Paar päeva tagasi üritasin siis oma teist kodu õhku lasta. Etteruttavalt võib öelda, et suurem pauk jäi olemata, aga lähedalt läks mööda küll.
Eestis on ilmselt sadu ja sadu sääraseid 50L balloone, mida allolevatel piltidel näha võib. Üldiselt on need lihtsad ja töökindlad. Mulle on siiani segane kust võtavad naised sellise loomajõu kui on vaja tehnilisi seadmeid käsitseda. Üks minu lähisugulane keeras eelmisel õhtul ventiili toore jõuga kinni, pannes käte kaitseks kätte ka veel töökindad. Et kindlam haare või kuidagi niimoodi. Mina läksin järgmisel hommikul unise peaga teevett üles panema. Tõmbasin tiku põlema ja asusin tagantkätt ise ventiili vaatamata seda lahti keerama. Jõudsin veel korraks mõelda, et kuidas selle lahti keeramine täna nii kaua aega võtab kui käis korralik popsatus ja pool ventiili lendas balloonil pealt. Mis oli juhtunud? Kinni poodud ventiil ei avanenud vaid haaras kaasa seda alumisele osale kinnitava muhvi. Mina kes ma avamisel ventiili ei vaadanud keerasin selle komplektis pahaaimamatult pealt maha. Pealt tulnud osa on fotol tähistatud loogelise suluga.
Ruumi paiskus gaasifontään. Jäin kogu sündmust mokk töllakil umb 10 sek vaatma. Siis jõudis treening pärale. Lõin uksed pärani ja lidusin kõrvalhoonesse kilbist maja pimendama. Edasi seisin hoonest umb 30m kaugusele puu taha ja kuulasin köögist kostvat susinat. Igasugu huvitavad mõtted tulid pähe. Näiteks, et tore, et köögil vaid üks aken on, plahvatuse järel ei teki palju kilde. No ja muud üsna absurdset. Aurustunud gaas tungis ruumi ca 5 minutit. Seejärel jäi susin vaiksemaks ning julgesin vaatama minna. Balloonist oli kuulda kena mulksumine. Kõikide füüsikaseaduse kohaselt oli see propaani (keemistemperatuur −42.09 °C (231.1 K)) ja butaani (keemistemperatuur −0.5 °C (272.6 K)) segu rõhu alt vabanedes keema läinud. Balloonist eraldus küll tuntavalt gaasi kuid eelnevaga võrreldes aeglaselt ja ilma suurema surveta. Leidsin kuskilt põrandalt ventiili ja mul õnnestus see balloonile peale keerata ning leke sulgeda. Säästsin Kärdla komandole pika väljasõidu. Kuna gaasi aurustumine on endotermiline protsess, siis nii intensiivne aurustumine tekitas balloonile kena härmatise, mille paksuseks oli umb 0,5cm. (Vabandan pildi kehva kvaliteedi pärast)
http://www.saaregaas.ee/gaasid/vedelgaa ... agaas.html
Nii et kunagi ei tea, milleks võib tuletõrjuja haridust vaja minna.
Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
-
- Postitusi: 1307
- Liitunud: 14:24, 11 01 2006
- Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
- Kontakt:
Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
-
- Postitusi: 334
- Liitunud: 20:42, 21 12 2006
- Asukoht: Tln.
- Kontakt:
Re: Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Aknad just vähendavad plahvatuse tagajärjel tekkiva lööklaine mõju, võttes paugu tekitatava tohutu energia esimesena endale. Oled mõelnud, miks nõuka-ajal ehitatud suured katlamajad olid enamuses kõik suurte klaasfassaadidega? Eks ikka sellepärast, et võimalik plahvatus ei varistaks hoone konstruktsioone, vaid lõhuks ainult aknaid. Kuldnoka tänava sündmus on selle heaks tõestuseks.Doktor kirjutas:Edasi seisin hoonest umb 30m kaugusele puu taha ja kuulasin köögist kostvat susinat. Igasugu huvitavad mõtted tulid pähe. Näiteks, et tore, et köögil vaid üks aken on, plahvatuse järel ei teki palju kilde. No ja muud üsna absurdset.
