1. leht 2-st
Riigikogu valimised 2007 teenistuse vaatevinklist
Postitatud: 13:50, 09 02 2007
Postitas komandopealik
Enne valimisi on päästeteenistujad päris suurt tähelepanu saavutanud nii päästeteenistuse seadusega kui ka mõningate poliitikute uute ideedega
huvitav, kas see tähelepanu ja trall kaob peale valimisi nagu lumi kevadel...
Tallinna linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe (IRL) esitas neljapäeval volikogu menetlusse eelnõu, millega soovitakse, et sarnaselt politseinikega eraldaks Tallinna linn võimaluse ja vajaduse korral ametikorterid ka tuletõrjujatele.
Tuletõrjuja elukutse on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt raske ja nõuab suurte koormuste talumist. Iga pritsimees peab olema valmis töötama kõrge psüühilise pinge olukorras ja riskeerima pidevalt oma elu ja tervisega kaitstes ning päästes teiste isikute elu, tervist ja vara, teatas IRL.
Samas on tuletõrjujad lootnud pikka aega palga ja sotsiaalsete tagatiste tõusu. Paraku on miinimumpalga tõus siseministri lubatud 7500 krooni asemel sel aastal vaid 5000 krooni, mis ei vasta tööga kaasnevatele elu- ja terviseriskidele ning vastutusele.
Sotsiaaltagatisi peaks päästjatele juurde andma riigikogu menetluses olev päästeteenistuse seadus. Uus seadus aga pigem nöögib päästjaid osade lisatasude äravõtmise ja suurema töökoormuse lubamisega. Nii siirduvadki väljaõppinud tuletõrjujad näiteks autofirmadesse või Skandinaaviasse metsatöödele uusi mehi pole aga kusagilt võtta.
Riik on jätnud tuletõrjujad sõna otseses mõttes vaeslapse ossa, lausus linnavolinik Tarmo Kruusimäe. On ülekohtune lasta inimestel teha ohtlikku tööd vaid missioonitundest ja heast südamest.
Kohaliku omavalitsuse panus tema piirkonnas tegutsevate tuletõrjujate tööl hoidmiseks ja uute tuletõrjujate tööle kutsumiseks saab olla pritsimeeste ees seisvate elamispinnaküsimuste lahendamine nii, et päästeteenistuses töötamise ajaks eraldab teenistuskohajärgne omavalitsus neile ametikorteri.
Eluruumiga seotud murede lahendamine on kohaliku omavalitsuse käsutuses olev meede motiveerida häid, kuid madalalt tasustatud spetsialiste valitud alal edasi tegutsema.
Tuletõrjuja madala palga ja riskantse töö tõttu on selle ala meestel keeruline saada pangast laenu oma kodu soetamiseks või kui see ka õnnestub, siis osutuvad laenu tagasimaksed neile ülejõukäivaks, ütles Kruusimäe. Eluasemeprobleemi tõttu lükkavad paljud pühendunud tuletõrjujad lausa pere loomise edasi.
Postitatud: 18:23, 09 02 2007
Postitas kalju
Kes tunneb ja teab hr Kruusimäed ja tema tegemisi varasemast ajast, siis ta on alati olnud (liht)rahvasõbralik. Eks tänu valimistele kajastatakse selliseid mõtteid rohkem ajakirjanduses. Ta muidu jummala OK vana!
Postitatud: 19:57, 19 02 2007
Postitas Ivo
Õige Kalju. Ning ta ei hakkanud suvalt lahmima vaid uuris pritsumeeste tausta ja sotsiaalseid garantiisid ka. Ja pritsuteema on talle juba aastaid südamelähedane olnud.
Postitatud: 11:31, 24 02 2007
Postitas tulehull
Nädala pärast on valimised.Kaaluge väga tõsiselt oma otsust.Mina isiklikult ei anna oma häält reformikatele,on ju nemad meie olukorrast kõige vähem huvitatud.Kas hr Raidma on ühe hea sõna meie kaitseks öelnud.Keeras käki kokku ja lasi jalga,selliseid riigikogulasi küll meile vaja ei ole.
