarseks. Binokulaarne nägemine tähendab millegi vaatlemist kahest punktist korraga. Inimese puhul siis kahe silmaga korraga. Silmade asetus pea külgedele, mida inimesele ei ole suurendab nägemisvälja ja seeläbi tõenäosust saada varem teada varitsevast ohust. Silmad mis asetsevad pea eesmisel pinnal vähendavad küll nägemisvälja, kuid annavad eelise objektide ruumilise asetuse määramisel. Pea eesmisel pinnal asuvad silmad võimaldavad ruumilist asetus määrata parallaktilise nihke abil. Mida kaugemal on esemed, seda raskem on näha nende asetust ruumis (lähemal, kaugemal, kõrvuti jne.)

Silm adapteerub järsu valgustuse muutusega halvasti. Heast valgusest pimedusse sattudes võtab esialgne harjumine umb 10 minutit. Maksimaalse nähemisvõime pimedas saavutab inimene ligikaudu 2 tunni jooksul. Vastupidine toimub minutite jooksul ja võtab seega märgatavalt vähem aega. Järeldus tuletõrjujale mitte ainult alarmseadmeid vaadates on see, et olles kord siseruumides kohanenud ei peaks öösel ilma vajaduseta pilku valgusele suunama. Eraldi fenomenina on olemas pimestus, mis ilmneb kui võrkkestale langeb järsku tugev valgus. Sellisel juhul kaob hetkega võime näha ja toimub ka reflektoorne silmade sulgemine. Kasutagem prožektoreid ettevaatlikult. Niisamuti tuleb meeles pidada, et tahavaatepeeglist juhi silma langev valgus pimestab teda ja juht ei pruugi taga sõitva alarmsõiduki vilkureid pimestuse tõttu näha.

Herts on perioodiliselt toimuva protsessi mõõtühik. Üks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi seitsmest põhiühikust. Protsess toimub sagedusega 1 herts (Hz) kui üks täistsükkel kestab ühe sekundi. Nõuetes on kirjas, et vilkuri vilkumissagedus peab olema minaalselt 2Hz. Vilkumine 5...15Hz sagedusega põhjustab tugeva ärrituse, mida inimete tajub vilkumisena. Niisiis on väga soovitav, et vilkumise sagedus oleks just selles vahemikus. Vilkumisefekt hakkab inimese jaoks vähenema alates 22 Hz vilkumissagedusest. Sageduse tõusuga kaob tasapisi inimese võime vilkumist tajuda. Juhul kui vilkur vilgub alla 5 Hz sagedusega (mida võimaldab määrus), siis alaneb tõenäosus vilkumist näha, sest selline sagedus ei ärrita tugevalt aju. Teiseks peab inimene vaatama suhteliselt väikest punkti oma nägemisväljas 1 sekundi jooksul. Isegi linnakiirusel (50 km/h) liigub auto 1s jooksul 13,8 m. Jämedalt ühe poolhaagisega kaugsõiduveoauto jagu ja natuke peale. Samal ajal on juhil vajalik jälgida ka muud liiklust. Juht võib silmi pilgutada. Üks silmapilgutus kestab ca 0,3...0,4s. Silmapilgutusi esineb 2...10s järel. Kui vilkur on seatud nõuete alumisele piirile ja vilgub 2Hz sagedusega on autojuhil täiesti võimalik valgust märkamata mööda sõita. Uuemad vilkurid ja märgutuled vilguvad kõik nõuetest tihendama sagedusega.

Inimese nägemisväli asub silmade asetuse tõttu pea eesmisel küljel. Inimese nägemisväli ühe silmaga otse vaadates on ligikaudu 90 kraadi küljelele, 75 kraadi alla, 60 kraadi ülesse ja 60 sissepoole või nina poole. Seejuures on erinevused veel värvitundlikuse osas. Kõige kitsam on nägemisväli punase valguse osas ja kõige laiem valges osas (NB! joonisel on see osa miskipärast roheline) osas. Pildil nähtav must täpp on pimetähn ja selle laius on ligikaudu 5 kraadi. Pimetähn on silmanärvi silma sisenemise koht. Üldise järeldusena näeb inimene horisontaalsuunas (180 kraadi) laiemalt ja vertikaalsuunas (135 kraadi) oluliselt kitsamalt. Niisiis on just vilkurite positsioneerimine vertikaalsuunas suurem probleem kui horistonaalsuunas. Samuti näitavad need numbrid maksimume. Ei ole põhjust arvata, et inimene keskendub igale oma nägemisvälja serva ilmunud ärrituse analüüsile

