2. leht 3-st

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 13:43, 12 05 2014
Postitas Doktor
Uuringu autor eriti ei viita, mistõttu ei saa tema esitatud lähteandmeid väga hästi kontrollida. Kirjas on:
Vastavalt 2011 rahvaloenduse andmetele on hajaasustusega piirkondades olevates eluhoonetes ühe elaniku kohta pinda 30 – 50m². Liikmete arv ühes leibkonnas on 2,3 inimest, mis ümardatuna täisliikmeteks teeb 3. Järelikult eluhoone pindala suuruseks võib arvestada kuni 150m².
Hakkasin uurima, et kas see väide peab paika.
http://www.slideshare.net/Statistikaame ... tingimused slaid nr 13
Siit saab teada, et kõikide leibkonade peale kokku on ühel elanikul keskmisel 31,4m2 pinda.

Edasi saab siit lugeda http://www.stat.ee/65357?parent_id=32784 , et keskmine liikmete arv leibkonnas on 2,13. Vähemaks ei saa inimesi ümardada, seega ümardame suuremaks ja tulebki kolm.

Põhimõtteliselt võib teha üle Eesti arvutuse 3 x 31,4 = 94,2m2. Keskmisega on see probleem, et tegelikult ei anna see infot ei maa ega linna kohta. Lihtsalt hea number teada. Küsides tuleks järgnevalt: palju on ühel elanikul pinda maapiirkonnas? Paake kaotatakse maapiirkondades.

Andmed leiab siit http://www.stat.ee/68515 Maapiirkonnas on iga inimese kohta 36m2 pinda.
Siit saab andmed http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/v ... 701&lang=2 Leiame, et maa- asulates on leibkonna liikmeid 2,33.

Korrutame uuesti ja tuleb 36 x 3 = maapiirkonnas peaks olema pindala 108m2

Ehk siis kasutatud arvud tunduvad olevat õiged :) Tegemist on ülehinnanguga. Samas ei võeta arvesse kõrvalhoonete pindala. Igaüks võib vastavalt oma kogemusele lisada kõrvalhoonete pindala.
----------------------------------------------------------------------------

Samas võib kasutada ka lihtsalt eluruumi pindala http://www.slideshare.net/Statistikaame ... 1-andmetel
Pereelamus on keskmisel 110m2.
----------------------------------------------------------------------------

Analüüsis ei võeta arvesse eluruumide vanust. Vana eluruum aga teadagi võrdub vana juhtmestik, võrdub vana korsten, võrdub vana soemüür jne...

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 23:23, 13 05 2014
Postitas Doktor
Uuringus on kirjas:
Tulekustutusvee transport sündmuskohale veeveo tagamiseks hajaasustusega piirkonnas asuvate ühe- ja kahepereelamute tulekahjude kustutamiseks, mis on standardi „EVS 812:6 Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus“ järgi ainukesed ehitised, kus ei ole nõutud tuletõrje veevõtukoha olemasolu 100m raadiuses 1 .
St, et selle uuringu järgi kasutatakse paakautosid kustutusvee transpordiks hoonete põlengutele, kuid ei kasutata järgmistes kohtades:
  • metsa- ja maasikupõlengud;
  • keemiaõnnetused;);
  • kortermajade põlengud;
  • transpordivahendite tulekahjud (veoautod maanteel)
  • prügimägede põlengud:
Paakauto funktsioon on revolutsiooniliselt ümber defineeritud ja kitsendatud ainult ühe- ja kahepere elamute kustutamise tarbeks. Kuhu edasi? Vaatame Reporteri videot.
http://www.reporter.ee/2009/08/11/trakt ... sest-tuld/

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 09:12, 15 05 2014
Postitas Doktor
Uuring ütleb
Tegemist on üldiselt TP3 klassi hoonetega, millele ettenähtav kustutusvee vooluhulk 1m² on 0,1 l/s. Antud hoone puhul oleks see 15 l/s (150m² x 0,1 l/s x 1m²), mis on võrdväärne 2C joatoruga, millede kustutussügavus on 5m. Eeldades, et hoone arhitektuurne konfiguratsioon vastavalt pindalale on 10 x 15m, siis on teoreetiliselt võimalik antud kustutussügavusega hoone kahelt poolt ära katta mõlema joatoruga.
150m2 x 0,1 L/s = 15 L/s See on õige :cool:
Vastavalt teoreetilistele arvutustele ja praktilistele katsetustele on 1 keskmine paakauto võimeline teostama veevedu 1C joatoru tagamiseks (8 l/s), siis järelikult on vaja tagada hajaasustusega piirkonda 2 paakauto kättesaadavus
Head kolleegid, kas keegi teab, millistest arvutustest käib jutt? Millised on praktilised katsetused, millele viidatakse? Ma ei leia kuskilt lähteandmeid. :?: :?: :?:

Kas sellest käib jutt?
http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp? ... &tid=56797

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 10:23, 16 05 2014
Postitas Doktor
Vastavalt teoreetilistele arvutustele ja praktilistele katsetustele on 1 keskmine paakauto võimeline
teostama veevedu 1C joatoru tagamiseks (8 l/s), siis järelikult on vaja tagada hajaasustusega
piirkonda 2 paakauto kättesaadavus.
Kokkuvõttes väidetakse, et 1 paakauto tagab ühe C töös hoidmise kuid ühegi sõnaga ei mainita, mis tingimustel paakauto seda suudab. Selle lause alusel võib põhimõtteliselt Kohila 21 tagada veeveo näiteks Värskas. Ajafaktorit, tee seisukorda, ilmastikku, teekatet, veevõtukoha kaugust jne jne jne lihtsalt ei võeta arvesse. Siin tekib vägisi mõte, et tegemist on suunatud uuringuga. :-?? :-?? :-?? :-?? :-??

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 12:07, 16 05 2014
Postitas mrali
Doktor kirjutas:
Vastavalt teoreetilistele arvutustele ja praktilistele katsetustele on 1 keskmine paakauto võimeline
teostama veevedu 1C joatoru tagamiseks (8 l/s), siis järelikult on vaja tagada hajaasustusega
piirkonda 2 paakauto kättesaadavus.
Kokkuvõttes väidetakse, et 1 paakauto tagab ühe C töös hoidmise kuid ühegi sõnaga ei mainita, mis tingimustel paakauto seda suudab. Selle lause alusel võib põhimõtteliselt Kohila 21 tagada veeveo näiteks Värskas. Ajafaktorit, tee seisukorda, ilmastikku, teekatet, veevõtukoha kaugust jne jne jne lihtsalt ei võeta arvesse. Siin tekib vägisi mõte, et tegemist on suunatud uuringuga. :-?? :-?? :-?? :-?? :-??
See ammu selge, et vaja kellelgi linnuke kirja saada kõige optimeerimiseks.

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 13:10, 16 05 2014
Postitas Doktor
Ajalise kriteeriumi määratlemisel lähtutakse stsenaariumist, mille korral esimene põhiauto jõuab
sündmuskohale üksinda. Teine põhiauto ja esimene paakauto jõuavad sündmuskohale koos teatud
aja möödudes ning teine paakauto jõuab kõige viimasena. Vaja on leida esimese ja teise paakauto
kohalejõudmise aeg suhtestatuna esimesse põhiautosse. Esimese põhiauto kohalejõudmise ajaks
võetakse alates esimese hädaabikõne ühendumisest riiklikult kokkulepitud baasteenuse
kättesaadavuse kriteerium 15min, mis koosneb 2:40 pikkusest kutsetöötluse-, 1:00 pikkusest
väljasõidu- ja 12:20 pikkusest kohalesõiduajast.
Küllap see niimoodi on.

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 20:03, 18 05 2014
Postitas Doktor
Teeme mõned arvutused.

Uuringust loeme välja, et põhiauto saabub → 3 minutit luurele/hargnemisele → Algab ühe joa kasutamine. Väidetakse, et vesi hakkab lõppema 10 minutit pärast saabumist. Arvutuste aluseks olev põhiauto paagi maht pole muidugi nimetatud. Võtame 2500L : 8L/s = 312, 5 s = 5,2 minutit. Sama arvutus 3000 liitriga annab 6,25minutit. Liidame 3 minutit otsa ja saame, et mitte "ei hakka lõppema" vaid:
  • Kui paak on 2500 L, siis põhiauto vesi lõpeb(so on otsas) 8,2 minutiga.
  • Kui paak on 3000L, siis põhiauto vesi lõpeb (so on otsas) 9,25 minutiga.
Seega mitte kuidagi ei tule kümmet minutit kokku ja eeldatakse, et esimene auto kasutab ainult ühte juga. St eeldatakse optimistlikult, et tulekahju avastatakse algfaasis ja saab teostada suitsusukeldumist. Reaalsus on, teate isegi...

Juhul kui kasutada kahte C juga (tavaliselt kasutatakse), siis jagame kahega ja saame, et vesi lõpeb 4,1 minutiga ja 4,625 minutiga. :-S

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 20:18, 18 05 2014
Postitas Doktor
Võib küsida, et mis pagana vahet sel on. Mõni minut siia sinna. Probleem on paagi keskmises kiiruses. Seda saab ka optimistlikult arvutada. Seega näiteks:

Paagi keskmine kiirus on 90 km/h , siis läbib auto ühe minutiga 1,5 km. Optimistlik veekulu planeerimine tähenda, et paagile anti lisaaega 4,1 minutit. Seega 6 kilomeetrit kaugemal. Teise paagi paigutame ka 6 km kaugemale, kolmanda samuti ja nii lõputult.