Postitatud: 14:31, 24 02 2007
Postitas kalju
Postitatud: 15:14, 26 02 2007
Postitas kalju
Pärnumaa mehed- jutustage, kes Teil külas käis ja lubadusi jagas!? ;)
Postitatud: 22:22, 27 02 2007
Postitas Doktor
Mulle saadeti edasi kiri, mille on kirjutanud hr.
Koit Pikaro. Minuni jõudnud info kohaselt oli see esialgu mõeldud Pärnumaa päästjatele. Kuna tegemist on sisuliselt avaliku kirjaga, siis riputan selle siia ülesse. Kirja kehatekst on selline.
------------------------------- Algne kiri -------------------------------
Teema: Õnnitlus
Saatja: koit [ät] pikaro.ee
Kuupäev: Sun, 25. veebruar, 18:27
--------------------------------------------------------------------------
Austatud Pärnumaa päästetöötajad
Siin ja edaspidi palun kõik kiitused ja õnnitlused võtta rasvase
kirjaga jutumärkides.
Olen lihtsalt seisukohal, et inimesed peavad teadma ja tundma
oma kangelasi.
Manuses lisatud Õnnitlus seisneb selles, et Teie huvide eest
seisavad (või tahavad) seista tõelised asjatundjad, üks pealegi
Teie endine kolleeg. Nemad tunnevad põhjalikult päästetöötajate
probleeme ja abistavad Teid nende lahendamisel. Parimaid
spetsialiste ja toetajaid on Teil raske kui mitte öelda võimatu,
leida.
Lugupidamisega
Koit Pikaro
Riigikogu õiguskomisjoni liige
Ja kaasas olnud manuses oli kirjas järgnev. Kiri on siia pannes kaotanud mõned kujunduslikud elemendid.
Õnnitlus Pärnumaa päästetöötajatele
Ootasite ilmselt huviga ja reaalsete vajaduse tõttu Päästeteenistuse seaduse vastuvõtmist, seda Riigikogu praeguse koosseisu poolt.
Valitsus esitas selle seaduse eelnõu 4. detsembril 2006. a., Riigikogu õiguskomisjon vaatas eelnõu läbi kohe pärast jõulupühi, 3. jaanuaril k.a.
I lugemine toimus Riigikogu täiskogul 10. jaanuaril k.a.
Esimese katse tõkestada Päästeteenistuse seaduse menetlemist tegi Riigikogu õiguskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Väino Linde (Riigikogu valimistel 04.03.2007. a. Pärnumaal erakonna valimisnimekirjas nr 2) komisjonis 5. veebruaril k.a. Tema kavatsus ei leidnud toetust.
Riigikogu suures saalis pidi eelnõu II lugemine toimuma 7. veebruaril k.a. Päevakorra selle punkti arutelule ettekannet tegema Väino Linde ei ilmunud. Teda ei leitud Riigikogu hoones lihtsalt üles ja telefonikõnedele ta ei vastanud. Istungi juhataja võttis omapoolse vaheaja ja oli nõus isegi päevakorrapunktide järjekorda muutma, kuid Väino Linde ei julgenud ikka välja tulla.
Tegemist oli ebaseadusliku, täielikult ebaeetilise ja Riigikogu praktikas seni puudunud käitumisega.
II lugemine toimus Riigikogus vaatamata Reformierakonna vastutegutsemisele 13. veebruaril k.a.
Küsimusi eelnõu kohta ei olnud. Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Kukk esines aga emotsionaalse kõnega eripensionit puudutavate sätete vastu. Tema seisukoht oli selline, et inimesi tuleb tööl hoida niiöelda õigel ajal väljateenitava või õigel ajal saadava pensioniga.
Istungi juhataja teatas eelnõu saatmisest III lugemisele.
Väino Linde õiguskomisjoni esimehena ei võtnud aga midagi ette, et Päästeteenistuse seadus tuleks vastuvõtmisele selle Riigikogu koosseisu poolt.
Eelviimane võimalik ja reaalne katse tehti õiguskomisjoni liikmete poolt 15. veebruaril k.a. Siis oleks pärastlõunal olnud võimalik eelnõu järgmiseks nädalaks panna päevakorda õiguskomisjoni esimehe Väino Linde kirjaga, toimunud oleks III lugemine. Jällegi ei olnud Linde aga telefonitsi kättesaadav, lihtsamalt öeldes, ei võtnud teatud kõnesid vastu.
Viimane (ilmselt lootusetu) katse panna eelnõu lõpphääletuseks Riigikogu päevakorda tehti õiguskomisjonis esmaspäeval, 19. veebruaril k.a. Hääletamisel ei toetanud seda ettepanekut üks Res Publica fraktsiooni liige ja kaks reformierakondlast: Ülle Rajasalu ja Väino Linde.
Kaaslaste mitmete küsimuste peale kinnitas Väino Linde, et ta põhimõtteliselt ei toeta kohest Päästeteenistuse seaduse vastuvõtmist.
Peaministri nõunik sisejulgeolu alal on Mati Raidma, endine Päästeameti juht, Reformierakonna liige ja 4. märtsi k.a. Riigikogu valimistel Pärnumaal erakonna nr 1. Päästeteenistuse seaduse eelnõu toetamiseks Riigikogus, kiiremaks menetlemiseks ja vastuvõtmiseks, ei ole Mati Raidma teinud ühtegi olulist sammu. Temast võib muidugi aru saada. Päästetöötajate käekäigu suhtes on ta sageli olnud ükskõikne. Praegu on tal pealegi suur poliitiline ülesanne ja vastutus olla sõjahaudade komisjoni esimees.
Konspektiivselt põhipunktid:
_Reformierakondlased ründasid Päästeteenistuse seaduse põhipunkte;
_Reformierakonna liige Väino Linde (Riigikogu valimisnimekirjas oma erakonna nr 2 Pärnumaal) blokeeris eelnõu arutamise 7. veebruaril k.a. – jättis ettekandele ilmumata ja varjas ennast;
_Väino Linde on hiljem selgitanud, et tegemist oli fraktsiooni otsusega;
_Väino Linde hoidis kõrvale eelnõu saatmisest III lugemisele, s.t. lõpphääletusele ja vastuvõtmisele;
_endine Päästeameti juht Mati Raidma (Reformierakonna nr 1 Pärnumaa valimisringkonnas) pole mitte millegagi kaasa aidanud seaduse vastuvõtmisele
Õnnitlen Teid, sest päästeteenistusel on asjatundlikud, ausad ja aktiivsed toetajad: Mati Raidma ja Väino Linde
Koit Pikaro
Riigikogu õiguskomisjoni liige, Pärnumaa esindaja Riigikogus
Postitatud: 22:34, 27 02 2007
Postitas Ivo
Siin ei olegi midagi arvata. Loodkem, et Pärnumaa valijad teevad õige otsuse. Valige kasvõi usklikke! Reformierakonnas peaks olema ka Ain Karafin ja Anne Martin.
Aga kiri on lahe. Üritan seda paarile ajakirjanikule ette sööta.
Postitatud: 23:04, 27 02 2007
Postitas Remm
Vat mina lähen vihuti ja annan oma hääle Matile. Pärast on keda kiruda või kiita.
Postitatud: 10:14, 28 02 2007
Postitas hjarg
Kusjuures, see süsteem on seal tõesti nii loll, et kui Lindet kohale ei tule, ei tule ka seadust? Ega ta ainus komisjoni liige polnud, komisjoni kuuluvad ka järgmised onud ja tädid:
Väino Linde - reform, komisjoni esimees
Olev Laanjärv- kesik, aseesimees
Margus Leivo- rasvaliit
Koit Pikaro- kesik
Jaanus Rahumägi- määratama
Ülle Rajasalu- reform
Reet Roos- irl
Ken-Marti Vaher- irl
Ma lihtsalt mõtlen, et kui näiteks kesikud oleksid tõesti soovind seda seadust vastu võtta, siis oleks komisjoni esimehe kummalise kadumise puhul võinud pukki tulle herr Laanjärv, komisjoni aseesimees ja ikkagi sama asja teha? Või ei hooli keegi suuremat nendest eripensionitest ja lihtsalt leiti Linde, kelle kaela asi määrida.
PS! Teemat vahetades- see siga, kes keskikutele andis mõne meie siselisti aadressi- palun ära enam niimoodi tee.
PPS! Matile võid hääle anda küll, kuid arvesta ühe pisiasjaga- reformi nimekirjas on Mati meil ca 60+ kohal. Seega, kui reform absoluutset enamust ei saavuta või kui Matike otsehäältega sisse ei saa (mõlemad sama tõenäolised kui päästeseaduse selle riigikogu koosseisuga vastuvõtmine), siis jookseb Matikesele antud hääl sujuvalt edasi reformi nimekirja eesotsas olevatele isikutele.
Postitatud: 11:31, 28 02 2007
Postitas Laaniste
Valimissüsteem on veidi keerulisem, nii lihtne see ei ole, et otsustab ainult inimese koht erakonna üldnimekirjas.
Ehk kui valimistulemuste korda tsiteerida, siis valituks saamisel on 3 võimalust: "Kandidaadid osutuvad valituks valimisringkonnas isikumandaadi või ringkonnamandaadi alusel või üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel."
Isikumandaat - tuleb ise palju hääli saada, täpne vajalik häälte arv sõltub valimispiirkonnast, aga suurusjärk peaks olema 5000 - 10000 häält
Ringkonnamandaat - eelis on nendel, kes on erakonna ringkonna valimisnimekirjas eespool (ja erakond peab ringkonnas palju hääli saama). Siin on Raidma võimalus, sest ta on Pärnumaal reformi esinumber
Kompensatsioonimandaat - siin loeb mitmes on isik erakonna üldriiklikus nimekirjas (ja erakond peab riigis palju hääli saama).
Mis puudutab päästeteenistuse seaduse eelnõud, siis Linde kasutas ära seaduste auke - Riigikogu kodukord ongi selline vildakas, et eelnõu menetluse saab sedasi kohaleilmumiseta seisma panna. Sellist korda ei ole, et kui ettekandja kohale ei tule, et siis keegi teine teda automaatselt asendab. Ja kui kohale ei ilmu, siis seadus selle eest mingeid tagajärgi ka ette ei näe.
Väga inetu lugu igatahes juhtus selle eelnõuga.
Postitatud: 09:46, 01 03 2007
Postitas janark
Hr. Mati Raidma on ka sellele kirjale nüüd vastanud.
Mati Raidma kirjutas:
Austatud (eks)kolleegid ja sõbrad
Minuni on jõudnud teave, et Pärnumaa päästetöötajate postkastidesse olla
saabunud mõningad õelad meilid, kus mind päästeteenistuse seaduse
menetluskäigu õnnetu lõpu taustal mustata püütakse. Eks ikka selleks, et
keegi seeläbi endale valimistel lisahääli koguda saaks.
Kuna pean mõnda enda kohta käivat väidet eelnimetatud pöördumises ikka
erakordselt solvavaks, siis pidasin möödapääsmatuks, hoolimata valimiste
eelõhtust, pöörduda teie poole paari selgitava seisukohavõtuga.
Päästeteenistuse seadus ja selle menetlemine Riigikogus.
Mõne partei poolt viimasel ajal enda kohta kuvatud pilt võib esmapilgul
tõesti jätta mulje, et nende puhul ongi tegemist päästjate õiguste
tulihingeliste toetajatega. Jah, aga… Panen siia kirja vaid paar fakti.
1) Kui päästeteenistuse seaduse eelnõu jõudis edasiseks menetlemiseks
Vabariigi Valitsusse, olin mina juba tõesti peaministri nõunik. Kasutades
mulle selle ametikohaga kaasnevat võimalust, küsisin sotsiaalministrilt
(Jaak Aab – keskerakond) otse, milline on nende seisukoht ja
päästeteenistuse võimalused, et ka eripensionit puudutavad paragrahvid saab
Riigikogusse saadetavasse eelnõusse sisse panna. Sotsiaalministri, kes
tipp-poliitiku ja ministrina saab väljendada ainult koduerakonna (mitte enda
isiklikku!) seisukohta, selge seisukoht kõlas - mitte mingeid, see on
välistatud.
2) Päästeteenistuse seaduse Riigikogu õiguskomisjonis menetlemise käigus
pensionisätted ootamatult siiski lisandusid. Paraku just sellisel kujul, et
nende esitamise eesmärk – vastasseisu tekitamine, oli juba
parandusettepanekusse nö "sisse kirjutatud". Konkreetse näitena,
kirjeldamaks "päästjate eest seismist", tooksin välja ettepaneku ühe osa
(mida avalikkusele pole väga soovitud kommunikeerida), et Päästeameti
peadirektorile tuleb hakata maksma pensioni palgast 75% (!) ulatuses. Seda
sõltumata vanusest ja staažist, oluliseks peeti vaid seda, et peale teist
ametiaega. Eestis rakendatav ametiaja pikkus peadirektoritele on 4 aastat.
See tähendab, et kui näiteks mina oleksin peadirektorina jätkanud, oleks
kahe aasta pärast olnud kõrgelt tasustatud pensionär ??? Nii palju siis
parandusettepaneku "üllast" ideest.
Paraku tuleb tunnistada, et päästeteenistuse aastatepikkune ühine pingutus
muudeti hoolimatult valimiseelseks trikitamiseks.
Siiski on asjal ka positiivne külg. Kuna seaduseelnõu läbis ilma saalis
vastuhääletamiseta kaks lugemist, annab see alust uskuda, et Riigikogu
pühapäeval valitav koosseis sellega ka kohe tegelema hakkab. Kinnitan teile,
et see saab olema minu jaoks oluliseks missiooniks ja ka tööks, kui valijad
usaldavad mulle oma hääle ja omandan seeläbi Riigikogu liikme mandaadi.
Siira lugupidamisega
Mati Raidma
Hingelt pritsimees ja pritsuasja ajaja surmani
Postitatud: 14:09, 01 03 2007
Postitas kalju
Noh, ja mis sa oskad öelda? See poliitika on ikka mõnusalt segane värk ja kõige rohkem saab ikka peksa lihtinimene. Tuleb hoopis need kristlased valida,sest peale usu meile küll midagi järele ei jää.... Eriti kevadel 2007, kui piirkonda jääb katma meeskond 1+1. Normaalne...
Postitatud: 16:54, 01 03 2007
Postitas kalifa
kalju kirjutas:Noh, ja mis sa oskad öelda?i Eriti kevadel 2007, kui piirkonda jääb katma meeskond 1+1. Normaalne...
Pidasin Sind ikka siseringi kuuluvaks meheks, kes juhtkonna poliitikast ka midagi teab!
Kui oma meestele 1+1 lahinghargnemiste tegevused paberile saad, võiksid ka neid teistega jagada! Eks neid väikseid meeskondi ole teisigi.
Mind väga huvitab, mida teeb sündmuse korral üks mees Saku 31-l!
Postitatud: 17:16, 01 03 2007
Postitas Doktor
Mind väga huvitab, mida teeb sündmuse korral üks mees Saku 31-l!
Mina tean, ta võtab seisukoha, et selliseid õnnetusi ei tohiks juhtuda.