Pilt

Siinkohal ei saa mööda minna ühest asjaolust, mis on seotud silmade kaudu saabuva info töötlemisega. Kasutusele on võetud mõiste kasulik nägemisväli ja see tähendab ala nägemisväljas millest inimene on hetke jooksul võimeline infot ammutama.Andmed, mis kohe kätte puutusid väidavad selle ala suuruseks ca 5 kraadi linnas ja 2 kraadi maanteel. Üldistatult siis seda, et kiiruse suurenedes väheneb ka kasulik nägemisväli. Tavaliselt näeb protsess välja nii, et nägemisvälja tekib mingi ärritus, inimene suunab sinna pilgu (kasuliku nägemisvälja), võtab vastu info ja otsustab mis edasi saab. Andmed ei ole lõplikud ja kuna selle ala suurus on otseselt seotud aju tööga, siis jääb see vaidlusaluseks veel pikaks ajaks. Kindel võib olla järgnevas. Kasulik nägemisväli on oluliselt (kordi?!) väiksem kui nägemisväli ja kasuliku nägemisvälja ahenemine on seotud õnnetusse sattumise riski suurenemisega. Tüüpiliselt on kasuliku nägemisvälja ahenemine omane eakale inimesele kuid NB! ka ajutrauma läbi teinud isikutele. Inimese binokulaarne nägemisväli on selline.
Pilt

Täiendav probleem tekib nägemisega liikumisel. Raamatus "Jõud ja tegurid, mis mõjutavad sõitu" [E. Piibleht Kirjastus Plekk- Liisu 1996] väidab autor, et 50 km/h tunnis liikuv juht suudab horisontaaltasapinnal haarata infot 90 kraadiselt alalt. 120 km/h tunnis liikuv juht aga 10...12 kraadiselt (NB! see on ligikaudu kahekordne kasulik nägemisväli) alalt. Esimesel juhul näeb juht liiklust autoteel ja ristmikel kuid ei näe kõnniteed. Teisel juhul piirdub nägemisväli oma sõidurajaga. Mis põhjusel ei suuda inimene suurel kiirusel nägemisvälja välisservadelt infot vastu võtta pole lõpuni selge ja selle üle arutamine ei ole siinkohal ka vajalik. Võtame teadmiseks, et katsete käigus leidis kinnitus selle paikapidavus. Väikese kõrvalmärkusena võib lisada, et pilgu suunamise abil saab hästi eristada vilunud autojuhte vilumatutest. Mida suurem on kiirus seda kaugemale ette vaatab vilunud autojuht.

Järgnev video ei ole üks ühele alarmsõiduki juhtimises, kuid seal on näha inimese silmade tööd.




Inimese silma nägemisvõimet piirab ka silma erinev tundlikus nähtava spektri erinevates osades. Nagu suhteliselt skaalalt näha, siis inimese silm on kõige tundlikut rohelises spektriosas.

Pilt

Võttes kokku ülal kirjutatud saab tõdeda, kuigi inimene saab valgussignaale suurelt alalt on ta võimeline seda infot kiirelt ammutama vaid väga väikselt alalt. Mida kiiremini inimene liigub seda väiksem see ala on. Mida kehvem on valgus seda kehvemini inimene näeb. Vilkureid e sinist värvust näeb inimene hästi vaid nägemisvälja keskpaigani. Seega on olemas rida vilkurite ja märgutulede märkamist piiravaid asjaolusid.
[Järgneb...]
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 14:12, 27 01 2010

Soovides anda edasi infot operatiivsõidul olevast alarmsõidukist kasutatakse vilkureid. Vilkurite autole kinnitamisel tuleb arvesse võtta inimese nägemisvälja. Seejuures on inimese nägemisväli piiratud. Eriti piiratud on see aga erinevate liiklusvahendite juhtidel. Juhtidele tekitavad omaette peavalu veel tahavaatepeeglid. Peegleid saab küll kasutada selja taha vaatamiseks, kuid pilt jõuab inimeseni moonutustega ja samuti piiratud alalt. Kõige paremas olukorras on jalakäijad.