-
- Postitusi: 1307
- Liitunud: 14:24, 11 01 2006
- Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
- Kontakt:
Re: Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Õrnem koht annab enne järele. Energia on ka laisk liigub ikka sinna kuhu kergem minna. Mis puutub aga nõukogude katlamajadele ehitatud akendesse, siis plahvatuse tõenäosust suurendasid kehv tehnoloogia ja suhteliselt kõrge keskmine alkoholisisaldus katlakütjate veres ööpäevase vahetuse jooksul.sosku kirjutas:Aknad just vähendavad plahvatuse tagajärjel tekkiva lööklaine mõju, võttes paugu tekitatava tohutu energia esimesena endale. Oled mõelnud, miks nõuka-ajal ehitatud suured katlamajad olid enamuses kõik suurte klaasfassaadidega? Eks ikka sellepärast, et võimalik plahvatus ei varistaks hoone konstruktsioone, vaid lõhuks ainult aknaid. Kuldnoka tänava sündmus on selle heaks tõestuseks.Doktor kirjutas:Edasi seisin hoonest umb 30m kaugusele puu taha ja kuulasin köögist kostvat susinat. Igasugu huvitavad mõtted tulid pähe. Näiteks, et tore, et köögil vaid üks aken on, plahvatuse järel ei teki palju kilde. No ja muud üsna absurdset.
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
-
- Postitusi: 25
- Liitunud: 18:01, 17 01 2006
- Kontakt:
Re: Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
katlamajadel on ettenähtud kohustuslik paiskpind just võimaliku plahvatuse korral, et energia saaks kuksilt kergelt plehku panna, ilma suurema pahanduseta.
julgesti asja kallale, targasti plaani juurde
-
- Postitusi: 1307
- Liitunud: 14:24, 11 01 2006
- Asukoht: Kuni Nov ' 07 Tartu Keskkomando
- Kontakt:
Re: Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Nõukogude gaasiballoonide standardit saab lugeda siit
http://protect.gost.ru/v.aspx?control=3 ... B2CAB6C78E
ГОСТ 15860-84
http://protect.gost.ru/v.aspx?control=3 ... B2CAB6C78E
ГОСТ 15860-84
Olukord on pisut keerulisem kui esialgu tundub.
- kalifa
- Postitusi: 928
- Liitunud: 06:37, 17 02 2006
- Asukoht: endine Harjumaa
- Kontakt:
Re: Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Läheb ehk siia teemasse. Soomes oli öisel ajal elamutest eemal süüdatud prügihunnik, mille keskes oli ka atsetüleeni balloon. Päästetööde juht peatas kustutustööd, sest plahvatuse korral oleksid tükid lennanud kuni 300 m. kaugusele. Kohale kutsuti politsei, kes balloonile augu sisse lasi ja võimaldas nii gaasil rahulikult väljuda, hoides ära plahvatuse. Ehk on siit ka meil midagi õppida, päästjate ohutus ennekõike!
mõtetes olen veel Teiega!
-
- Postitusi: 242
- Liitunud: 21:43, 07 02 2006
- Asukoht: Pärnu päästekomando
- Kontakt:
Re: Gaasiballooni ventiili pealt maha tulek
Kunagi ammu ostis Viljandimaa Päästeteenistus koos Viljandi Politseiprefektuuriga kahepeale snaiperipüssi, millega saaks puruks lasta neidsamu atsetüleeniballone.
Mis sellest relvast tänaseks saanud on ei tea ilmselt keegi.
Mis sellest relvast tänaseks saanud on ei tea ilmselt keegi.
Antti
tel. 58279009
tel. 58279009
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist