12h/24h üleminek; 12h sobivus; tagasi 24h peale

[kalifa]

Naised rääkisid täna saunas, et meie argumendid võivad olla nii veenvad kui iganes, aga sm minister ei tagane oma plaanis (12 tundi). Et hr Timberg olla püüdnud veel midagigi päästa aga dialoog nende kahe vahel oli piirdunud ministri monoloogiga... Et olgu tehtud, kasvõi läbi ussi m...i.

Seda on hr. ministri käitumisest ka teistes suundades näha, eks piirivalvegi nende ühendamistega ole löögi all.
Kas kusagil see komandode nimekiri ka nähtaval on, mis 24 tunnisteks jäävad, pritsumees on ju harjunud üsna kaugel tööl käima!

[Doktor]

Tehes võrgus uurimistööd ühe hoopis teise teema kohta tekkis mul järsku mõte. Ja nimelt, siin arutelul on täiesti käsitlemata vaatenurk kasust. S.t. kas keegi ja kui, siis kui palju lõikab sellest reformist kasu. Keegi kindlasti ütleb, et "mäs jamad Doktor", kuidas saab keegi sellest kasu lõigata? Aga äkki siiski. Kuulus Vana- Rooma oraator Cicero tavatses küsida "cui bono" (kes saab kasu lad. k.)? Käis küll rohkem kuritegude kohta, kuid töötab hästi ka igapäeva elus. Seega, kas keegi saab kasu?

[kalifa]

Ma arvan, et kesiste rahaeraldiste juures pole juttu olnud juhtivkoosseisu kärpimisest ja eks neilegi pea palgatõusu lubama!
Kui komandodes kustutati vabad kohad ja koosseisud tehti väiksemad, vähendati sellest tulenevalt ka minimumarvestust ja väljasõitva meeskonna võimekust. Pole küll tähele pannud, et täitmata juhtivkoosseisu kohad oleks likvideeritud, pigem tuleb neid nõunikke, pressiesindajaid, kriisireguleerijaid ja teisi teadmata ametnikke järjest juurde!

Samas on Falk juba kiirabis jalaga ukse vahel, peakorteri kodumaal pidavat ka tuletõrje teenust osutama! Äkki tahetaksegi vaikselt osa teenust erafirmale üle kantida.

[tulehull]

Eks Sõõrumaa peab ju rahaannetuste eest midagi ka vastu saama,kasu saamata see mees küll midagi ei tee.

[Doktor]

Usun siiski, et "eratuletõrje" loomisest ei ole Päästeameti töötajad huvitatud. Falck tooks kaasa majadusseadused ja koos sellega ka suure juhtkonna koondamise.

[hjarg]

Kui palju siin Päästeameti initsiatiivi on ja kui palju ministri?

Samamoodi, kogu tegevus selleks, et asi Falckile pähe määrida? Seda juttu olen ma nii mitu aastat kuulnud, et tõenäoliselt oleks Falck juba ammu ootamast tüdinud Samuti tuleks see käik rahvale vastuvõetavaks teha- ehk siis käiks intensiivne meediakampaania Päästeameti vastu, kus seletataks, kui sitta tööd kui kehvasti nad teevad ning kuidas oleks hea mõte keegi teine veel mängu tuua jne jne. Lisaks, ärgem unustagem, et päästevaldkonnas ei liigu SELLISED summad, vaid ainult sellised ning autosid ja mehi on väga kulukas üleval pidada. Ei tea, kui palju Falck reaalselt end siia ennast segada tahab. Peale kõige, Sõõrumaa ja Kruuda on pigem Edgar-poisiga seotud, Pihl on aga sots ning kesikud pole riigipumba juures.

Äkki lihtsalt on meil sattunud ülitark ja ülitegus minister, kes "näeb kitsaskohti talle alluvate asutuste juures ning üritab neid likvideerida". Samamoodi tuli ta (oli vist?) alla kuu tööl olles välja ettepanekuga politsei ja piirivalve ühendada, need piirivalve muudatused olid ka tema ettepanekud (vist?) jne jne? Äkki on Pihl reformisõltlane?

[Doktor]

Kasu kohapealt tekkis mul veel üks üsna hullumeelne mõte.
Komandode kinnisvara. Osa komandosid on praeguse kava põhjal määratud vaiksele hääbumisele. Need on need, mis jäävad 24h töövahetustele. Juhul kui kohalik omavalitsus tuge ei paku, siis on uste sulgemine. Ehk on keegi huvitatud kinnisvarast. Kuid "suretatavate" komandohooned on endised katlamajad, remondigaraa¾id jmt. Juhul kui ka on korralikud asuvad need vähem ligitõmbavamas (hõre asustus, tööstuse puudumine jne.) piirkonnas. Seega jälle nagu ei saa keegi kasu.

[manivald]

Ei maksaks ikka igas asjas tonti näha!

Kogu reformi kasu peaks olema ikka see, et me saame kõrgema riskiga piirkondadesse professionaalsed päästjad, kes tulevad tööle puhanuna ja mõtlevad tööl ainult oma põhitööle, mitte ei maga komandos ja mõtle sellele kuidas järgmine päev põrandat valada vms.

Ehk siis jäävad komandosse päästjad, mitte ehitajad, müüjad või taksojuhid. Tean, et see on meile kõigile raske, kuid pole ükski reform kellelegi kerge olnud. Ja loomulikult ei poolda ka mina reformi sellisel kujul, kuid ega tuul ikka müürile midagi tee.

[Doktor]

Täna käisin Päästeametis Beata Berensi jutul kuna tema tegeleb ametis kommunikatsiooniga, kena naisterahvas muide. Minu peamine soov oli see, et näha seda kuulasat kava mille kohta siseminister ütles:

Valminud on kava, mis tagab inimestele parema teenuse päästealal – esiteks, väljakutsele reageeriv päästja on puhanud ja parimas vormis, ning teiseks, suurema pinge ja töökoormuse all töötav päästja saab suuremat tasu kui tema rahulikus piirkonnas harvematele väljakutsetele reageeriv kolleeg.

Mina saan siis aru, et tegemist on nn. uue teenistusmudeliga vmt. kuidas iganes seda ka ei nimetataks. Palusin seda näha ja uurida. Selgus aga kurb tõsiasi, et see ei ole valmis ja kogu uus teenistusmudel sõltub vist septembris selguvaist raha eraldistest. Veel selgus selline asi, 12h survestatakse ministeeriumist (loe: siseministri kabinetist) ning B.Berentsi sõnul on ministeerium jätnud kogu selgitustöö ja päästjate toetuse otsimise Päästeametile s.t. Raua tn. le. Ühtlasi oli B.Berentsi sõnum selge kui mudel valmib tulevad pead rahva sekka ja asuvad selgitustööle. Ahjaa, tundus, et ka seal ei olda toimuva üle ülemäära rõõmsad. Või sain ma millestki valesti aru. Jääb ainult loota, et see see tööintensiivsuse uuring, mida tema sõnade kohaselt ikkagi tehakse saab hea ja asjalik. Muremõtted selle käiguga ei leevenenud, kuid info otsesest allikast on ka midagi väärt.

[Doktor]

Ei maksaks ikka igas asjas tonti näha!

Kogu reformi kasu peaks olema ikka see, et me saame kõrgema riskiga piirkondadesse professionaalsed päästjad, kes tulevad tööle puhanuna ja mõtlevad tööl ainult oma põhitööle, mitte ei maga komandos ja mõtle sellele kuidas järgmine päev põrandat valada vms.

Ehk siis jäävad komandosse päästjad, mitte ehitajad, müüjad või taksojuhid. Tean, et see on meile kõigile raske, kuid pole ükski reform kellelegi kerge olnud. Ja loomulikult ei poolda ka mina reformi sellisel kujul, kuid ega tuul ikka müürile midagi tee.

Ma nüüd ei mäleta kas toomas.rosin või ruudolf06 ütles Põltsamaal, et ta võib ka 6h järel komandos tööl käija kui talle palka makstakse. S.t. palka makstakse. Ehk asi pole tööajas vaid palgas, mis on väike ja millele lisa teenimine läheb raskemaks. Tööle sõitmise ja tööl söömise kulud aga kaheordistuvad.

Komandos magamise kohta nii palju, et Tartu Keskkomandos võib voodis puhata kui majadustööd tehtud, õppused läbi ja väljakutseid pole. Või peaksin oma kolleegide tööle rakendamiseks puhketuppa segumasina panema?

Tontide nägemise kohapealt, vt. minu ja teiste eelmisi postitusi, kus on korduvalt viidatud olulistele puudujääkidele selle muutuse ellu viimisel.