Vilkurite vertikaalne paigutamine
Vilkurite autole paigutamisel tuleb arvesse võtta vaataja silmade kõrgust. Samal kõrgusel viibijate grupid võiksid olla järgmised. Madalamast alates:

  • Lühikest kasvu jalakäijad (lapsed)
  • Sõiduautode juhid.
  • Täiskasvanud jalakäijad.
  • Jalgratturid
  • Mikrobusside juhid ja osade reisibusside juhid. Trammijuhid, trollijuhid.
  • Veoautojuhid
Loomulikult on tegemist paljude variatsioonide keskmistega. Samas ei ole ka inimese vaateväli pilujas ning on põhjust arvata, et sääraselt jaotades saab vilkurid nähtavalt paigutada. Vertikaalsuunas tuleb vilkurid paigutada nii, et iga vaatajagrupi silmade orienteeruvale kõrgusele jääb vilkur. Tahavaatepeeglid, mis on tüüpiliselt pilti koondavad on vertikaalsuuna haaramisel osaliselt abiks. Ühelt poolt on võimalik näha suuremat ala, kuid teiselt vähendab koondav peegel vertikaalsuunas detailne niivõrd, et vilkumise märkamine on raskem. Eriti tuleb selline efekt välja öösel kui vilkureid tuleb vaadata läbi tagant läheneva alarmsõiduki pooltulede vihu. Vilkurid tuleb paigutada ringidena ümber auto. Ilmselt ei ole majanduslikult otstarbekas kinnitada autole kuute vilkurite kaskaadi. Kindlasti peaks autole kinnitama, aga vilkurite ringid, mis oleksid orienteeritud järgmistele kõrgustele.
  • Sõiduautode juhid
  • Mikrobusside juhid
  • Veoautode juhid.

Sõiduauto E reeglitele vastavad tahavaatepeeglid annavad horistonaaltasapinnas järgmise ülevaate. Salongipeegliga peab nägema juhi silmadest 60m kaugusel asuvat 20m laia teepinda. Vaateväli liigub edasi horisondini. Küljepeeglitega peab nägema auto tagumise nurga juures 1m laiust teepidnda ning 20m kaugusel 4m laiust teepinda. Küljepeegliga ei pea nägema horisonti.

Mikrobussi küljepeeglitele on kehtestatud peaaegu samad nõuded. Erinevus on vaid küljepeegli nägemisväljas. Mikrobussijuht peab küljepeegliga nägema 1m laiust teepida mitte tagumise nurga juures vaid 4m kaugusel juhi silmadest.
Pilt

Veoautode ja reisibusside E reeglitele vastavad tahavaatepeeglid annavad järgnevalt kirjeldatud ülevaate. Salongipeeglit taha vaatamise eesmärgil ei nõuta. Joonisel on näha alad, mida peab nägema esiklaasi kohal oleva lainurkpeegliga ja parema küljeklaasi kohal oleva lainurkpeegliga. Kõige laiema vaateala annavad lainurkpeeglid kuid need on määratud pilti püüdma vaid antud ala mõõtmete piires. Tahavaatepeeglid on ainsad, millest peab nägema horisonti. Seejuures peab tahavaatepeeglitega nägema teepinda 4m juhi silmades tagapool kusjuures nähtav ala peab 4m peal olema minimaalselt 1m lai.
Pilt

Alumisel joonisel on näha pritsiauto ilmumine sõiduauto ja väikebussi peeglitesse. Joonise pealtvaade on omavahel proportsioonis. Külgvaade on proportsioonis x teljel. y teljel on kõrgust suurendatud, et midagi näha ka oleks.
Pilt

