Mitu tõrjujat/ametnikku on lahkunud töötasu pärast?

[tulehull]

Tahaksin hr Klaoselt küsida,mitu kontoris istuvat päästeametnikku on töölt lahkunud palga pärast ja mitu tõrjujat on lahkunud.Samas huvitab mind(ja ka paljusid teisi) mitu ametnikku ja mitu päästjat töötab Lõuna-Eesti PK praeguse seisuga.[/url]

[montgo]

Kas keegi on seda nalja juba kuulnud, millega härra peadirektor äsja maha sai? Kui keegi mäletab, siis lubati meile selle kuu palgaga kopsakas preemia. Paraku unustas härra peadirektor vastava dokusmendi allkirjastada ning vähemalt esialgu imevad mehed käppa. Kas süüdimatu peadirektori näol on tegemist keskerakondlasega või peitub põhjus sügavamal?

Olgu pääle - tegijal juhtub nii mõndagi, kuid lugupeetud ülalnimetatu ei tegele ju suurt millegagi?

[Margo Klaos]

Kuivõrd Lõuna-Eesti Päästekeskus on toiminud alles 6 kuud, siis nendel ametikohtadel, mis 1. märtsil ümber korraldati, ei ole praegu liikumist olnud. Kõik, kes pidasid plaani lahkuda, tegid seda 1. märtsil, jättes uue ametikoha pakkumine vastu võtmata. Peamisteks põhjusteks ebasobivad palgatingimused või planeeritud lahkumine päästeteenistusest. Arvestades küllaltki olulist koondatute arvu, siis on sel aastal olnud ametnike hulgas lahkumine suur.
Päästjatest on viimase 6 kuuga lahkunud 37 ja juurde tulnud 34 teenistujat. Märkimisväärset arvulist tagasiminekut praegu ei ole, kuid kaadrivoolavus on päästeteenistuse kohta normaalsest kõrgem. Minu hinnangul on normaalne kaadrivoolavus aastas 5 - 7 %, mis tagab organisatsiooni uuenemise ja pealekasvu lahkujatele (sh ka pension, nõuetele mittevastavus ja uued väljakutsed mujal). Päästjate lahkumise peamiseks põhjuseks on olnud kõrgema palgaga töökohale minek ja ka elukoha vahetus.
Lõuna-Eesti Päästekeskuses töötab hetkel 747 inimest:
- ametnikke väljaspool valveteenistust 114
- ametnikke valveteenistuses (meeskonna vanem, rühmapealik, operatiivkorrapidaja) 166
- päästjaid 448
- teised (koristaja, lukksepp, katlakütja) 19

Margo Klaos

[Doktor]

633-st töötajast on166 ametnikku valveteenistuses, 448 päästjat ja 19 teisi (koristaja, lukksepp, katlakütja). Seega 15.09.06 oli iga 5,5 päästja, ametniku valveteenistuses ja teised kohta 1 ametnik e. (terviklikkuse mõttes) 11-e kohta 2.

Arvestus: 747-114=633 633:114=5,55

Eelneva põhjalt lähtudes oleks huvitav teada, kui suur oli 114 ametnikule arvestatud tasu ühes kuus (vastaja võib 1 kuu 6 hulgast vabalt valida s. t Lõuna-Eesti Päästekeskus toimimise ajast) ja kui suur 448 päästjale, 166 ametnikule valveteenistuses ja 19 teisele s. o kokku 633 Lõuna-Eesti Päästekeskuses töötavale inimesele 1 kuus arvestatud tasu (samas kuus kui ametnikel)?

[Kristo]

Olen siin lugenud palju küsimusi palkade teemal....

Kõrvutame siis antud momendil MV/RP palga Spetsialistidega, kes töötavad teil kontoris 5*8h, differ tuleb kuskil 3-4k arvan. Nüüd võtke spetside nõudmised- kas samad mis MV/RP või isegi kõrgemad....