[kalifa]

Ma küll ei arva, et praegused teenistuses olevad meeskonnad ei ole profesionaalsed, meil ju praktiseeriti põhimõtet, et kuskil maailmas kuuldu tuli ka meestele kohe selgeks teha, läbi harjutada(vahuaine laskmine lafettjoatorust näiteks, sest hangiti joatorudele otsikud ja muu selline). Ma väidan, et õppuste intensiivsuse poolest ei jäänud Tallinna komandod oma naaberriikide kolleegidele millegi poolest alla, sest õppusteks tööpäevi ei jätkunud ja kogu garnison pidi ka puhkepäevadel korralisi õppusi läbi viima, kuid palganumber sealjuures oli naabritest tunduvalt väiksem, samas koolitati meeskondi kiirendatud programmide järgi ja saadi siis nii keemiasukeldujad kui ka pinnaltpäästjad. Sukelduslüli aga paraku likvideeriti, kui mittevajalik, neid spetsialiste me ei vaja!
Võib-olla saaks edaspidistes selgitustes siis ilma selle mõnitava "Hobituletõrjuja" ja "Ebaprofesionaalse päästja" nimetuseta, sest sellise palga juures, mida praegu makstakse, oleks hingega asja juures olemist ehk liiga nõuda!

[Karilaid]

Doktor! Ma võin Sulle väikese mõttetera anda kasu kohta. Poliitiline profiit! Kellegile on väga kasulik langetada Päästeteenistuse madalseis väga madalale. Veel madalamale, kui praegu. Vaevalt et tänane siseminister asjast endale isegi hetkel täit aru annab. Mitte mingil juhul ma ei nõustu uskuma, et kodanik Pihl ponnistas seni ajani saamaks Siseministri kohta, et muuta Päästeteenistujate rasked 24 tunnised töötunnid lõbusateks 12 tunnisteks. Keegi kusagil istutas talle selle mõtte pähe ja kuna valimislubadused sai antud, ja päästjate palka oli lubatud tõsta, tuleb leida moodused valimislubaduste täitmiseks. Kuna mädanev kalapea on otsast otsani täis topitud mõtetuid tühikargajaid, kellest vabanemine on väga keeruline ja kulukas protsess, tuleb vabaneda odavamast tööjõust kala saba poolel. Seda saab teha, tekitades torm veeklaasis, et võimalikult palju vett, s.t. meid, päästjaid üle ääre loksuks. Vabanenud kohtade arvelt on siis võimalik tõsta allesjääjate palku. Uusi mehi juurde ei võeta, nagu me seda juba praegu näeme. Iga mõistlik inime saab aru, et pikalt säärane pidu kesta ei saa. Kui ikka füüsiliselt keegi valla pääsenud õnnetusele piiri ei pane, siis hakkavad asjad ju eskaleeruma. Küll siis vallandub uus nõiajaht. Kes tegi!? Ja kargabki mõnest siiani vaiki olnud erakonnast mõni poliitilise profiidi lõikaja ühelt jalalt teisele ja kisab: Pihl tegi, Pihl tegi! Nagu kirjandusklassikud on kunagi kujukalt näidanud. Ja ongi jälle üks poliitiline vastane poliitilisel areenil jalust löödud. Rahvaliidu saatust sotsidele just ei ennusta aga midagi säärast. Või siis vähemasti üritatakse.
Olen nõus Teie kõigi väitega, et ma kõlan paranoiliselt aga jälgides kõrgemal toimuvaid ime taktika liigutusi, siis need polegi midagi muud kui paranoiat tekitavad. Ja eks keegi peab ju olema kah! Paranoiline, ma mõtlen.

[kalju]

Tubli jutt!
http://www.postimees.ee/270707/esileht/ ... 274234.php

[kalifa]

Igati ilus lugu Ivolt!

Täienduseks ehk niipalju- kohtusin Keilas Hr. Vello Pleesiga, kes meenutas, et 90-ndatel oli ka plaan päästeteenistus ära lammutada, õnneks siiski ei suudetud, nüüd siis teistkordne katse ja seda teenistust mittetundva inimese poolt(nõuniku teadmistest saite aimu Põltsamaal). Veel lisas hr. Plees, et kaart ajast, kus oli harjus üle 90 auto välja panna, on Tal veel seinal, praegu on sellest järel veel vaid riismed ja ega uus auto tule kustutamisel mitme vana vene auto tööd ka ära ei tee- harjumaal on jõudude vähenemine mitmekordne, samas ei saa vabatahtlikele panna põhirolli, vaid nad jäävad ka tulevikus kindlustavaks jõuks.
Tuli jutuks ka naabermaade vead, mida prooviti saavutada 12 tunniste vahetustega ja sellest vigu tunnistades loobuti, meenutan, et seal oli keskmine töötasu riigi keskmisest kõrgem- puudu tuli meestest, kes seda tööd sooviksid teha!

[Doktor]

Põhja – Eesti Päästekeskuse töötajate pöördumine koos ametiühinguga
Siseministeeriumi ja Päästeameti poole

Tuletõrjuja käest küsitakse, et miks sa teed seda rasket tööd sellise väikese palga eest? Vastuseks on enamasti: mulle meeldib see töö, saan olla kasulik oma riigis elavatele inimestele ja 24 tunnine töögraafik sobib minu pere elukorraldusega. Meeldivust päästja –aitaja töö vastu ei saa meilt keegi ära võtta, kuid teine kõige suurem motivaator, ökonoomne ja hästi toimiv 24 tunnine töögraafik, tahetakse meilt jõuga ära võtta.

Põhja – Eesti Päästekeskuses töötavad päästjad on väga mures tuleviku pärast. Üleminek uuele teenistusmudelile, mis muuhulgas muudab päästetöötajate töögraafiku 12 tunniliseks valvevahetusteks ei rahulda enamikku päästjatest. Põhja – Eesti Päästekeskuse päästetöötajate kohtumisel 18. 07. 2007. a. kaalusime reformi nii plusse kui miinuseid. Hetkesituatsioonis on selgelt ülekaalus miinused. Ainsaks positiivseks momendiks reformi juures on palgatõus, kuid keegi ei räägi reaalsest summast. Siiani ei saa me aru, miks tuleb palgatõusuks muuta töögraafikut 12 tunniliseks, milleks lüüakse kiilu erinevate päästekomandode tuletõrjujate vahele? Tuleks vaadelda kahte eraldi reformi: palgareformi (30%-40% palgatõusuga) ja teenistuse reformi. Toome eraldi välja 12 tunnisele valvegraafikule ülemineku üksteist miinuspunkti, millele soovitame pöörata kõige suuremat tähelepanu, enne kui midagi otsustate. Milliseid lahendusi te nendele argumentidele leiate? Kas see ohver, mille me reformialtarile toome on Eesti riigile tervikuna vajalik ja kasulik?

1. Miks andis Päästeamet nii kergelt järgi poliitilisele survele? Peamine argument, et päästja väsib kiiresti ja on seetõttu halvasti motiveeritud on selgelt väär ja seda teab ka Päästeameti juhtkond. Päästeametis töötavate päästjate ja teiste operatiivtöötajate teenistusmudel on kardinaalselt erinev politseiametnike teenistusega. Väide, et 12 tunnine töögraafik politseis on samaväärne 12 tunnise graafikuga päästealal, ei pea paika.
2. 12 tunnisele valvegraafikule üleminnes kannatab päästjate operatiivsus. Sagenevad valvevahetused tulekahjukohtadel, kaduma võib hakata meie kallis päästevarustus, seda eriti õhtusel valvevahetusel sündmuskohal.
3. Libisevale valvegraafikule üleminnes kaovad sissetöötanud valvemeeskonnad. Meeskonnasisene tööjaotus ja kokkusobivus kujuneb aastatega. Kannatab meeskonnatöö, vahetuvad paarimehed ei tekita seda kindlust kriisisituatsioonides, mis toimib tänasel päeval.
4. Kojujõudmine töökohtadelt pikeneb. Sagedaste valvevahetuste tulemusena tekivad ületunnid. Ei pruugi tekkida 11 tunnist puhkeaega valvevahetuste vahel. Sellega võib päästjate valvevahetuste vaheline aeg minna vastuollu Töö- ja Puhkeaja seadusega. Topelt kasvavad kulutused transpordile koju jõudmiseks. Palju töötab komandodes mehi, kelle elukoht asub teenistuskohast rohkem kui 30 km kaugusel.
5. Kannatab päästjate koolitamine ja õppuste läbiviimine. Sisuliselt ei pruugi õpitu jõuda iga päästjani. Objekti tutvumisõppuste korraldamise tava, mille järgi nelja järjestikuse päevaga suudeti haarata kogu ühe osakonna päästjad protsessi, on surmale määratud. Juba praegu jäävad ära erinevad koolitused soovijate puudusel. Päästetöödel vajaliku kogemuse ja oskuse omandavad mehed sageli hoopis palju motiveeritumal kombel teisest töökohast.
6. Libisev graafik mõjutab pereelu, eriti raskeks läheb peredes, kus on alaealised lapsed. Perega koos olemise hetked jäävad üürikeseks. Lasteaiast tuleb lapsed ikka kindlal kellaajal ära tuua. Libiseva 12 tunnise graafiku korral võib juhtuda, et pereisa ei saa oma kooliealise lapsega nädalavahetustel kokku mitu nädalat järjest.
7. Miks ei arvestata põhjamaade kogemust? Kui muidu võetakse neist eeskuju, siis nüüd minnakse risti vastu naabermaade kogemusele.
8. Väheneb reaalset päästetööd tegevate inimeste hulk päästeteenistuses.
9. Tekivad süsteemi sisepinged komandode tasemel. Maapiirkondade päästekomandod vastandavad end linnakomandodele.
10. Kannatab päästjate seltsielu ja vabatahtlik töö erinevates MTÜdes (ollakse seotud erinevate projektidega, mis on ette planeeritud), lisasissetuleku otsimine.Vabatahtliku tuletõrje inimressurss on väike ja paljud elukutselised päästjad, kes on sidunud oma vaba aja vabatahtlike nõustamisega on sunnitud sellest loobuma
11. Päästjad pole veel toibunud eelnevatest reformidest. Palju väga olulisi küsimusi pole veel jõutud lahendada, mis on seotud kiirustades ja ettevalmistamata läbiviidud eelmiste reformidega.

Sisekaitselisest stabiilsusest ei saa veel rääkida, aga juba algab järjekordne keeristorm.

Mis muutub halvemaks Eesti elanikkonna jaoks

1. Halveneb teenuse kvaliteet. Abi kohalejõudmise aeg pikeneb, kuna päästeressurss väheneb veelgi, ning tulemuseks on elamiskõlbmatuks muutunud hoonete hulga suurenemine ning tulesurmade jätkuv masendav jätk.
2. Kogenud väljaõppinud päästjate arv väheneb veelgi.
3. Päästjate vähesest arvust ja ohutustehnika nõuetest tulenevalt, võivad hakata viibima suitsu- ja keemiasukeldus operatsioonid.
4. Maksumaksja raha võib hakata kuluma Päästeteenistuse ülevalpidamiseks tunduvalt rohkem, kuna suurenevad päästjate koolituskulud, suurenevad kindlustusmaksed ning üldkokkuvõttes kannatab regionaalpoliitika, sest reform jagab järsult kaheks agraarpiirkonnad, kuhu planeeritakse väikeseid päästekomandosid ja suured tööstuspiirkonnad, mis koondavad enda juurde enamiku hästi mehitatud päästekomandodest.
5. Hindamata on järelmõjud maapiirkondades, kus mõne elutähtsa hoone mahapõlemine või halvavalt mõjuda kogu piirkonnale. Elanikkonna üldisele turvalisusele pole mõeldud. Miks peab vabariigi äärealade elanike või välisriigist saabunud puhkajate turvalisus olema ebavõrdsemas seisus kui suurlinna elanike oma.
6. Kannatab kogu Eesti Päästeteenistuse maine. Elanikkonnale jääb arusaamatuks, miks reformimise käigus ei parane teenuse kvaliteet. Päästeteenistuse kvaliteeti hinnatakse kiire kohalejõudmise ja tegusa meeskonna tegutsemise järgi, mitte selle järgi kui palju suudeti lõpuks tehnikat sündmuskohale kokku saata. Uus ja kallis tehnika ilma meeskonnata on tähtsusetu.
   Meie väikese riigi tingimustes, iga väljaõppinud ja tööaastate jooksul omandatud kogemustega tuletõrjuja lahkumine reformi käigus, tähendab tegelikult sellesama reformi läbikukkumist. Mõelge selle peale ja lõpetage jutud 12 tunnisest töögraafikust päästeteenistuses.

Lugupidamisega Põhja -Eesti Päästekeskuse päästetöötajate koosolekust osavõtjad!
18.07.2007. a.