Eelnevate joonise abil ilmestub asjaolu, et sõiduauto ja väikebussijuht näeb silma omadusi arvestamata hästi horisontaaltasapinnal kuid vertikaaltsuunal jääb nägemisväljast vajaka. Mida kaugemal taga on pritsiauto, seda suuremat osa haaravad sellest tahavaatepeeglid. Viimast kuni auto täieliku nägemiseni välja. Piirava asjaoluna tuleb arvesse fakt, et autojuhtidel ei ole üldiselt kommet vaadata regulaarselt tahavaatepeeglisse. Minu kogemuse järgi regeeritakse üldjuhul siis kui tahavaatepeeglite kaudu peegelduv vilkurivalgus juba väga häirivaks muutub. See juhtub mitte varem kui ca 20m kaugusel auto tagaseinast. Kui sõiduautode ja osade väikebusside juhid näevad välja ka läbi tagaakna, siis veoauto- ja bussijuhtidel on auto taga pime ala.

Kasulik nägemisväli ja vilkurite nägemine
Eespool oli mitmes kohas juttu inimese nägemisväljast kuid arvutusi ei olnud. Toon siinkohal ära mõned arvutused, mis peaksid alarmsõidukitega tegelejaid mõtlema panema.

Inimese vertikaalne nägemisväli on ligikaudu 135 kraadi. Samas ei näe inimene üles ja alla sama kaarnurga võrra. Niisiis peab tegema kaks eraldi arvutust. Võtame vaadeldava pritsiauto kõrguseks 3m. Seisva inimese(1m 70cm) silmad jäävadki ligikaudselt auto vertikaalse keskpunki kõrgusele. Püüame välja arvutada kui kaugelt peab inimene vaatama, et ta näeks vertikaalsuunas tervet pritsiautot so maapinnast auto ees kuni vilkuriteni. Arvutused saab teha täisnurksete kolmnurkade omaduste põhjal. Meid huvitab kolnurga kõrgus h (joonisel tähistatud küsimärgiga). Kõigepealt horisontaalist ülespoole jääv nägemisväli.
  • h=1,5m * tan 30°
  • h=0,86m
Järgnevalt allapoole jääv nägemisväli.
  • h=1,5m * tan 15°
  • h=0,4m
Niisiis peaks vertikaalsuunas tuletõrjeauto nägemiseks seisma sellest 40...86cm kaugusel, sõltuvalt millise nägemisvälja osa põhjal arvutada. Pole nagu probleemi?! Kuid juba eelnevas oli juttu, et inimese nägemisväli ja kasulik nägemisväli ehk ala kust inimene hetke jooksul infot ammutab ei kattu. Ei tohi unustada, et autod liiguvad isegi linnas vähematl 10 korda kiiremini kui inimene jalgsi liikuda suudab. Ning praegusel ajal on vilkurid enamasti katusel. Niisiis arvutame järgnevalt välja kui kaugel peab inimene olema mahutamaks linnasõidul kasulikku nägemisvälja (5 kraadi) tuletõrjeauto. Lisaks tekib veel üks probleem. Arvukaim juhtide liik ehk sõiduautojuhid istuvad autos madalamal kui seisev inimene. Võtame, et sõiduautos on juhi silmad 1m kõrgusel. Seega peab ta nägema taeva poole 2m pritsiautot.
  • h=2m * tan 87,5°
  • h=46m
Kui me jagame 46m 16,3m, siis saame 2,8 16,3 on poolhaagisega kaugsõidu veoauto pikkus. St sisulisel võib otse vaatav juht autot mitte tähele panna ka siis kui see on peaaegu 3 poolhaagisega veoauto kaugusel. Mis toimub aga maanteel kus kasulik nägemisväli on umbes 2° ja taeva poole peab nägema 2m pritsiautot.
  • h=2m * tan 89°
  • h=114m
:roll: Vasutargumendina tuleb kindlasti arvesse asjaolu, et inimesed ei sõida silmad klaasistununa kaugusesse suunatud. Kõrvale vaadatakse ikka ka. See on tõsi. Tähelepanelikkus on kindlasi voorus. Kuid rõhutan veelkord, et üldiselt ei ole inimese silm väga hea sensor suurtel liikumiskiirustel info vastu võtmiseks. Lisaks saab väita, et mida kõrgemal juht istub, seda parem ülevaade tal on. Soovijad võivad ise edasi arvutada.

Vilkurite asetamine alarmsõidukile nii, et vilkurid püüavad vastutulijate tähelepanu

Pilt
Ega olegi joonisele palju lisada. Vaadake ka lühivideot.