Aga me teame, et paagi tavaline keskmine kiirus on kuskil 70 km/h hea teega. Lisaks manööverdamine sündmuskohal. Küll need pabermaailmad on lihtsad ehitada.

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 10:32, 19 05 2014
Postitas Doktor
Üks tähelepanek veel. Uuringus on kirjas, et hooned on reegline TP3 klassi hooned. TP3 ehk tulepüsivus klass 3 on tuldkartev ehitis. vt siia https://www.riigiteataja.ee/akt/812131?leiaKehtiv#para4 Selle uuringu alusel peaks esimestel minutitel teostama rünnakut ühe joaga, see on täiesti mõistusevastane. :YMSICK: Ükskõik kus taktikas räägitakse alati ühte ja sama, lokaliseerimisele kuluv aeg on kriitilise tähtsusega, sest see säästab elusid, vara jne. Seega on tähtis just esimeste minutite võimekus. Pärast võib loputada kasvõi hommikuni.

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 15:49, 19 05 2014
Postitas ipi
Doktor kirjutas: Paagi keskmine kiirus on 90 km/h , siis läbib auto ühe minutiga 1,5 km. Optimistlik veekulu planeerimine tähenda, et paagile anti lisaaega 4,1 minutit. Seega 6 kilomeetrit kaugemal. Teise paagi paigutame ka 6 km kaugemale, kolmanda samuti ja nii lõputult.
Minu teada võetakse aegade arvutamisel nö rusikareegliks põhiautode puhul minut/kilomeeter. Paakide puhul ei ole praegu võimalik mingit normaalset näitajat võtta, sest need nii erinevad ja erinevas seisukorras.
Uurida võib ju komandodest, kus uued paakautod on, kui nobedasti need liiguvad võrreldes põhiautodega.

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 21:43, 29 06 2014
Postitas Doktor
Olete Tammearu käskkirja juba näinud ?

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 23:54, 29 06 2014
Postitas mrali
Doktor kirjutas:Olete Tammearu käskkirja juba näinud ?
Mis käskkirjast juttu on? PÄA dokuregister seoses "uuendustöödega" ka väga ebainformatiivne..

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 10:09, 30 06 2014
Postitas wilba
ipi kirjutas:
Doktor kirjutas: Paagi keskmine kiirus on 90 km/h , siis läbib auto ühe minutiga 1,5 km. Optimistlik veekulu planeerimine tähenda, et paagile anti lisaaega 4,1 minutit. Seega 6 kilomeetrit kaugemal. Teise paagi paigutame ka 6 km kaugemale, kolmanda samuti ja nii lõputult.
Minu teada võetakse aegade arvutamisel nö rusikareegliks põhiautode puhul minut/kilomeeter. Paakide puhul ei ole praegu võimalik mingit normaalset näitajat võtta, sest need nii erinevad ja erinevas seisukorras.
Uurida võib ju komandodest, kus uued paakautod on, kui nobedasti need liiguvad võrreldes põhiautodega.

Peale seda, kui sillad on soojaks saanud, jooksevad kuskil 115-120 km/h välja

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 18:29, 30 06 2014
Postitas Doktor
See kava siin.
Paakauto rakenduskava.pdf
(71.35 KiB) Allalaaditud 179 korda

Re: Paakautode likvideerimine osadest komandodest alates 201

Postitatud: 18:31, 30 06 2014
Postitas Doktor
wilba kirjutas:
ipi kirjutas:
Doktor kirjutas: Paagi keskmine kiirus on 90 km/h , siis läbib auto ühe minutiga 1,5 km. Optimistlik veekulu planeerimine tähenda, et paagile anti lisaaega 4,1 minutit. Seega 6 kilomeetrit kaugemal. Teise paagi paigutame ka 6 km kaugemale, kolmanda samuti ja nii lõputult.
Minu teada võetakse aegade arvutamisel nö rusikareegliks põhiautode puhul minut/kilomeeter. Paakide puhul ei ole praegu võimalik mingit normaalset näitajat võtta, sest need nii erinevad ja erinevas seisukorras.
Uurida võib ju komandodest, kus uued paakautod on, kui nobedasti need liiguvad võrreldes põhiautodega.

Peale seda, kui sillad on soojaks saanud, jooksevad kuskil 115-120 km/h välja
Kohale jõudmise aega mõjutab ikka keskmine kiirus, mitte hetkekiirus.