Kas nende palgad on korralikud??? Kui töötada tahad võid teha ühel kohal endale lisa (ei pea) aga teisel kohal ei saa?!

Või võiks mees kes tahab töötada teha MV/RP koha ja kolm päeva töötada kuskil mujal, teenides mitte 3-4 kilo kuus juurde vaid 5-6 või isegi rohkem?

Ärgem olgem kitsarinnalised vaid mõelgem ka natuke edasi......

[ruudolf06]

su jutus on muidugi iva sees,et kõik inimesed võiksid ju töötada mitmel töökohal.24h ju jätkub ja ka nädalas on 7 päeva.vanasti(võibolla ka praegu veel) oli ju eeskirjades sees,et enne pritsukuuri tööle tulekut ei tohi 24h füüsilist tööd teha ,siis on mees tööl puhand ja vaim värske.nüüd vist on see aeg 11h viidud.kui nüüd mees on näiteks need kolm päeva ja pooled ööd näiteks taksot sõitnud, ehitusel või metsas need päevad müttand, tuleb hommiku tööle ja kohe on mingi suurem tulekahju(nüüd te ütlete,et sellist asja juhtub väga harva)siis selline väsind ja tülpind mees on nii endale kui ka kaaslastele ohtlik.sest organism tahaks ju ka puhata.hajub tähelepanu ja see on oluline asi õigete kiirete otsuste vastuvõtmisel.samuti väsib selline mees kiiremini.samuti ei kesta alati selline rabamine eriti pikka aega,siin näiteid on,kus tänu sellisele elule on mehed oma südamed tuksi keerand.tuli üks asi veel meelde,hiljuti öeldi,firma siseselt,et tõrjujate palka ei saa palju tõusta,sest siis on jälle oht,et spetside palk jääb väikseks võrreldes tõrjujatega ja öeldi,et teil on võimalus 3 päeva raha lisaks teenida aga neil pole.kui see lisa teenimine kõigile meeldib siis ei keela ju ükski seadus asuda tavapritsumehena tööle ja teenida lisa .(härrased spetsid ärge nüüd mind siin risti lööma hakake,sest ka mina olen selle poolt,et kõik peab käima proportsionaalselt ja alati peab olema ametiredelil palgavahed,mis kutsuksid inimest edasi arenema.)

[jaan kaera]

... teeb küll vanarahva tarkuse järgi ruttu vanaks, aga ikka tahaks teada - miks lahkusid meite ridadest sellised populaarsed, samas lugupeetud päästetöötajad nagu Merle Paas ja Ragnar Plees!? hästi ei usu, et palgaprobleemide pärast!!! Ähk on teadjamehi - kommige!!
Raidma lahkumise põhjused ei vaja kommentaare - jõuetus, tahtmatus, karjäärihimu.
edu kõigile!

[112]

minu teada lahkus Merle Paas ise ,kuid kõrgemalt poolt soovitustega- probleemisk tema puhul suhlemine( nii roppu Nublut vaevalt et enam näeme) ja ragnar Plees lahkus vist tõesti raha pärast, teatavasti makstakse LHV-s ikka palju rohkem.

[112]

osa siin nurisevad,et miks kontoris ikka saab niipalju palka samas pange käsi südamele ja öelga,et te ise olete nõus töötama 8.00-17.00 sellise palga eest. Arvatakse,et ametnik istub niisama teadmiseks ja üllatuseks niipalju,et ega kõik ikka ei istu midagi. Proovige ise kedagi trahvida ja kellegi rahakotis sobrada,tehaks teada palju d pritsumehed seda korrekstselt teha suudavad. Jah meil pole füüsilisi katseid ja paljud ei suudaksi neid sooritada,kuid teist erinevalt nõutakse meilt aga kõrgharidust ja muid lollusi,paberibõrokraatiast ei hakka rääkimagi.Nii,et kui arvate et kontoris on kõigil kerge istuda siis soovitaks mõnikord ametnike käest küsida,kuidas ja mida nad seal teevad.Kaugelt paistavad alati asjad teistmoodi