Sellest videost on küll vilkureid vähe näha, kuid see annab hea ülevaate kui kiiresti ilmub juhi jaoks horisondi tagant pritsiauto ja kui kiiresti see kaob
Teine video näitab seisva inimese jaoks auto ilmumist ja kadumist


Vilkurite asetamine alarmsõidukile nii, et vilkurid püüavad kõrval ja taga sõitjate tähelepanu.

Pilt
Tegemist on probleemiga, millele siiani kahjuks suuremat tähelepanu ei pöörata. Joonist vaadates saab sisust parema ülevaate. Olukorrad kus alarmsõidu signaali edasi andmine on võimalik vaid külje ja tagavilkurite kaudu tuleb ette igal alarmsõidul. Juhul kui auto trügib punasega läbi ristmiku on tal kõrvalseisjatele katusevilkuritega võimatu infot edastada. Sõiduautojuhid lihtsalt ei näe seda. Päeva ajal ei pruugi neid näha ka veoautojuhid. Jäävad järgi otse näkku vilkuvad küljevilkurid. Samasugune olukord tekib ristmikule sõitvat alarmsõidukit küljelt vaataval juhil. Eesti "väikestest puust linnades" on lugematul arvul kitsaid tänavaid kus madalal asuval autojuhil ja jalakäijal on lihtsam märgata esiratta kõrgusel olevat vilkurit kui küünitada vaatama tuletõrjeveoauto katusele.

Näide kuidas autol kogu ulatuses küljevilkurid puuduvad.
Pilt

Positiivne näide. Mina paneks alumisse vilkurite kaskaadi küll ühe külje oma juurde. Saaks selliselt veel auto keskmisele kõrgusele ja ülesse ka ja oleks :cool:
Pilt

Külgsuunaline pimedus valitseb järgneval pildil
http://galerii.estrescue.eu/albums/user ... 122008.jpg

Üks video ka. Küsimus, kuidas peab natuke halvema nägemisega inimene aru saama, et need kiirabiautod on alarmsõidul?


Üks video ka ristmiku läbimisest. Millist kohta näeb sõiduautojuht hästi?


Vilkurite asetamine sõidukile nii, et need püüavad eessõita tähelepanu
Tegemist on võib- olla vilkurite asetamise keeruliseima probleemiga. Mõningad mõtted lisaks erinevate kõrguste kasutamisele.
  • Kui vähegi võimalik peaks vilkureid paigutama peeglite külge e auto kabariidist välja. See võimaldab eesõitjal näha vilkurit ka küljepeeglist. Eriti olulised on taha vaatamisel küljepeeglid just bussi- ja veoautojuhtidele (vt joonist üleval)
  • Kaaluma peaks tõsiselt vilkuvate pooltulede kasutusele võttu. See on muidugi tugevat kaalumist vajab käik. Vaadake kuidas pooltuled suruvad vilkureid maha
  • Radiaatorivõre vilkurid peavad asetsema pigem pritsiauto keskjoonele ligemal. Ei tohi unustada, et tüüpiline sõiduauto on pritsiautost kuni 1m kitsam.
  • Mitte varjata vintsiga märgutulesid
  • Mida rohkem seda parem.

Kokkuvõte kõigist postitustest
Mõni lugeja pani ehk tähele, et katuseplafoonidest oli vähe juttu. Katuseplafoonid on minu arvates ülehinnatud. Nende kasu olukorras kus autot vaadatakse lähedalt ja madalalt on väike. Enamik liiklejaid nagu jalakäijad ja sõiduautojuhid vaatavad pritsiautot aga lähedalt ja madalalt. Neid ei saa lugeda siiski tarbetuteks. Katuseplafooniga saab ohuolukorrast infot anda esiteks kauge maa taha ja teiseks ümberkaudsete majade elanikele sündmuskohal. Eks kõiki tõmbab vilkuv valgus uudistama. Pestud klaasiga plafoon võib aga öisel maanteel sirge tee korral paista umb 2km kaugusele. Päeval kahjuks mitte. Samas tuleb ka see kauge maa taha paistev plafoon kinni püüda silmadega, millest oli eelnevalt juttu. Ideaalne oleks muidugi kui plafoonid oleks paigutatud näiteks valgusmastide külge. Sellisel juhul saaks kõrgust veelgi tõsta.

Siiani kasutatakse kõigi sõidukitüüpide puhul vilkurite paigutamisel samu põhimõtteid. Nagu eelnevas põhjendasin on neis puudujääke. Ühetaoline vilkurite paigutamine kõikidele alarmsõidukitele on aga sama, mis kasutada kõikide hoonete puhul sama kustutustaktikat. Mis ei tööta see ei tööta. Lõpuks aga mõtteainet fotode näol.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas anttil » 15:07, 27 01 2010

See kõik on tegelikult natukene suurem teema. Olen oma alarmi koolitustel teinud erinevaid nähtavusharjutusi. Kevade poole kui aega rohkem võtan kätte ja panen kirja kõik oma mõtted.
Antti
tel. 58279009

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 00:18, 06 02 2010

Vilkurid paistavad vaid küljele. Kui vilkurid jäävad lafetile ette, siis peaks need paigutama katusenurkadesse.
Pilt

Kuhu, kellele ja milleks sellised vilkurid. NB, tegemist on tehastoodanguga Põlva barbaral.
Pilt

Signaal külgsuunas peaaegu puudub.
Pilt

Plafoon on pea 4m kõrgusel...?
Pilt

Miks peab tagasõitja oma kaela taevapoole väänama, et vilkureid näha?
Pilt

Sellises olukorras ei pruugi pildistaja kohalt vaataja küll aru saada, et tegemist on alarmsõiduga.
Pilt

Lõpuks üks video pritsiautost, millel on küljes "ainult" sireen.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 00:20, 06 02 2010

Hetkel on mul mõistus otsas eks kommenteerige ja parandage vigu. Ma lähen nüüd ~O) jooma :idea:
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

ipi
Postitusi: 87
Liitunud: 10:11, 07 10 2007
Asukoht: L-Viru
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas ipi » 11:54, 06 02 2010

Doktor kirjutas:Kuhu, kellele ja milleks sellised vilkurid. NB, tegemist on tehastoodanguga Põlva barbaral.
Pilt

Tehasetoodangu autoga, mitte aga tehase paigaldatud vintsiga. Ülejäänud Barbaratel vintsi ees ju pole, seega on vilkurite nähtavusprobleemi põhjustanud ise paigaldatud vints.

anttil
Postitusi: 242
Liitunud: 21:43, 07 02 2006
Asukoht: Pärnu päästekomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas anttil » 12:20, 06 02 2010

Kuna siin on hakatud juba asjast tõsisemalt rääkima siis: Oleme katseliselt tõestanud, et tegelikult katusel olevaid vilkureid ei ole näha. Ette paigaldatud lisavilkurid on paigaldatud liiga kõrgele ja neid pole samuti näha. Sireeni hääl tuleb liiga kõrgelt ja seda ei ole tegelikult kuulda. Kuulda on Barbarate pasunaid, mis on paigaldatud esistange alla.

Ainukene asi, mida on näha on vilkuvad sõidutuled( kui autojuht neid ise vilgutab).

Olen teinud alarmi koolitustel palju erinevaid katseid. Oleksite te nende meeste nägusid näinud enne ja pärast katset......
Siin tuleb juba tegelikult süveneda liikluspsühholoogiasse ja läheneda asjasse süviti. Dokumenteerimata fotode tegemisest pole suurt kasu. Üritan lähiajal selle teema ka keskuses üles võtta, et tulevikus oleksid meie sõidukid paremini märgatavad.
Aga nagu ma juba olen öelnud tegelen selle kõige paberi peale panekuga, aga kuna talvel on ropult kiire ja enne on vaja teha valmis alarmsõiduki juhtide koolitust puudutav,( mis lähtub oma olemuselt reaalsest elust ja muudab paljuski tänaseid suundi), jääb asi kevade ja suve peale.

