Kiireloomulisi ametiülesandeid täitvat meeskonda transportivat sõidukit nimetatakse alarmsõidukiks. Siseministri määrus ütleb küll, et kiireloomulisi ametiülesandeid täitvat sõidukit nimetatakse alarmsõidukiks, kuid mõistetavalt sõiduk ilma meeskonnata ise midagi ette ei võta. Kuna kiireloomulise ülesande täitmine eeldab päästeteenistuse kontekstis tavaliselt kiiret sündmuskohale saabumist on alarmsõidukijuhil lubatud suurema kahju ära hoidmiseks teha väiksemat kahju ehk seada ohtu kaasliiklejad. Piiratud ruumis e sõiduteel, aga vahel ka kõnniteel liikuv alarmsõiduk on suure ohu allikas. Rikkuda võib kõiki liikluseeskirja punkte va joobes, ilma kategooriata ja rikkis autoga sõit. Teisalt peab alarmsõidukijuht oma eesõiguste kasutamiseks kuidagi teistele liiklejatele kiireloomulisest ülesandest teada andma. Alarmsõiduk kaetakse nii ohust teavitamiseks kui ka eesõiguste kasutamiseks tunnusvärvide kombinatsiooniga ning kerele või mõnele muule osale kinnitatakse sireen ja vilkurid. Vilkurite paigutamist reguleerib Eestis eelpool viidatud määrus.
- § 5. Alarmsõiduki eriseadmed
- Alarmsõiduki eriseadmed on valgussignalisatsiooniseadmed ja heliseadmed.
- Alarmsõiduki valgussignalisatsiooniseadmed on vilkur ja märgutuli.
- Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja valjuhääldi.
- § 6. Nõuded valgussignalisatsiooniseadmele
Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema: - valgel ajal 105 cd;
- pimedal ajal 42 cd.
Kuna valgussignalisatsiooniseadmetena on eraldi nimetatud vilkur ja märgutuli, siis tuleb antud punkit käsitleda kui nõuet vaid vilkurile. Ei ole selge, miks piirdutakse vaid vilkurite valgustugevuse seadmisega jättes kõrvale märgutuled. Wikipedia abil sain teada, et 100W hõõglambi valgustugevus on ligikaudu 120 kandelat. See peaks määruses nimetatud valgustugevuse mingisugusesse konteksti asetama. Ma olen püüdnud ka leida mingit viidet kust kohast need nõuded pärinevad, kuid seni ei ole mind edu saatnud.
Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda sekundis.
Mis puutub minimaalsesse vilkumissagedusse, siis selle nõudega ei saa rahule jääda. Analüüsin vilkumissagedust allpool.
- § 8. Vilkuri paiknemine
- Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur.
Selles punktis on küsitavus. Nimelt peetakse minimaalselt vajalikuks vaid ühte vilkurit. Juhul kui vilkur on teisaldatav, siis on see põhjendatud. Teisaldatavad vilkurid on sageli tsiviilvärvides alarmsõidukitel. Piirduda aga ükskõik millise alarmsõiduki puhul vaid ühe paikse vilkuriga annab tugeva löögi ohutusele. Samuti ei ole siin ega edaspidi seatud mingi tabeli alusel sinist värvi. Võib muidugi seada ka toonide vahemiku. Näiteks osa vilkureid, mida ka praegu kasutatakse on päevavalges küll sinised, kuid öösel paistavad lillakatena. - Üksik paikne sinine vilkur peab asetsema alarmsõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.
Siin tekib põhimõtteline vastuolu. Paigutades autole ühe vilkuri saab tõesti nõuda vaid selle horisontaalsuunalist nähtavust. Samas inimesed kes seda vilkurit vaatavad, vaatavad seda väga erinevatelt kõrgustelt. - Üksiku paikse sinise vilkuri võib asendada mitme sinise vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt alarmsõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
Siin on antud võimalus vilkurite kombinatsiooni kasutamiseks kuid võiks olla kohustus. Viimast ikka selle vertikaalsuunalise nähtavuse pärast. - Üle 6 m pikkusel alarmsõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema sinine lisavilkur, kui sõiduki tagaosale ei ole paigaldatud sinise filtriga märgutulesid.
Ehk siis veoautodel peab olema kaks vilkurit. Märgutulede paigutamisest tagaosale tuleb juttu allpool - Mootorratta ja maastikusõiduki sinine vilkur peab asetsema tagaistme kohal teleskoopvarda või aluse küljes.
- Politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema juhi kohal või sõiduki pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.
- § 9. Märgutulede paiknemine
- Alarmsõiduki esi- ja tagaosale, külgedele, esiklaasi taha ja tagaklaasi taha võib täiendavalt paigaldada sinise filtriga märgutuled ning politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile täiendavalt punase filtriga märgutule sõiduki esiosa vasakule poole.
- Politseiasutuse ja päästeasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, ühe esilaternast paremale ja teise vasakule, ning politseiasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile täiendavalt ühe punase filtriga märgutule esilaternast vasakule.
- Alarmsõidukile võib paigaldada kollased märgutuled, mida kasutatakse üksnes liiklusohutuse tagamiseks seisval sõidukil.
Kollaste hoiatustulede lubamine on kindlasti hea mõte. Üldisemalt vajaks kogu sündmuskohtade valgussignaalidega tähistamine Eestis põhjalikumat läbimõtlemist.
[järgneb...]