Samas tuletan kõigile meelde, et päästeauto juht peab ka ise tegema oma sõiduki kuuldavaks- nähtavaks. Räägin oma koolitustel kõigile:
HÄÄL, MIDA EI KUULDA, EI AITA VALGUST.
VALGUS, MIDA EI NÄHTA, EI AITA HÄÄLT !!!
Kui inimene konkreetses liiklusolukorras ei kuule sireeni häält, ega näe vilkuri valgust, siis ei saa valgus aidata häält ega hääl valgust – nende koosmõju võrdub nulliga.
Antti
tel. 58279009

Innar
Postitusi: 131
Liitunud: 15:15, 19 01 2006
Asukoht: Tallinn - Emmaste
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Innar » 18:35, 06 02 2010

Kui rääkida külgedele paigutatavatest vilkuridest ja märgutuledest, siis üks huvitav näide:
Tallinna LJ 3-1.jpg
(49.78 KiB) Allalaaditud 213 korda

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 12:13, 07 02 2010

Innar kirjutas:Kui rääkida külgedele paigutatavatest vilkuridest ja märgutuledest, siis üks huvitav näide:
Tallinna LJ 3-1.jpg

Ole hea ja pane pilt galeriisse ja lingi siis. See sobiks sinna rohkem.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Innar
Postitusi: 131
Liitunud: 15:15, 19 01 2006
Asukoht: Tallinn - Emmaste
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Innar » 16:05, 07 02 2010

Doktor kirjutas:
Innar kirjutas:Kui rääkida külgedele paigutatavatest vilkuridest ja märgutuledest, siis üks huvitav näide:
Tallinna LJ 3-1.jpg

Ole hea ja pane pilt galeriisse ja lingi siis. See sobiks sinna rohkem.


Isiklikult ei ole mina selle foto autor.

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 17:55, 07 02 2010

Innar kirjutas:
Doktor kirjutas:
Innar kirjutas:Kui rääkida külgedele paigutatavatest vilkuridest ja märgutuledest, siis üks huvitav näide:
Tallinna LJ 3-1.jpg

Ole hea ja pane pilt galeriisse ja lingi siis. See sobiks sinna rohkem.


Isiklikult ei ole mina selle foto autor.

Aga palun küsi autorilt ja ehk ta lubab galeriisse panna kui ta juba sulle saatis. Pilt on igatahes huvitav. Mina tervitan Kalifat ja

Pilt

Pilt
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas kalifa » 10:04, 25 07 2010

Panen parema koha puudumisel siia siis teate, et käisin Soomes Kerava komandos tehnikat uurimas, sai seal siis autot nii väljast kui seest pildistatud ja need pildid ehk tulevad meie galeriisse:
http://galerii.estrescue.eu/thumbnails.php?album=10
Väljatöötatava arvutilahenduse kohta võiks ka uue teema avada, saaks ehk mõne mõtte ka öelda, muidu käib jälle teadmatus! Ma loodan, et Rivo kasutab oma praktilisi kogemusi ka meeskonnavanemana selle
"MEIE ARVUTILAHENDUSE" väljatöötamisel.
Tuleb nagu meelde, et 2000.-ndal aastal Soomes käies tulid neil sündmuse kohta paberid printerist garaazi ja meil kirjutati telefonist paberile, nüüd neil dubleeritud arvutid autodes ja meile antakse mõnedele GPS-sse välja sobimatult väikse ekraaniga! :oops:
mõtetes olen veel Teiega!

Kasutaja avatar
kalifa
Postitusi: 928
Liitunud: 06:37, 17 02 2006
Asukoht: endine Harjumaa
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas kalifa » 10:50, 26 07 2010

Meie galerii vist suvepuhkusel, dubleerin pildid koos kommentaaridega siis isiklikku galeriisse.
Tehnika: http://nagi.ee/photos/kalifa/sets/221983/
Komando: http://nagi.ee/photos/kalifa/sets/221965/
mõtetes olen veel Teiega!

Doktor
Postitusi: 1304
Liitunud: 14:24, 11 01 2006
Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
Kontakt:

Re: Vilkurite ja märgutulede paigutamine alarmsõidukile

PostitusPostitas Doktor » 21:31, 03 08 2010

Leidsin säherduse video, klapib hästi teemasse.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist

cron
Creative Commonsi litsents
Siin foorumis avaldatu on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.
Based on a work at http://foorum.estrescue.eu/.